Positiivne eeskuju

[Arles]

Tere,

Täna kirjutan ühest toredast ettevõtmisest. Nimelt toimus pühapäeval (4 kord juba) Hiiumaal üks tore võistlus - nimeks Väinamere mängud ehk siis Saare-, Hiiu- ja Läänemaa omavaheline mõõduvõtt. Sporting, JM-7 ja JP2 harjutusteks. Arvestus meeskondlik individuaalsete kohapunktide järgi. Aga see kõik polegi nii tähtis, kuivõrd üritus ise. See, et üritus on kinnine, oma klubi esindama peab ja kõik osavõtjad on antud võistluse jaoks "ühepikkused" on asja point. See, et tullakse välja ja lastakse, sõbralikult ja naabrid omavahel.
Et mul oleks hää meel, kui naabrid ka mujal korra aastas kokku saaks - kordamööda üksteise juures. Ja laseks ja tegelikult polegi tähtis, kes võidab, sest võidavad osavõtjad. Ikka on kambas mõni mees, kes rohkem lasknud ja kes vigugi märkab.
Valgas õnneks alustati sellel aastal. Veidi teistmoodi küll aga mis siis - püss oli lausa autasuks. Oleks vaid korraldajatel indu järgmine aasta jätkata.
Aga miks see on tähtis - sain tagasisidet eelmisel nädalal toimunud järjekordse laskekatse kohta. Läbisaajate % oli nimelt väga madal. St. tabati kõike muud, kui vajalikku kohta. Lasti millega iganes ja kuidas iganes...

Tänud seekord siis Hiidlastele!

[Arles]

Kirjutan veel ühest positiivsest eeskujust. Seekord siis sportlaskmisest.
Nädalavahetusel toimub Männikul-Kaius sportlaste sealaskmise võistlus.
Lastakse 30 aeglast ja 30 kiiret jooksu laupäeval Männikul (algusega 10:00) ning 20+20 segajooksu Kaius pühapäeval.
Miks peaks see jahimeestele tähtis olema?
Nimelt on vaba võimalus tulla ja vaadata ("kiibitseda") seda, kuidas valitsetakse keha ja koordinatsiooni. Kuidas on laskeasendid ja kuidas toimub õlgavõtt. Osavõtjateks on Eesti paremik ja 5 kõva laskjat ka Soomest. Arvan, et ei jookse mööda külgi maha, kui mõni jahimees leiab mõne vaba momendi ja sõidab korra tiirust läbi, vaatab ja mõtleb ka oma tegevuse veidi läbi.
Et hajutada pessimistide kahtlusi asendite sobivuse kohta jahilaskmisega võrreldes:
Soomlased lasevad samade asenditega ka oma jooksvat põtra (suurte kaliibritega) ning meie paremikul on veel oi kui pikk maa nende tulemusteni...

[Tõnu]

Arlesega igati nõus. Hiiumaal oli tõesti tore, seltskond sõbralik ja õhkkond positiivne.

Minuarust ei peaks vähem laskvad mehed jahilaskureid kartma, vaid neid just oma üritustele kutsuma ja pigem kuulata, mida kogenumatel neile õpetada on. Haavlilaskmise puhul loeb püssitoru algasetus ja märgi trajektoori läbimõtestatus ehk rohkemgi, kui see, millise haavliga ja saati veel millise püssiga lastakse. Olen kohalikel võistlustel alati püüdnud ka jõudumööda silmatorkavamaid vigu parandada ja selgitada, miks nii või naapidi tegutsedes märgi tabamine lihtsam on.

