Lühemaks tehtud raud
[quote="priit"]Mul 300 vin kah raud lühemaks tehtud ja väidetavalt pidi loopima hakkama. 100 pealt jooksis liivakoti pealt 2 cm ringi sisse ja 300 pealt umbes 6-7 cm ringi. Ei saa just öelda, et loobib. Ainult litakas käib kõvem.[/quote]
a mis puhul sul, snaipril, lühem raud, pikem peaks ju etem olema ? Mismoodi üldse need rauad niiviisi lühemaks saavad. Lõigatakse suudmeosa kulunud vindikeermete pärast ära vms??
a mis puhul sul, snaipril, lühem raud, pikem peaks ju etem olema ? Mismoodi üldse need rauad niiviisi lühemaks saavad. Lõigatakse suudmeosa kulunud vindikeermete pärast ära vms??
-
- Postitusi: 156
- Liitunud: N Veebr 03, 2005 1:59 pm
priit kirjutas:Lühemaks sai ta tehtud sellepärast, et kompensaatorit otsa krudida...
Nokk kinni saba lahti olukord.Kompensaatoriga taastasid siis esialgse tagasilöögi, kui toru originaalpikkuses oli.Said ehk kosmeetilist laadi täienduse...
Või oli kompensaatorist rohkem kasu, kui pikemast torust?
Hundist toakoera ei saa.
Äkki räägid meile selle kompensaatoriasja kah ära, et kas tülikus pikema relvaga ringikäimisel on ikka tõepoolest alla jäänud asjaolule, et 300winmagi puhul kompensaatori kasutamine laskmisel teeb selle mugavamaks (tagasilöök väiksem jne). Kas ilma kompensaatorita on asi ikka nii hull?
Hendrik@vaikseltkah300vinmaagimõtetes
Hendrik@vaikseltkah300vinmaagimõtetes
Olen minagi ..
See arvamus, et kompensaator taastab lühemaks tehtud raua tagasilöögi taseme on vast kerge eksiarvamus.
Kompensaator andis Priidu püssile tagasilöögi, mida võiks võrrelda ehk äärmisel juhul kerge kuuli ja väikse laenguga 308-ga või ehk ka 22-250-ga.
Pauk aga hajutatakse ja kõrvadel on palju kergem, ka klappidega.
Tagasilöögil ja selle tugevusel teatavasti ka mõju lasketäpsusele.
Kui ma nüüd mõttes krutiks selle kompensaatori originaalpikkusega relva otsa, saaks no üle 5,5 kg relva, mis meenutab sportpüsse, mis kasutusel sealaskmise harjutuses - jahirelvaks ebapraktiline ja ebamugav.
Ega püss praegugi kärbiku muljet jäta
Siledaraudsetest (mis lühemaks saetud) - olen kuulnud, ühte lühemaks tehtut oman koduski. Eip läind tollal miskit paremaks (kuigi naised saunas rääkisid, et mõnel ikka läks ka). Seega siis minu mälus pole vastavaid positiivseid sissekandeid.
Kompensaator andis Priidu püssile tagasilöögi, mida võiks võrrelda ehk äärmisel juhul kerge kuuli ja väikse laenguga 308-ga või ehk ka 22-250-ga.
Pauk aga hajutatakse ja kõrvadel on palju kergem, ka klappidega.
Tagasilöögil ja selle tugevusel teatavasti ka mõju lasketäpsusele.
Kui ma nüüd mõttes krutiks selle kompensaatori originaalpikkusega relva otsa, saaks no üle 5,5 kg relva, mis meenutab sportpüsse, mis kasutusel sealaskmise harjutuses - jahirelvaks ebapraktiline ja ebamugav.
Ega püss praegugi kärbiku muljet jäta
Siledaraudsetest (mis lühemaks saetud) - olen kuulnud, ühte lühemaks tehtut oman koduski. Eip läind tollal miskit paremaks (kuigi naised saunas rääkisid, et mõnel ikka läks ka). Seega siis minu mälus pole vastavaid positiivseid sissekandeid.
Parimat!
Arles
arlestaal.blogspot.com
Arles
arlestaal.blogspot.com
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Olen Priidu 300 Win Mag püssist lasknud ja tundub, et see püss võib Eestis olla nö. epohhirajav, st. müstiliselt väike tagasilöök, suur lasketäpsus ja meeletu "kuuli võim", kineetiline energia ühtaegu, tänu reflex-kompensaatorile (mis välimuselt kergelt sumbutajat meenutab). Kuna relvameistrid on Soomes siis EU viljastavates tingimustes pole väga keeruline nendelt üha uusi kompensaatoreid tellida (võimsatele püssidele)... Hau!
Ise ei ole ma ühegi kompensaatoriga 300winmagiga lasknud, küll aga paar korda täiesti tavalise standardse sako 300winmag vindiga. Ma olen nõus, et see pauk oli küll kõvem kui 308win, mida kasutan nö igapäevaselt. Samas ei olnud see ju ometi mälu järgi nii hull, et peaks kohe "rellakaga rauda ründama". Kuna mul kere taga ( 193cm ja ca 120kg) siis ei olnud see tagasilöök ka midagi hirmsat, teravam vast oli kui 308win. Seepärast ma ei saagi aru, mispärast peaks hakkama seda kompensaatorit külge ehitama, teeb teine ju relva oluliselt pikemaks...
Enda mõttelõngast muidugi edasi arendada, siis see pikkus ( oli vist ca 20-30cm, mis juurde tuli? Parandage, võin eksida) ei mängi ju sellisel juhul rolli kui keerad kompensaatori alles jahile jõudes külge. Võssa koeraga ei roni, passimisel rolli ei mängi, vehkida võib vabalt... Transportimisel ehk on kõige tülikam.
