Mis nüüd?

2005. aasta teemad
Kellamees
Postitusi: 161
Liitunud: K Mär 23, 2005 2:54 pm

Postitus Postitas Kellamees »

Tänud baddmann selle Erametsakeskuse foorumi eest. Pole ammu nii küünili seisukohti lugenud.
Kui asja lahendamiseks räägitakse masside kaasamisest, meedia kaasamises, omast mehest vastase tagalas jne, siis on asi must ja räpane nagu poliitika.
Kui jahi foorumis on mõned veel maaomanike pilgu läbi proovinud asja vaadata, siis metsaomanikelt tuli peaasjalikult tuld ja tõrva.
Jagan Pika poolt kirjutatud seisukohta, et raha saab maaomanik küsida siis jahi eest, kui on selleks midagi teinud (söötnud, puki ehitanud jne). Maaomanike foorumist paistis hõlptulu saamise soov kuidagi liiga selgelt. Tundus huvitav paradoks tekkivat. Jahimees peaks maksma maaomanikule selle eest, et saaks oma vahenditega kaitsta maaomaniku omandit :shock: . (Turvafirmadele maksad ise, et need su vara kaitseksid mitte nemad ei maksa sulle, et su vara kaitsta.) Järgmine aste tundub olema, et peale looma laskmist läheb pool saagist Suurele Kotkale :? (ehk siis maaomanikule).
Ise leian, et seni kuni metsloom on ühisomad ja Igameheõigus lubab käia ka eramaadel ei ole mingi jahikontrolli maaomaniku poolt õigustatud. Saab keelata rajatiste tegemist, kuid mitte jahi pidamist. Seene korjamine on vist veel eramaal lubatud?
Seni kuni koostööd ei tehta kohaliku jahiseltsi ja maaomaniku tasandil ei muutu midagi. Seaduse võib teha kuid head tulemust see ei garanteeri.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

BM on tõesti toreda lehe leidnud. Antud lehelt leidsin ühe küsitluse, mille tulemus pani mind päris mõtlema (see mida enamus arvab). :M
http://www.eramets.ee/poll/?pollID=14&start=0
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Oi,oi,oi.Õige kurjad inimesed.

Ulukid on kõik metsa nahka pistnud ja nüüd peaks ikka tõsise ulukiloenduse läbi viima (erapooletu) ,jahimehed vassivad, ulukeid on märksa rohkem ja see ekspertrühm peab tasustatud saama :?: Jahimehed täidavad metsaomaniku arvelt oma toidulauda ja on üldse sellised vaesed kirikurotid.
Tõenäoliselt tooks loendus välja ka kurva tõsiasja, et jaht on orienteeritud trofee loomadele ja paljukiidetud arvukuse reguleerimine on vaid suur mull.
Ei hakka sealt rohkem midagi välja tooma,lugege ise ,väga põnev ja oleks seal mõni vend,kes ka jahimees oleks.Vähemalt postitusi lugedes ei leidnud küll ühtegi olevat.Aga läbiv teema oli hoopis,et mets ulukitest puhtaks ja küll siis on männikesel hea kasvada.Ta ehk pole metsas ulukikahjustust näinudki,heh tuli meelde viimasest Soomes käigust,kus siis maaomanik näitas noori latvadeta kuuski ja väitis,et need põdra näritud.Ma ronisin aga kribinal krabinal üle kraavi ja asja uurima,lihtsalt keegi oli noaga ladvad maha lõiganud,ehk Jõulude aeg ,kutsusin siis põdra ka vaatama ja tema siis tegi suured silmad ,et juba kõigile olla rääkinud,et põder kuused ära söönud. :lol:
Eelpool kusagil mainisin,et esimese sammuna iga maaomanik jahimeheks ja siis vaatame edasi.
Ja lõpetagu see Saksamaa näiteks toomine,palju siin neid mõisnike on ,kus suured maavaldused ja peres põlvest-põlve edasikantud jahitraditsioon.Seal on maaomanik ka jahimees ja meie matsid sellest alustagugi ning moodustagu siis oma erametsaomanike jahimeeste liit jne. vaadaku mitu aastakümmet neil läheb,et üks korralik ja toimiv jahindussüsteem rajada.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

kakuke kirjutas:... Antud lehelt leidsin ühe küsitluse, mille tulemus pani mind päris mõtlema (see mida enamus arvab). ...