Enamaltjaolt suhtutakse kõvemate laskurite kohaletulekusse aga hoopis vastumeelselt: tulevad ja rikuvad meie omavahelise mõõduvõtmise ära! Pärnumaal jahimeeste kokkutulekul oli kummaline intsident, kus keegi külamees tuli mulle pärast laskmisvõistluse võitu rääkima, et minusugused ei peaks üldse kokkutulekule tulema ja laskma. See olevat nende pidu ja "proffidel" polevat sinna asja Mingu lasku me omadel võistlustel ja jätku lihtsad jahimehed rahule. Ei pea vist lisama, et minu üllatus oli üsna suur Samuti ei saanud selgeks, miks sageli tiirus käimine minust vähem jahimehe teeb

Kutsun kõiki rohkem võistlustel käima. Ja kes lasta ei julge, või ei luba seda rahakott, tulgu ja vaadaku, kuidas teised lasevad. Usun, et meie paremiku lasketehnika jälgimisest saab igaüks midagi väärtuslikku kõrva taha panna ja järgmine kord ise tiirus kasvõi laskekatset sooritades on endal ka pisut kindlam tunne, on ju meistritelt malli võetud Seda nimetatakse muuseas "monkey-see-monkey-do" õppemeetodiks

[puukoi]

Võsamees mõtleb pisut teisiti, palju kära, vähe villa!

[hendrik]

Harjutamine teeb meistriks!

[Ahto Kattai]

Kutsun kõiki rohkem võistlustel käima. Ja kes lasta ei julge, või ei luba seda rahakott, tulgu ja vaadaku, kuidas teised lasevad. Usun, et meie paremiku lasketehnika jälgimisest saab igaüks midagi väärtuslikku kõrva taha panna ja järgmine kord ise tiirus kasvõi laskekatset sooritades on endal ka pisut kindlam tunne, on ju meistritelt malli võetud Seda nimetatakse muuseas "monkey-see-monkey-do" õppemeetodiks

Jah kes ei tahaks hästi lasta Olen ka mõnes tiirus käinud ja minuarust seal kus mina olen käinud on laskmine üsna privaatseks muudetud(kuuli rajad),pole seal pealtvaatajal midagi võimalik laskurit tulejoonel jälgida,eks tegijad tea seda ise täpsemalt! Muide, kes laskmisega eriti kokku pole puutunud ilmselt eip oskagi kõiki nüansse vaadata ja vaat seal oleks küll prohvide näpunäited teretulnud.Eks iga oskaja teab mitu korda ta on võõrale mehele ligi astunud ja õpetanud ,et vaata tee seda nii mitte naa.Enamast on ikka nii ,et kui võistlus siis on igal mehel endalgi sebimist/keskendumist ja teiste õpetamisele küll vist rõhku ei panda.
Täiesti selgelt mõjutab meeste treenitust ikkagi rahkoti paksus,kui mees laseb 50 märki sportingu rajal ja ütleb ,et peab mõtlema kuidas nüüd tekkinud "auku" rahakotis lappida siis ei tekki tal küll mingit tahtmist paksemate rahakotiga meeste auhinnalauda sponsoreerida.Tahan sellega öelda ,et mingi klasifikatsioon taseme järgi võiks siiski eksisteerida seda muidugi teatud tasemega võistlustel.Selline juhus nagu siin eespool Tõnu kokkutulekust kirjutas on muidugi jama ,sest seal peaks ju ikka väljas olema iga maakonna eliit!
Ühes heast eeskujust ei saa mitte vaikida ,nimelt on Türil pannud haavli laskmise aktiivsemalt käima mees keda nii mõnigi laskja peaks tundma -Ülo Mets (ka selle foorumi liige).On toimumas terve sari võistlus,kus ta ka ise osaleb ja on ka tavaliselt teistest üle ,kuid medalit ta oma kaela siiski ei riputa vaid osaleb väljaspool arvestust
Kivi kotti!

