Ma kommenteeriks siin seda "suurte" rahade liikumist jahindusest. Viljandi jahimeeste koosolekul jäi kõrvu Kaarel Roht'i öeldud lause, et Eesti jahinduse käive oli eelmine aasta 24 miljonit krooni ja kasum sellest 2 miljonit krooni, kui see nüüd siis Eesimaa hektarite vahel ära jagada saame ca'50 senti hektarile, no ma ei tea kas see oleks siis nii kõva tulu mille järele maaomaniku rahakott kisendab!?
Metsakahjustused ja nende kompenseerimine on hoopis muu teema ja kui palju seda saaks teha "jõukate" jahimeeste arvelt tõin siin eelpool välja.
Jahimaa rendilepingud
Iseenesest on eelkõnelejatel igati õigus, kui ütlevad et maaomanikul on jahiõigus olemas, tarvitseb ainult vajalikud dokumendid korda ajada ja seltsi liikmeks astuda. Aga mis peavad tegema maaomanikud, kelle maad asuvad riigijahi piirkonnas? Ostma turistidega võrdse hinnaga lube?
Kas keegi oskab mulle öelda objektiivse põhjuse, miks peaks riik tegelema jahiturismiga? Eriti hull on situatsioon siis, kui enamus maad on veel eramaad. Kujutate ette, põhiseadus ütleb, jahipidamine on maaomaniku õigus, aga meil teenib riik tulu eraomanike maal jahiturismi korraldades. Ärge nüüd minust valesti aru saage, ma tean väga hästi, et jahindusega miljonäriks ei saa, aga see olukord ei ole normaalne.
Laupäevaks kõigile kivi kotti!
Taavi
Kas keegi oskab mulle öelda objektiivse põhjuse, miks peaks riik tegelema jahiturismiga? Eriti hull on situatsioon siis, kui enamus maad on veel eramaad. Kujutate ette, põhiseadus ütleb, jahipidamine on maaomaniku õigus, aga meil teenib riik tulu eraomanike maal jahiturismi korraldades. Ärge nüüd minust valesti aru saage, ma tean väga hästi, et jahindusega miljonäriks ei saa, aga see olukord ei ole normaalne.
Laupäevaks kõigile kivi kotti!
Taavi
1111
On ju täiesti loogiline, et suuremad maaomanikud suuremat muret tunnevad. Paari hektari omanikul on ja jääbki olema (ja nii on teistes riikides ka) suhteliselt ükskõik mis tema maal toimub.
Aga veel digitaalajastul on inimesi, kes elatuvad sellest, mida nende maa kasvatab. Sellest paljud kommentaatoritest kahjuks aru ei saa.
Aga veel digitaalajastul on inimesi, kes elatuvad sellest, mida nende maa kasvatab. Sellest paljud kommentaatoritest kahjuks aru ei saa.
AE
truckerile ja teistele:
Mul on olemas 1937 a Eesti Jahiseaduse kommenteeritud väljaanne. Seal on kõik kenasti kirjas (isegi jahirendilepingu näidis). Ei usu, et seda kusagilt tõmmata saab. Võib olla mõnes väga heas raamatukogus on mikrofilmil. Minu raamatut on ka põhimõtteliselt võimalik digitaliseerida.
Aivar Vaas:
Aitab nüüd isiklikul pinnal ilkumisest! Ma ei ole selleks siin portaalis.
Muide oman juba aastaid jahitunnistust ja olen ka seltsi liige. See ei lahenda minu muresid.
Hendrikule:
Liiga palju fundamentaalseid küsimusi ühekorraga. Kõigele meil kindlasti vastuseid pole, selleks ju püüamegi diskussiooni arendada. Mõned ideed on ja neid tahan tulevikus avaldada. Praegu pole kahjuks aega.
Mul on olemas 1937 a Eesti Jahiseaduse kommenteeritud väljaanne. Seal on kõik kenasti kirjas (isegi jahirendilepingu näidis). Ei usu, et seda kusagilt tõmmata saab. Võib olla mõnes väga heas raamatukogus on mikrofilmil. Minu raamatut on ka põhimõtteliselt võimalik digitaliseerida.
Aivar Vaas:
Aitab nüüd isiklikul pinnal ilkumisest! Ma ei ole selleks siin portaalis.
Muide oman juba aastaid jahitunnistust ja olen ka seltsi liige. See ei lahenda minu muresid.
Hendrikule:
Liiga palju fundamentaalseid küsimusi ühekorraga. Kõigele meil kindlasti vastuseid pole, selleks ju püüamegi diskussiooni arendada. Mõned ideed on ja neid tahan tulevikus avaldada. Praegu pole kahjuks aega.
AE
tõnno kirjutas:
Muide oman juba aastaid jahitunnistust ja olen ka seltsi liige. See ei lahenda minu muresid.