Kommentaariks selle ulukikahjustuste hüvitamise küsitluse koha pealt: Erametsaliidu tegelaste ühes kirjutises nende lehel (ka siin vist sellele varem viidati) oli välja toodud, et on pmtlslt 2 süsteemi - kas ulukikahjusid ei hüvitata ja maaomanik tegeleb ise jahindusega või ulukikahjud hüvitatakse (on küll ka omavastutus jms) ning maaomanik ise jahindusega tegeleda ei saa. Meil samas on selline süsteem, kus pole õieti kumbagi, s.o maaomanikul ei ole sisulist jahiõigust (ta peab selleks enne veel kuskile liikmeks astuma, seda ei pruugi aga juhtuda temast sõltumatutel põhjustel) ning ulukikahjusid praegu talle ei kompenseerita kah. Ja vat just see ongi see kõige ebaõiglasem maaomaniku vaatevinklist. Kuigi - õiguskantsleri seisukohast on meie praegune Jahiseadus Põhiseadusega kooskõlas. Olen ka ise seda ÕK arvamust lugenud ning, noh.....ma ei pea end küll tingimata ÕK-st targemaks ja kogenumaks juristiks, kuid ega seal arvamuses ikka vahepeal tundub küll, et selge pilt, jälle on ainult juristid asjaga tegelenud ning konkreetse valdkonna inimestelt pole keegi midagi eriti küsinud.

Tuleb silmas pidada, et süsteemides, kus riik ulukikahju maaomanikule hüvitab, võetakse see raha kaudselt ikkagi jahimehe käest - nt Soomes maksab jahimees iga uluki (nt põdra) pealt riigile maksu. Samas on siis hüvitamine avalik-õiguslikult reguleeritud, mitte lihtsalt kahepoolne lepinguline küsimus, ning seetõttu ka esiteks üleriigilistelt ühtlasem ning teiseks statistiliselt paremini hallatav. Ju on veel mingeid plusse-miinuseid...

BM
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

trucker kirjutas:...Jahimehed täidavad metsaomaniku arvelt oma toidulauda...


Muideks, nii kahju kui ka oli, tuli just seesamune sõnum välja Erametsaliidu jahindusseminaril esinenud EJS esindaja sõnavõtust. Tema üheks kõlama jäänud argumendiks oli, et hooajal lastud 4000 põdrast vaid 800 müüakse lihaks, ülejäänud süüakse jahimeeste endi poolt, seega on mets ja metsloomad mitte sissetulekuallikas jahimeestele, vaid toidu saamise allikas. Väide ju iseenesest ei pruugi vale olla, aga minna sellega metsaomanike vastu vaidlema ja tunda siis veel end kuidagi õigustatuna... :roll:

BM
Pikk
Postitusi: 375
Liitunud: K Mai 26, 2004 4:35 pm

Postitus Postitas Pikk »

Kas pole mitte nii et kui tegeled äriga siis pead võtma riske et äkki... Mitte just nii et kas käsi kullas või p.... mullas aga mingi riski ikka. Praegu tundub et metsaomanik tahab ajada riskivaba äri, tulgu mis tuleb tema peab oma raha saama. Sööb uluk istikud ära, riik või jahimees maksku kinni, tuleb tulekahju riik maksku kinni, torm murrab puud maha, riik jälle aidaku. Millegi pärast tundub mulle et suurimad vingujad on need kes oma metsa rahaks tegid ja nüüd on metsaga ainult kulu. Kuulsin hiljuti kuidas üks vanem erametsaomanik vastas küsimusele et miks ta oma mahavõetud metsa asemele uut ei istuta et milleks kuluta kallist raha ja aega ning nagunii põdrad söövad ära :evil:

Huvitav miks veel põllumehed ei hädalda ulukikahjustuste pärast, minu arust on nende kahjud ikka märksa suuremad. Kui ikka seakari paar korda nisust üle käib siis on kahju ikka märkimisväärne, rääkimata kevadisest hanede söötmisest, ning ega ka kartulipõld neid ükskõikseks ei jäta.

Mis puutub veel uluki kahjustustesse siis olgu või üks loom siis süüa tahab temagi ja ikka ta mõnel männi ladva maha võtab ja kuuse ära koorib, kas peaks siis kehtestama null tolerantsi et ka hiired tuleb metsa all maha tappa :) eks nemadki kahjustavad oma tegevustega puude juuri ja nii mõnigi puu jääb suureks kasvamata.

