1. leht 2-st

Plju võiks maksta kolmerudne SAUER

Postitatud: E Aug 08, 2005 2:32 pm
Postitas imavere
Kas keegi oskab öelda ,palju võiks maksta kolmene Sauer. Kena kukkedega püss , üleval kaks kuueteiskümnest alumist täpselt ei tea aga üle üheksa mm peaks olema.

Postitatud: E Aug 08, 2005 2:51 pm
Postitas baddmann
uuest peast olenevalt viimistlusest alates 85 K


Hehee, sõna "kukkedega" jäi ennist tähelepanuta, seega ülal pakutud hind unustage ära....keegi ehk seletaks, kus selle alumise kuuliraua kukk siis on üldse ?

Postitatud: E Aug 08, 2005 8:11 pm
Postitas tony
Äkki oskad öelda millal püss valmistatud.Kuna tegu kukkedega püssida siis arvata on et ülemised rauad on 16/65.Sel juhul võib moonaga raskeks minna.

Postitatud: E Aug 08, 2005 11:43 pm
Postitas puukoi
Selliseid Sauereid tehti 1900 alguses. Olen 1911 a. oma katsunud. Alumine raud on originaalis vintraud kal. 9,3x74. Kuna vene ajal lihtsurelikul vinti ei tohtinud olla, siis arvel olevad rauad puuriti siledaks. Lisaks sellele on sel riistal väga keeruline lukusüsteem, mis vaevalt enam töökorras on. Sellisel juhul on sel relval antiikväärtus, mida oskab öelda ehk antikvaar.

Postitatud: T Aug 09, 2005 7:42 am
Postitas Ülo
Baddman kirjutas :
"Hehee, sõna "kukkedega" jäi ennist tähelepanuta, seega ülal pakutud hind unustage ära....keegi ehk seletaks, kus selle alumise kuuliraua kukk siis on üldse ?"

Kolmeraudsel kukkedega püssil on kuuliraua lülitamiseks spetsiaalne hoob, mille liigutamisega liigutatakse parema raua kukke veidi oma asendist (haavliraua lööknõela löögi asendist) kõrvale ja kukk hakkab tööle kuuliraua kukena. Muidugi on kukel täiendav väljaulatuv osa, mis siis töötab kuuliraua lööknõelale. Igatahes päris keeruline ja huvitav mehhanism.

Postitatud: T Aug 09, 2005 12:20 pm
Postitas imavere
Püss täielikult töökorras ,millal püss tehtud on seda kül ei tea aga tundub vana asi olevat ,kuigi välimus väga hea.Olen proovinud poepauguga lasta,pauku tegi küll.Peal on hoob kuulirauaga laskmise jaoks ja küljepeal on link et saaks lahti murda.

Postitatud: T Aug 09, 2005 12:25 pm
Postitas Olavi Kool
Omal ka siuke imeriist olemas ja täitsa töötab! Pole seal keerulist midagi seal Suhlis tegid enamus relvaseppasid ühesuguseid püsse aga igamees kirjutas oma nime peale. Paremal kukel on kaks löögipinda millest üks on seal kus ta olema peab aga teine on kuke kaelal sees pool. Kui lülitada vintraua peale ei liigu kukk vaid hoopis vahetükk mis annab löögi edasi lööknõelale ja ühtlasi takistab kuke jõudmist ülemise raua nõelani. Samas tõuseb ka enamusel kolme-neljaraudsetest üles ka raualatil asuv sihikusälk. Kui ütled, et raud on tublisti üle 8mm võib tõesti olla tegu 9,3x74 padruniga, no tõsine asi on! Hind sõltub juba paljudest asjadest nt. gravüürielementide arv relval, relva seisukord, kas puitosa ja alumine raud on originaalis, kas on peal optika kiirkinnitus alus, tagavarapadrunite mahuti laeall. Kui on huvi võta ühendust ehk saan tiba aidata.