[Tõnu]

rääkides 50'st märgist ja sportingurajast. ühte tuleb küll tunnistada: kui teil on plaanis minna tiiru ja lasta 50 märki, siis ei tasu lasta kaks seeriat, vaid üksikuid märke. lihtsalt 50+ pauku sihitult taeva poole lasta on aja ja raha raiskamine ning lisaks kõigele rikub halb resultaat tuju.

laske ühte märki senikaua, kuni olete selle lennu selgeks saanud. seejärel korrake sama mõne muu märgiga. lõpetuseks proovige esimest märki uuesti ja veenduge, et õpitu ikka külge jäi. nii saab 50st märgist midagi kasulikku ja lahkute tiirust ka rõõmsamal meelel.

pärast mõnda aega sedasi harjutamist on mõtet juba ka väiksemaid võistlusi proovida, olete ju süstemaatiliselt treeninud

[Ahto Kattai]

Selle 50 -e märgiga pidasin silmas võistlust ,trenni tegemiseks meil jah igal nädalal võimalus kus Ülo oma teadmisi mitte endale ei hoia ja tulemused hakkavad ka neil pikkamööda paranema ,kel raha pole kahju olnud taevasse kihutada .Ka selle ühe märgi õppimiseks on see viiskümmend pauku kerge kuluma ,nii et rahaliselt on ju tulemus sama.Ma lihtsalt räägin seda ,et mees kelle tulemused tippklassi ei küündi pole mõtet oma niigi kehva ressurssi ja närvi kulutada eliidiga rinda pistmiseks ,iga võistlus ju maksab ja selle raha võib parem oma tiirus kulutada ,kui tulemused paranevad küllap siis on aega kangematega rammu katsuda Ma tean ,et eestis korraldatakse võistlusi kuhu ainult paremik on kutsutud ,aga pole veel kuulnud ,et kuskil peetakse mingid madalama katekoorija võistlusi kust näiteks nimekirja paarkümmend esimest nime saaksid ainult väljaspool arvestust osa võtta ja lihtsalt esineda ja näidata kuidas asi käima peab ,siis vast oleks kõigil rohkem stiimulit ja sedasi vast tuleks "tagalast "ka mehi laskmisse juurde.Need puhtalt minu isiklikud uitmõtted ,mis mingile apsoluutsele tõele ei pretenteeri ,nii et ärge väga materdama kukkuge
Kivi kotti!

[Tõnu]

männiku seeriavõistlustel on A ja B grupp. viimane on mõeldud just vähemkogenumatele laskuritele.

[Arles]

Siin kõlanud mitu väga tüüpilist arvamust.
Jääb mulje, et meil on selgelt grupeeritavad nö. esilaskurite ja teadlike arvamus, teadjamate arvamused ja metsameeste arvamused. Viimase näide siis kokkutulekul Tõnu juurde sattuski.
Parandamaks seda viga, et meil selline klassistumine tekib, olen minagi oma viimase aja üleskutseid püstitanud.
Iga arvamus kutsub esitama ka vastuseid. Püüan neid esitada mõttega, et neis pole vastandumisi. Isegi kui ka kirjapilt sellise mulje kellelegi luua võiks.

Arvamus 50.- krooni viimine auhinnasaajale.
Heaks näiteks on viimaste aastate Metspahrid, mida perek. Taal on toetanud igal aastal tuhandete kroonidega, enamuses Martna jahimeeste seltsi liikmed kulutanud tasuta vaba aega ja energiat, korraldus on tehtud vabatahtlikus korras ning osavõtumaks on hoitud madal. Lisaks map tea ühtki laskurit, kes võistlustel abistamise või nõuande eest raha küsiks. Lugupeetud jahimees tulles võistlustele kulutab a) kohalesõit b) moon c) püssi kulumine d) ja kõige väiksema osana minimaalne osavõtutasu (vähemasti kuulilaskmises). Kas pole mitte õigustatud korraldajatele kulutuste mingigi kompenseerimine? See, et parimad ka miski auhinna saavad - loomulik minu arvates, kuidas muidu motiveerida kedagi järgi püüdma?
Annan ka oma isikliku lubaduse - juhul kui ma profilaskurite MM või olümpia kvalifikatsiooni juhtun kunagi täitma (irw), loobun enda korraldatavatel võistlustel põhiarvestuses võistlemisest . Seniks samasugune tavainime oma nõrkade tulemustega.