Eelnevat kui nõuda mingit kompensantsiooni peaks olema tagatud see et metsahoolduskava ( või mis see täpselt ka on) oleks täidetud. Et metsa oleks raitud täpselt nii palju kui on ette nähtud, mitte aga nii et harvenduse järel on lage maa kus on veidi kuusevõsa ja paar suurt puud püsti ning lageraiete järel oleks maapind taastatud ja korrastatud ning korralikult istutatud mets peal. Mitte nii et raiesmik on läbimatu seal asuva räga ning suurte roobaste pärast, samuti peaks olema seal vajaduse korral kuivendus tehtud.
Ka halb kogemus on kogemus!!!!!
bighornet
Postitusi: 414
Liitunud: P Jaan 30, 2005 6:16 pm

Postitus Postitas bighornet »

baddmann kirjutas:Vahepealse OFFTOPIC jutu kõrvalejätmiseks on nüüd võimalik lugeda Erametsakeskuse foorumist metsaomanike arutelusid jahinduse ja maaomanike suhete teemadel:

http://www.eramets.ee/foorum/read.php?f=1&i=590&t=590


Tegelikult peaks arveatama mitte ainult omanike arvu vaid ka seda, milline protsent sellest METSAST nende (jahimeeste) käes on. Mis siis nendest lepikutukkadest ikka arvata!? Ja pealeselle on praeguses paikaloksumatta situatsioonis(15 a omanikutunnet) arvestamata jäetud need omanikud (firmad), kes nii metsalanke-maid -raiesmikke ohjeldamatult on kokku ostnud ja kellele probleem tervikuna suva. Loomulikult pole maaomanikuna näituseks AB mingi jahimees :D . Täielik statistiline mula, kuna keegi pole veel seda tegelikult teinudki ja polegi andmeid võrrelda!
Maaomanikke ma metsaomanikena mõistan- algeline omanikuks olemise rahuldamatus (see on tõesti süsteemi pärand).
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Postitus Postitas Pauli »

baddmann kirjutas:
trucker kirjutas:...Jahimehed täidavad metsaomaniku arvelt oma toidulauda...


Muideks, nii kahju kui ka oli, tuli just seesamune sõnum välja Erametsaliidu jahindusseminaril esinenud EJS esindaja sõnavõtust.

Ja veel kurvem, et neid ämbreid olevat vist teisigi olnud (metsaomanike viited Lillemäe sõnadele sõjast jms).

Aga jutt sõltumatute loenduste tegemisest on võhiklik, et mitte öelda lapsik. Inimesed lugegu natuke ulukibioloogiast ja loendusmetoodikatest ja nad saavad teada, et kiskjate puhul on tavaline üle- ja sõraliste puhul alaloendus. See on mitukümmend aastat vana ja kõigile spetsialistidele teada fakt, et põtru on metsas rohkem kui loendus näitab. Ja tõenäoliselt (pead ei anna) on seda laskelimiitide juures ka arvestatud.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

Oi-oi...

Ei ole mõtet niisama tatti pritsida, kuna jahifoorumi antud teema link on praeguseks jõudnud juba ka Erametsakeskuse foorumi vastava teema alla ning emotsionaalselt ülepingutatud jutuga valatakse vaid õli tulle.

Seetõttu paluks ikka konstruktiivset ja süsteemset lähenemist säilitada ning mitte kasutada jahindust ja jahimeeskonda ebaviisakas valguse näitavaid mõttearendusi. Seda ei ole meile vaja, pigem on meil vaja mõelda, kuidas säilitada jahinduse jätkusuutlikkus (tegevusena, eluvaldkonnanana) just sellises maailmas ja just sellises ühiskonnas nagu me elame. Pakkuge välja erinevaid mõttearendusi selleks, kuidas jahimeeste ja maaomanike koostööd paremini arendada või isegi kuidas seda paremini alustada. Mõlemad pooled on ju sellest huvitatud, kuigi kumbki loomulikult omaenda spetsiifiliste nüanssidega.

BM

P.S. mosse jõudis vahele juba kirjutada, nii et minu jutu algus oli ajendatud bighorneti postitusest ;)
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

mosse kirjutas:...teada fakt, et põtru on metsas rohkem kui loendus näitab. Ja tõenäoliselt (pead ei anna) on seda laskelimiitide juures ka arvestatud.


