Metsa- ja jahimehed.
Metsa- ja jahimehed.
Eilses Osoonis (14.sept) rääksidi siis metsa ja jahimees oma vaatenurkadest omavahelistest suhetest.
Metsamees seletas, et ta käinud EU parlamentääridele eesti jahindusest rääkimas ja nad siis olevat imestusest ahhetanud ja ohhetanud seal.
EJS pääliku jutt oli mõistlikum tuues välja, et eesti sotsiaalne olukord on nõrk mis ei luba arenenud maade praktikat veel üle võtta.
Metsamehed loodavad oma maade rentimisest jahimeeste arvelt lihtsalt rikastuda.Samas aitavad jahimehed loomade arvukust reguleerides hoida nendesamuste metsameeste noorendikke...
Nüüd peaks mõni jahindusspets eesti metsandusest rääkima minema , et info oleks õige.
Metsamees seletas, et ta käinud EU parlamentääridele eesti jahindusest rääkimas ja nad siis olevat imestusest ahhetanud ja ohhetanud seal.
EJS pääliku jutt oli mõistlikum tuues välja, et eesti sotsiaalne olukord on nõrk mis ei luba arenenud maade praktikat veel üle võtta.
Metsamehed loodavad oma maade rentimisest jahimeeste arvelt lihtsalt rikastuda.Samas aitavad jahimehed loomade arvukust reguleerides hoida nendesamuste metsameeste noorendikke...
Nüüd peaks mõni jahindusspets eesti metsandusest rääkima minema , et info oleks õige.
Hundist toakoera ei saa.
-
- Postitusi: 174
- Liitunud: E Dets 15, 2003 11:19 am
Seoses saatega tekkisid mõned küsimused.Huvitav , kes sel metsamehel palus rääkida eesti jahindusest? Kas oleks võimalik lugeda seda ettekannet? Kas esitatud faktid olid tõesed või esitatud emotsioonide tasandil? - see tähendab meelega kujutatud masendav pilt , et küll meie oleme tublid aga va jahimehed. Teisalt oleks võimalik ka Eesti metsandusest rääkida nii, et kuulajatel suu lahti jääb. Selles, et enamik metsateid sõiduautole läbimatud ,on muidugi ka jahimehed ja põdrad süüdi.
Kuid kui kahjud on tõesti nii suured, tuleb aidata.Selleks ongi riik olemas.
Arvan , et meil ei maksaks nii väga võõramaiste jahitraditsioonidega arvestada, sest meil on oma traditsioonid (kas head või halvad).Ja ühe riigi tugevus just selles seisnebki,et kuulatas võõrastest traditsioonidest noogutatakse mõistvalt aga lisatakse juurde , et hetkel oleme siin ja käitume vastavalt siinsetele reeglitele.
Aga muidugi kui on probleem tuleb seda arutada leida lahendusi aga mitte tormata suure venna juurde kaebama.
Kuid kui kahjud on tõesti nii suured, tuleb aidata.Selleks ongi riik olemas.
Arvan , et meil ei maksaks nii väga võõramaiste jahitraditsioonidega arvestada, sest meil on oma traditsioonid (kas head või halvad).Ja ühe riigi tugevus just selles seisnebki,et kuulatas võõrastest traditsioonidest noogutatakse mõistvalt aga lisatakse juurde , et hetkel oleme siin ja käitume vastavalt siinsetele reeglitele.
Aga muidugi kui on probleem tuleb seda arutada leida lahendusi aga mitte tormata suure venna juurde kaebama.
Egas elevant pole siga!
Eelmine aasta jahis olles sattusin suht inetule vaatepildile,olen kindel ,et nii tehakse paljudes kohtades.Mets oli täeilikult maha võetud ,kuivendus kraavid oksi ja muud pahna täis topitud ,et masinad üle saaksid, magusam osa metsast minema viidud ja see mis eriti ei maksa lihtsalt vedelema jäetud .Mõned nädalad tagasi käisin uuesti vaatamas kas ehk on kraavidki lahti tehtud aga ei midagi -läbimatu ala
Ja siis lugupeetud maa ja metsaomanikud kiruvad jahimehi ,koprad uputavad ja muud 100 häda!!!!
Ja siis lugupeetud maa ja metsaomanikud kiruvad jahimehi ,koprad uputavad ja muud 100 häda!!!!