Postitatud: K Aug 10, 2005 10:44 am
Postitas Ülo
Sry, relv, mida minul õnnestus uurida ei olnud Sauer, vaid Tuula relvatehases valmistatud kolmeraudne kukkedega püss, kaks 16 kal haavlirauda ja 7,62 kuuliraud. Sellel riistapuul liikus küll kukk, aga ega see polegi tähtis.
"Imavere" käest küsiks, kas alumine raud ikka (veel) vintraud. Küsin sellpärast, et nagu eespool ka kirjutati, puuriti paljude kolmeraudsete vintrauad vene ajal ringi. Ühel mu tuttavalgi Saueri kukkedeta kolmeraudne, mille vintraud (8 mm) ümber puuritud 9 mm silerauaks. Uuris teine ka vintraua vahetamise võimalust, aga meil Eestis ei võtnud ükski relvsepp seda tööd ette.

Postitatud: R Aug 12, 2005 9:53 am
Postitas imavere
Raud on ümber puurimatta ,kuid sellist moona pole küll kuskil liikumas näinud

Postitatud: R Aug 12, 2005 2:27 pm
Postitas puukoi
imavere kirjutas:Raud on ümber puurimatta ,kuid sellist moona pole küll kuskil liikumas näinud


Pean nüüd natuke parandama oma eelmist postitust - nimelt selle kolmeraudse SAUERi vintraua kaliiber peab olema 9,3x72R, mida laeti suitsupüssirohuga ja mida sa ilmselt kuskilt ei leia ( või mine tea, pead läbi vaatama eelkõige Saksa tootjate kataloogid ). Selle padruni tänapäevavariant on 9,3x74R ja see on suitsuta püssirohuga ja on saadaval ja võiks nende peale üle minna.
Aga seoses sellega tekib kaks probleemi - on vaja spetsidel kindlaks teha, kas see raud, mis on küllaltki õhuke kannatab üldse suitsuta rohuga pauku!? Kui jah, vaja padrunipesa üle puurida 9,3x74R peale.

Postitatud: R Aug 12, 2005 3:52 pm
Postitas baddmann
puukoi kirjutas:
Pean nüüd natuke parandama oma eelmist postitust - nimelt selle kolmeraudse SAUERi vintraua kaliiber peab olema 9,3x72R, mida laeti suitsupüssirohuga ja mida sa ilmselt kuskilt ei leia ( või mine tea, pead läbi vaatama eelkõige Saksa tootjate kataloogid ). Selle padruni tänapäevavariant on 9,3x74R ja see on suitsuta püssirohuga ja on saadaval ja võiks nende peale üle minna.
Aga seoses sellega tekib kaks probleemi - on vaja spetsidel kindlaks teha, kas see raud, mis on küllaltki õhuke kannatab üldse suitsuta rohuga pauku!? Kui jah, vaja padrunipesa üle puurida 9,3x74R peale.


Vihtavuori Reloading Manual 3rd edition, lk 250:

[....]The 9,3x74R is a popular Central Europe cartridge for breaktop double rifles and combination guns, i.e. drillings and vierlings. It was a smokeless update of the old 9,3x72R, which was originally developed for black powder. The 9,3x72R has a stright tapered case while the newcomer has a slight shoulder and 2 mm longer case to prevent it from accidentally being fired in firearms chambered for the older cartridge" [...] (minu allajoonitud)

Inglise keele mitteoskajatele: 9,3x72R on tänapäevase 9,3x74R eelkäija, mis oli mõeldud suitsuga püssirohu jaoks. Uuemal versioonil on "jõnksuga" ja 2 mm pikem kest, et vältida selle kasutamist vanades relvades.

BM

Postitatud: R Aug 12, 2005 8:19 pm
Postitas puukoi
Baddmann! Nojah, sedasama ma ju kirjutasin. Ja muidugi jääb küsitavaks see ümbertegemise variant. Või milles küsimus!?

Postitatud: L Aug 13, 2005 7:38 am
Postitas baddmann
Seda ma pidasingi silmas, et ümbertegemise lootus on küllaltki küsitav, kuna kuidas seda raua tegelikku võimalikku vastupidavust testida ilma potentsiaalse raua lõhkilaskmiseta...

BM

Postitatud: L Aug 13, 2005 12:44 pm
Postitas puukoi
Seep see on! Nii oleks võind kohe öelda!

Postitatud: E Aug 15, 2005 10:51 am
Postitas imavere
Ma sooviks lihtsalt teada palju selline siistapuu võiks maksta.