Ee... eks metsaomanikud neid loendusandmeid just ei usaldagi. See ei ole mingi saladus, et sõraliste loendusandmed pannakse seltsides ja klubides kirja just sellisena, et saada teatud konkreetne laskelimiit. Seda ei tehta kaugeltki mitte igalpool, kuid seal, kus põtra tegelikkuses loendusandmetest oluliselt vähem või ka oluliselt rohkem, tehakse seda arvatavasti küll. Need loendusandmed muidugi viimasel ajal vaadatakse seireandmete valguses veel täpsemalt läbi, aga see ei tasanda veel pikaajaliselt sissejuurdunud viga, õigemini - selle vea täpsustamine ja seega ka tasandamine võtab aega. Ja loomulikult kontroll-loenduste läbiviimine koos vastava metoodika kinnitamise ja kulude katteks vahendite leidmisega - see on üks võtmeküsimusi maaomanike-jahimeeste suhete silumisel.

Järgmisena: KKT otsustab nt põdra laskelimiitide andmise (halvimal juhul) umbes selliselt - "mina olen üksik KKT jahinduse, kalanduse ja krt teab veel mille alamakstud spetsialist, krt, mina kah kõike teha ei jõua. Oot-oot, mul on ju suurepärane ja "sõltumatu" abimees kohaliku maakondliku jahindusklubi näol, vaatame, mis nemad arvavad." Nemad või siis peatselt tagasitulev jahindusnõukogu arvavad reeglina nii: "seal piirkonnas, kus on põdra arvukus väga kõrge, anname niivõrd väikese limiidi, kui saame, et mehed kohe esimese ropsuga meeletult kurjaks ei saaks. Niimoodi hoiame selle piirkonna arvel põdra arvukuse kõrgel ja sealt levivad loomad ka teistesse lähematesse piirkondadesse, kus neid muidu vähem olla saaks. Tegelikkuses ei huvita meid eriti sisuliselt see, et see kõrge põdra arvukusega piirkond ei suuda võibolla sellise puuduliku limiidiga oma põdra arvukust allapoole maksimaalselt lubatavat viia või siis seal hoida. Ja meid ei huvita ka see, et n.ö läbirändavate isendite küttimine seal, kus nad kõige meelsamini elada ei taha - seega siis seal aladel, kus põdrad tegelikult kahjustusi ei tekitaks, kui neid seal üldse oleks (väljaspool noorendikke, metsauuendusi jms) - hoiab neid sellistest niiöelda lubatud elupaikadest eemal."

Niimoodi saadaksegi kõrge ja kahjustusi tekitav põdraasurkond. Puhtalt administratiivsete meetmetega a.k.a haldussuutmatusega. Loomulikult võiks jahipiirkonna kasutajaks olev eraõiguslik jahiselts KKT toiminguid näiteks halduskohtus vaidlustada (seda saaks vist teha ka maaomanik), kuid kamoon, egas jahiselts hakka saagima seda oksa millest ise kinni hoiab ehk siis rikkuma suhteid KKT-ga.

BM
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Postitus Postitas Pauli »

Mulle tundub, et põhiprobleem (nagu ikka) on üksteisest mööda rääkimises. Kui kokku saavad Pearu tüüpi maaomanik ("minu oma, teen mis tahan") ja nõuka-aegne jahimees ("maaomanik ärgu mölisegu, ega põder tema oma pole"), siis ei saagi asjast midagi head sündida. Ja ühe leeri ärpleja võib ka teise leeri mõistlikud liikmed (kes alati on enamuses) välja vihastada.
Aga kui nüüd rääkida konkreetsetest lahendustest, siis jahimeestest maaomanikele võiks kuidagi tagada pääsu ka "suurulukipaja" juurde (mina eelistaksin vist varianti kus nad võetaks automaatselt kohalikku seltsi).
Mis mittejahimeestest omanikesse puutub, siis kas keegi teab mida riik õigupoolest jahimeestelt korjatud rahadega teeb? Kas sealtkaudu ei peaks mingit kompensatsiooni tulema?
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Postitus Postitas Pauli »

baddmann kirjutas:Niimoodi saadaksegi kõrge ja kahjustusi tekitav põdraasurkond. Puhtalt administratiivsete meetmetega a.k.a haldussuutmatusega.


Tõsi ta on, säärased nüansid kipuvad mul oma sinisilmses teadlaseelus kahe silma vahele jääma - meelest minema.
Kasutaja avatar
Eik
Postitusi: 1237
Liitunud: L Jaan 25, 2003 12:18 am

Postitus Postitas Eik »

Selline kild ka siia vahel ühe kõrvalt sektsiooni jahimehelt, et nemad eelmine aasta kitsi eriti lasta ei tahtnud, et oleks vaja juurde kasvatada kuigi limiit nägi ette lasta neid terve hulga. Selle pärast neid kohati ka palju on, et ei viitsita limiite ära lasta ja arvatakse, et tehakse sellega head.
Me see aasta võtsime kolme peale 6 kitse-soku luba ja kui need lastud võtame veel juurde, viimastel aastatel on neid tõesti palju tekkinud.