Seda teemat jälgides on mul tekkinud millegipärast selline tunne, et on olemas rida inimesi, kellel on mureks ulukikahjustused (see, et asi nii, on 100% kindel). Jama selles, et mul ka jäänud mulje, et selle jaoks on maaomanikel soov tappa kõik loomad, kes nende vara kahjustavad. St, see on siis murede lahenduseks...
(vabandan kui millestki valesti aru sain, aga nii igatahes tundub asi väljahõigetest olema). Selle teema lahendamiseks oleks maanomanikel hea enne asi rohelistega selgeks rääkida ja siis jahimeestele kaela karata, et mis toimub (hetkel nagu jahimehed kahe tule vahel). Teiseks, kui olla jahimees, ja maal on antud probleemid, siis on probleemide lahendamiseks, oodetavasti, veel olemas suhtlusvormid kohaliku jahiseltsi tasandil. St, koosolekutel, kuna neid on nii vähe ja enamasti arutatakse seal üsne palju asju, siis efektiivsema lahendini jõudmiseks tuleks enne seltsi juhatusega sel teemal suhelda, teha ettepanekuid, seal arutada ning hääletada. Teiseks võib suunata mingi osa jahist antud maadele suurema rõhuga. Kindlasti peaks arvestama seda, et kuigi suurima kasu saamiseks tuleks kõik metsa või maad kahjustavad loomad maha tappa, on see siiski äärmiselt barbaarne ja lühinägelik lähenemine asjale.
Gediminas Jürjo (ei taha olla ajaloolise "salaküttimisõigusega")
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Feen kirjutas:tõnno kirjutas:
Muide oman juba aastaid jahitunnistust ja olen ka seltsi liige. See ei lahenda minu muresid.
[......] Teiseks, kui olla jahimees, ja maal on antud probleemid, siis on probleemide lahendamiseks, oodetavasti, veel olemas suhtlusvormid kohaliku jahiseltsi tasandil. [....]Teiseks võib suunata mingi osa jahist antud maadele suurema rõhuga. Kindlasti peaks arvestama seda, et kuigi suurima kasu saamiseks tuleks kõik metsa või maad kahjustavad loomad maha tappa, on see siiski äärmiselt barbaarne ja lühinägelik lähenemine asjale.
Feen, ma ei taha midagi halvasti ega halvustavalt öelda, ausalt - aga see lähenemine on sinisilmne. Vale ta oma ideoloogia poolest ei ole, aga sinisilmne ja praktikas seda rakendada ei saa, vähemalt mitte kõikjal.
Kui ikka konkreetsel metsaomanikul on, ütleme, ühes Põhja-Eesti (aga miks mitte Lõuna-Eesti) vallas ca 300 ha või isegi natukene rohkem metsa ja teistes valdades veel lisaks, ta kuulub ka jahiseltsi, mis osadel nendest maadest tegutseb ja ta millegipärast oma seltsikaaslastega selliselt läbi ei saa, et hundid söönud ja lambad terved, siis on ju igati loomulik, et tuleb muuta kogu Eesti jahindussüsteem sarnaseks feodaalühiskonnast pärinevate Lääne-Euroopa süsteemidega, mitte otsida palki, vabandust, pindu enda silmast
Aga noh, üldisemalt öeldes, see on ainult minu täiesti juhuslik utreering
BM
tõnno kirjutas:On ju täiesti loogiline, et suuremad maaomanikud suuremat muret tunnevad. Paari hektari omanikul on ja jääbki olema (ja nii on teistes riikides ka) suhteliselt ükskõik mis tema maal toimub.
Olen ikka tähele pannud, et mida rohkem inimene endale vara soetab, seda ahnemaks-ihnemaks ta läheb. Ka mujal maailmas on ikka miljonäridel/miljardäridel kõige suuremad probleemid oma varaga.
Tõesti ei saa KÕIKI loomi maha tappa selle pärast, et nad põldu, metsa vms kahjustavad ja on ka üsna loogiline et maaomanik ei saa tulu sellest, mida ta ei ole (kultuurmeetodil) kasvatanud nt seened, metsamarjad, metsloomad jms. Võib-olla peaks metsaskäijad nt matkajad hakkama maaomanikule maa kasutamise eest ka renti maksma? Äkki mu mesilased kasutavad mee tootmiseks naabrite maal kasvavaid taimi?
Jääge ikka inimesteks ja ärge otsige igalt poolt kasu.
Lugupidamisega Rain Rikas
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Lõpuks on maaomanike-jahinduse suhete alal esile toodud kaks selgelt eristatavat aspekti, mis on jahindusega seotud – omaniku maal kasvava elatusvahendi kaitsmine ning omandi jahipidamiseks kasutamise võimalus.