-
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
Sellised nn ``raharaieid`` on eestis igal pool ja kes neid näinud ei oleks? Need on täiesti ebaseaduslikud, kuid samas ei ole KKI-l ka kedagi karistada, kuna need ``metsamehed`` on ka ise teadlikud, et sellised raied on ebaseaduslikud ja need langid liiguvad läbi mitme vahendaja ja ostja on mingi süütu tankist, kellele pärast praktiliselt midagi teha ei saa ``kuriteo koosseisu`` puudumise tõttu ja seepärast vaibubki see asi pärast lühikest uurimist ära! Ja nii selliseid lanke tekibki nagu seeni pärast vihma ja seadus on nende kirvemeeste ees jõuetu!
Sellistele tükkidel kasvav võsa on suurulukitest sobiv ilmselt vaid kitsele elamiseks! Nii et seale, põdrale võib küll vaid tuult tiibadesse soovida! Karust rääkimata.
Sellistele tükkidel kasvav võsa on suurulukitest sobiv ilmselt vaid kitsele elamiseks! Nii et seale, põdrale võib küll vaid tuult tiibadesse soovida! Karust rääkimata.
tuleb jaht või jaa?
Ärge nüüd kõiki metsamehi ühte purki toppige.Mõni teeb ka korralikku raiet.Mis võsalankidesse puutub,siis suurulukid elavad neis väga hästi.Põder robistab ju haaba ja paju süüa ja kits elab ka meelsasti võsas.Alles mõni päev tagasi leidsin 5-6 meetrisest lepavõsast sellise sigade elupaiga,et ainult imesta.Küll oli pööratud ja tustitud.Noh ja jänes,rebane,kährik ka võsaloomad.Suurtest laantest on muidugi kahju,aga jahimaad ei kao meil kuhugi.Vaat,et tuleb juurdegi võsastunud põldude näol.
Seda teemat lugedes tekib küsimus, kas tõesti enamus jahimehi ei tea, et mida intensiivsem on raietegevus, seda suurem söödabaas ulukitele ja kui sõraliste arv kasvab, ega siis röövulukitelgi saa halvasti minna. See loomulikult ei õigusta illegaalset metsaraiet, aga seda võiksite teada küll, et ega need, kes lagastatud metsi enda järel maha jätavad, kahjustuste üle ei kurda. Kahjustused on probleemiks just sellistele metsaomanikele, kes oma metsa heaperemehelikult majandavad. Metsaomanikud ei soovi kindlasti rikastuda jahimeeste arvelt - nad soovivad oma maal väärtusliku metsa kasvatada, nagu põllumehed põllul kvaliteetset vilja. Kui ühiskond tervikuna ütleb, et meile on oluline suur ulukite arvukus, siis tuleb kindlasti arvestada kahjustuste kompenseerimisega. Isiklikult arvan, et oluliselt mõistlikum on hoida arvukus optimaalsel tasemel.
1111
-
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
taavi12 kirjutas:... kas tõesti enamus jahimehi ei tea, et mida intensiivsem on raietegevus, seda suurem söödabaas ulukitele ...
Päris nii lihtne see nüüd ka ei ole. Näiteks kui nõmmemännik (või rabastunud männik) maha võtta, pole seal järgmised 20 aastat mingit söödabaasi (kuigi ega nõmmemännikus loomi ka väga palju pole). Ja mis puutub sellesse, et palju rohusööjaid - palju kiskjaid, siis vähemalt karu (kah kiskja nimepoolest) tahab küll metsa mitte võsa.
mosse kirjutas:taavi12 kirjutas:... kas tõesti enamus jahimehi ei tea, et mida intensiivsem on raietegevus, seda suurem söödabaas ulukitele ...
ja edasi juba Mosse:
Päris nii lihtne see nüüd ka ei ole. Näiteks kui nõmmemännik (või rabastunud männik) maha võtta, pole seal järgmised 20 aastat mingit söödabaasi ....
Ja minu tähelepanek:
...ja tegelikult selles rabastunud männikus ei tule kohati isegi 30 a jooksul muud, kui kukerpuud ja igerikku kasevõsa, mida millegipärast (no ilmselt ei ole mahlane ) ei näksi ükski sõraline. Küll aga tundub olevat heaks elupaigaks kanalistele, kui metsatööde käigus rattad sammalt väga ära ei lömasta ning hüdrovoolikutest tilkuva õliga pole tükiks ajaks STOPPI pandud. Noorest männast põle õhkugi!