Ok, ilmselt Priit ja teised komplektikasutajad ( 300winmag ja kompens.) teavad täpselt, palju see paugu kõla nõrgem on aga kas tõesti aint paugu pärast siis püssile kallale? Jahil pole ju palju vahet. Ega võistlema ju ei hakka selle 300vinnmaagiga, see ju "paneks varjualuse hüppama" nagu Kakuke siin kunagi mainis. Või ongi kompensaatori ülesandeks anda võimalus võistlustel ka teistele võistlejatele rahulikult lasta???
H@ikkagitahabtuumanijõuda
Enda mõttelõngast muidugi edasi arendada, siis see pikkus ( oli vist ca 20-30cm, mis juurde tuli? Parandage, võin eksida) ei mängi ju sellisel juhul rolli kui keerad kompensaatori alles jahile jõudes külge. Võssa koeraga ei roni, passimisel rolli ei mängi, vehkida võib vabalt... Transportimisel ehk on kõige tülikam.
Ok, ilmselt Priit ja teised komplektikasutajad ( 300winmag ja kompens.) teavad täpselt, palju see paugu kõla nõrgem on aga kas tõesti aint paugu pärast siis püssile kallale? Jahil pole ju palju vahet. Ega võistlema ju ei hakka selle 300vinnmaagiga, see ju "paneks varjualuse hüppama" nagu Kakuke siin kunagi mainis. Või ongi kompensaatori ülesandeks anda võimalus võistlustel ka teistele võistlejatele rahulikult lasta???
H@ikkagitahabtuumanijõuda
-
- Postitusi: 156
- Liitunud: N Veebr 03, 2005 1:59 pm
Hommikut härrased. Tore näha, et teema on jälle hooga käima aetud. Selle kohta, et see vidin relva pikemaks teeb ei pea paika. Relva kogu pikkus kompesaatoriga on sama pikk kui lühemaks tegemata rauaga sako või tikka. Nii et pikkus ei suurene teps mitte. Voh
Aga kui huvi on võib tiiru minna ja paar popsu teha. Nii kui nii peab mingi hetk sinna minema. Om silm ja kõrv on ju kuningas või mis?
Aga kui huvi on võib tiiru minna ja paar popsu teha. Nii kui nii peab mingi hetk sinna minema. Om silm ja kõrv on ju kuningas või mis?
-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
hommikust jah! Jätke saunanaised rahule. Siledaraudsel relval lõigatakse tshokid maha, et parandada kuuli jooksu aga haavlitega ei ole selle relva kallale enam suurt asja kui siis ainult kartetsiga. Tshokkide eemaldamine oli mõni aeg tagasi üks väheseid asju mida võis relva juures ümber teha.
naised saunas rääkisid
-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
Ärge mehed ajage helisummutit ja suudmekompensaatorit segamini. Suudmekompensaator ei summuta heli grammi võrragi küll aga püüab kinni rauast välja paiskuvad gaasid ja tõmbab nende jõul relva ette poole. Sellega leevendab oluliselt tagasilööki ja kui rev on lasuajal kindlalt paigal on ka tulemused paremad. Kompensaatoreid on mitmesuguseid ja ühes kavalas venekeelses raamatus on isegi pildid sees ja paar lehekülge juttu ka juures. Ehk õnnestub siia vaatamiseks välja panna
naised saunas rääkisid
-
- Postitusi: 156
- Liitunud: N Veebr 03, 2005 1:59 pm
teadjamiis kirjutas:... küll aga püüab kinni rauast välja paiskuvad gaasid ja tõmbab nende jõul relva ette poole.
Sel juhul peaks olema võimalik konstrueerida kompensaator, mis elimineerib tagasilöögi pea täielikult.Päris huvitav oleks lasta näiteks 9mm Karl Gustaviga millel tagasilöök puudub või on nagu .22-l.
Hundist toakoera ei saa.
-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
Sel juhul peaks olema võimalik konstrueerida kompensaator, mis elimineerib tagasilöögi pea täielikult.Päris huvitav oleks lasta näiteks 9mm Karl Gustaviga millel tagasilöök puudub või on nagu .22-l.[/quote]
Väga õige tähelepanek! Umbes taolise põhimõttega suudmekompensaator on ehitatud 12,7x99 täpsuspüssile. Ei kujuta ette, et sellisest relvast lasta ilma kompensaatorita. Algeline kompensaator oli ka vene päritolu teise ilmasõja aegsetel püstolkuulipildujatel mille rauasuu ees kumer pleki tükk(kõrvalt vaadates U kujuline) ja keskelt auk läbi. Tööpõhimõte lihtne, kuul läheb rauast väljudes läbi augu aga plekk püüab gaasid kinni. Aga see millest teie räägite on kõvasti edasi arenenud jubin ja ka selle pilt on eelpool mainitud kavalas raamatus olemas.
Väga õige tähelepanek! Umbes taolise põhimõttega suudmekompensaator on ehitatud 12,7x99 täpsuspüssile. Ei kujuta ette, et sellisest relvast lasta ilma kompensaatorita. Algeline kompensaator oli ka vene päritolu teise ilmasõja aegsetel püstolkuulipildujatel mille rauasuu ees kumer pleki tükk(kõrvalt vaadates U kujuline) ja keskelt auk läbi. Tööpõhimõte lihtne, kuul läheb rauast väljudes läbi augu aga plekk püüab gaasid kinni. Aga see millest teie räägite on kõvasti edasi arenenud jubin ja ka selle pilt on eelpool mainitud kavalas raamatus olemas.
naised saunas rääkisid
-
- Postitusi: 156
- Liitunud: N Veebr 03, 2005 1:59 pm