Teine mõttetera oleks selline, et
...Jahimehed täidavad metsaomaniku arvelt oma toidulauda...

minu arust tuleb liha poest osta kordades odavam kui seda metsast tuua, ei tahaks seda juttu jälle kuidagi raha peale viia sest ise võtan jahti kui suht kulukat hobi, aga paraku kui kõik kulud kokku arvutada, millest mittejahimehel aimugi pole, tulevad summad päris suured. Kokkuvõtteks, et kui ma oma raha eest soetatud varustuse, bensiini, ja loa eest selle looma ka veel ära pean andma, no andke andeks.
Teoreetilisel peaks see lubade eest makstud raha ka mingis osas metsa tagasi jõudma !?
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

mosse kirjutas:... mida riik õigupoolest jahimeestelt korjatud rahadega teeb...


Keskkonnakasutuses laekuva raha kasutamise seaduse
http://www.estlex.info/estlex/kehtivad/ ... t_id=31113

kohaselt laekub jahipiirkonna kasutusõiguse tasu riigieelarvesse. Sealt kantakse sellest konkreetsest jahipiirkonna kasutusõiguse tasu summast 100 % loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks Rahandusministeeriumi valitsemisala sihtasutusele, milleks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ehk KIK. Sealt ei ole küll minule teadaolevalt ühelegi maaomanikule midagi hüvitamiseks eraldatud, pigem leiab KIKi kodulehelt

http://213.180.19.90/static/body/files/ ... t2005I.htm

infot selle kohta, kui palju jahindusest saadud rahast on jahindusse tagasi suunatud ja millisesse kohta täpsemalt. Siit ka paradoks: nt Nõgiaru meeste taskust on teatud 2005. a kopikas läinud ...ee...ütleme nt MTÜ-le Taevasikk jahilindude arvukuse uurimiseks ja taastootmiseks või siis MTÜ Harju Jahindusklubile jahilaskespordi populariseerimiseks Harjumaa noorjahimeeste hulgas. Nii et kes rohkem ja osavamini projekte kirjutab, saab tegelikkuses kindlasti vähemalt mingi osa raha tagasi, mis ise on seni jahipiirkonna kasutusõiguse tasuna ära makstud. Keegi muidugi ei keela nt Nõgiaru meestel ka ise projekte kirjutada ;)

BM
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

mosse kirjutas:... Ja ühe leeri ärpleja võib ka teise leeri mõistlikud liikmed (kes alati on enamuses) välja vihastada...


Minu meelest just täpselt niimoodi praegu kahjus paljudes kohtades sünnibki, eriti kui need ärplejad on organisatsiooni kõneisikud või juhid. Jahindusorganisatsioonide eesotsas on kindlasti võimekad mehed - ma ei kahtle selles ;) , kuigi kindlasti on ka erandeid. Samas on mitmeid organisatsioone, seltse, klubisid, kus juhtkond on püsinud sama juba palju aastaid, et mitte öelda aastakümneid. Elu on aga vahepeal edasi läinud ja see juhtkond, võimalik, et ei ole suutnud oma suhtumist kaasajastada. Muidugi, eks iga valijaskond on oma juhte väärt, seep' see demokraatia tulemus ongi. Kuid tänapäeval oleks, mulle tundub, selline üldisem osalusjuhtimine oluliselt tulemuslikum - variant, mille käigus ei toimu pelgalt juhtide formaalne volituste uuendamine iga nõutud ajavahemiku tagant, vaid selge ja sisuline positsioonide analüüs ja arutelu, millele lisanduks kindlasti ka pidev organisatsiooni liikmetepoolne ettepanekute, arvamuste ja miks mitte ka pretensioonide esitamine juhtkonnale organisatsiooni puudutavates küsimustes. MTÜ vorm on ju tegelikult juriidiliselt võttes selliseks mõeldudki.

Ehk kokkuvõtlikult: iga jahimees peab võtma rohkem osa oma jahiseltsi tegelikust juhtimisest, osalema oma arvamuste ja seisukohtadega. Niimoodi pääseb see mõõdutundlikum ja koostööle orienteeritud osa meist rohkem mõjule.

BM
Suletud