Arvamus, et iga võistlus kulutab raha ja targem on seda trennis kulutada.
Tegelikult on nii, et üks võistlus = 3 treeningut. Seda muidugi juhul, kui võistlust ikka tõsiselt võetakse. Nimelt ei pühenduta trennis oma tegevusele nii pingsalt ja analüüsita oma tegevust nii põhjalikult kui võistlustel. On ütlus (minule vahendas seda esimesena Arder Väli), et laskmine toimub teki all. Püssilaskmine! Ja nii ongi - püssi juhib aju ja aju peab oma tegevuse a) läbi proovima b) läbi mõtlema. Nii vigu, kui ka häid asju juhib ju aju.
No ja minu mula arvamuse lõppu - Mõte loeb ja seda peab õppima juhtima. Oma möödalasud metsas olen teinud ka mõtte tõttu - hasart juhtis, kõrv kuulas teiste arvamusi ja mõte seisis ... Saan aru küll, miks näiteks Priit tihti pigem üksi metsa ronib - omad mõtted, aega hasardiga võidelda ja tegevust juhtida. Kokkuvõtteks - nimekirja tagaotsas olemine ei ole teiste, vaid enda toetamine.

A ja B grupp. Olin ka seni vales paadis, et meistrivõistlustel peaks olema paremik. SRY, Eestis ei ole paremikku, on mõned teistest paremini laskvad mehed. Kuulilaskmises. Sportingus on lahku löömine tehtud - et motivatsiooni tõsta. Aga kas meil on kuulilaskmises nii pikk nimekiri, et 2 gruppi teha? Täna arvan, et mitte, pigem minu esimeses kirjutises toodud üleskutse - piirkondlikud kokkusaamised. Ja muidugi kokkutuleku mahtu kuulilaskmise taastamine. MIS siis, et LÄÄNEMAA esimene on. Kunagi olid RAKVERE mehed esimesed. Läänemaa meeste jonn ajas nad ette, sest miks "****" nemad sinna ei saanud. Nüüd saavad ja aeg teistel jonnida. See viib edasi. Aga gruppe saab teha, kui on osavõtjaid. 20 mehelist rivi grupeerima hakata, eraldi auhinnad panna - minu südametunnistus ei luba nii palju raha oma pere kõrvalt näpistada. Sry.
Mehed, vihastage krt minu peale! Aga positiivselt, tehke ära! Ma ei ole kade ja oma korraldamist ning auhindade kauplemist jätkan ikka.
Aga no kuulge, kui tahta, et parimad ilma põhjuseta, oma raha eest lihtsalt ühe seeria laskmise näitamiseks kulutaks terve nädalavahetuse, sõidaks teise Eesti otsa jne.. Andke andeks, mina isiklikult vähemalt kulutan selle aja perele või endale. 20 paremat laskurit korraga ...

Laskuri koha privaatseks muutumisest ja nõu küsimisest.
Kujutage ette, et pead laskma ja siis keegi "väga tark" kukub tagant kommenteerima, mis valesti ja kuidas teisiti. Isegi kui õigust räägib ... Paraku on meie kultuur selline, et möla taustal käib kindlasti. Asendeid ja tegevusi tuleb vaadata aga kommentaarid ja lasud käivad eraldi. Võistluste ajal ei tohi laskude vahel võistlejat õpetada (olen isegi kordi eksinud) - kommentaarid tuleb anda pärast. Kommenteerida tuleb raja kõrval. Aga nõu saamiseks - tuleb küsida, küsida! Tuleb ligi astuda ja nööbist haarata. Muidugi ei saa vastust vahetult enne laskmist aga pärast ikka.