Maal kasvava elatusvahendi kaitsmise osas ei ole mõtet süüdistada jahindust tervikuna. Selge on see, et ulukipopulatsiooni hävitada ei saa ning ulukite hulk peab jääma teatud piiridesse. Seetõttu ongi maaomanikule jahiseaduses loodud võimalus ulukikahjustuste eest jahimeestelt kompenseerimist nõuda kui viimased ei suuda populatsiooni ohjata. Selles, et omanikud ei viitsi kahjustusteatisi esitada või et kahjude arvestamise-väljamaksmise rakendamiseks puudub vastav kord, ei maksa küll jahimehi süüdistada ja otsida põhjendust mingiteks jahinduse reformideks, pigem tuleks täiendada kahjukäsitlus- ja täitemenetlust.
Maaomanikule, kellel puuduvad koostööaltid naabrid ja kelle kinnistu jääb riigimaade keskele nagu enklaav, jääb üle vaid kaasa tunda kui kinnistu pindala ühes ringpiiris ei ole selline, mis võimaldab jahipidamist. See on ju ka ilmne, et suuruluk ei pesitse vaid 10 ha suurusel maalapil ja vajab elutsemiseks pisut rohkem ruumi. Seega ei jäägi omanikul muud üle kui liituda naabritega või suurendada oma kinnistut, et suurulukijahti saaks pidada.
Kui jahinduse reformimise eesmärgiks on aga jahirendi laekumise ümbersuunamine omaniku taskusse, siis siin juba mingisugune iva peitub. Küsimus jääb üles sellisel juhul rendi suuruses osas – kas omaniku ootused vastavad jahimeeste võimekusele või ei.
Olles tutvunud eelpoolviidatud sõnavõtuga EL auditooriumile, saab nentida, et kõik mis esitati on tõsi. Kuid ka tõest informatisooni on võimalik serveerida nii, et kuulajate kõrvus jääb kajama ülekohus kellegi õiguste ahistamisest.
Mis aga puutub kõikvõimalikesse Lääne-Euroopas levinud traditsioonidesse ja õigustikku, siis võib oletada, et kombed, mis on head Hispaanias, ei ole seda teps mitte Põhja-Lapis. Seega võiks lõpetada vesise suuga läände vahtimise ja jätta selles üha suureneva globaliseerumise hullustuses eesti jahindusele võimalus kujundada täiesti omamoodi nägu, mis tagab metsaressursside liigirohkuse nii, et kellegi leivakott tilgatumaks ei jää.
Austusega
Aivo Pinte
Maal kasvava elatusvahendi kaitsmise osas ei ole mõtet süüdistada jahindust tervikuna. Selge on see, et ulukipopulatsiooni hävitada ei saa ning ulukite hulk peab jääma teatud piiridesse. Seetõttu ongi maaomanikule jahiseaduses loodud võimalus ulukikahjustuste eest jahimeestelt kompenseerimist nõuda kui viimased ei suuda populatsiooni ohjata. Selles, et omanikud ei viitsi kahjustusteatisi esitada või et kahjude arvestamise-väljamaksmise rakendamiseks puudub vastav kord, ei maksa küll jahimehi süüdistada ja otsida põhjendust mingiteks jahinduse reformideks, pigem tuleks täiendada kahjukäsitlus- ja täitemenetlust.
Maaomanikule, kellel puuduvad koostööaltid naabrid ja kelle kinnistu jääb riigimaade keskele nagu enklaav, jääb üle vaid kaasa tunda kui kinnistu pindala ühes ringpiiris ei ole selline, mis võimaldab jahipidamist. See on ju ka ilmne, et suuruluk ei pesitse vaid 10 ha suurusel maalapil ja vajab elutsemiseks pisut rohkem ruumi. Seega ei jäägi omanikul muud üle kui liituda naabritega või suurendada oma kinnistut, et suurulukijahti saaks pidada.
Kui jahinduse reformimise eesmärgiks on aga jahirendi laekumise ümbersuunamine omaniku taskusse, siis siin juba mingisugune iva peitub. Küsimus jääb üles sellisel juhul rendi suuruses osas – kas omaniku ootused vastavad jahimeeste võimekusele või ei.
Olles tutvunud eelpoolviidatud sõnavõtuga EL auditooriumile, saab nentida, et kõik mis esitati on tõsi. Kuid ka tõest informatisooni on võimalik serveerida nii, et kuulajate kõrvus jääb kajama ülekohus kellegi õiguste ahistamisest.
Mis aga puutub kõikvõimalikesse Lääne-Euroopas levinud traditsioonidesse ja õigustikku, siis võib oletada, et kombed, mis on head Hispaanias, ei ole seda teps mitte Põhja-Lapis. Seega võiks lõpetada vesise suuga läände vahtimise ja jätta selles üha suureneva globaliseerumise hullustuses eesti jahindusele võimalus kujundada täiesti omamoodi nägu, mis tagab metsaressursside liigirohkuse nii, et kellegi leivakott tilgatumaks ei jää.
Austusega
Aivo Pinte
Ikka pean rõhutama, et maaomanikud ei soovi kõikide ulukite tapmist, vaid populatsiooni hoidmist sellistes piirides, kus ulukikahjustused ei oleks ulatuslikud. Eestis on küllalt piirkondi, kus maaomanike ja jahimeeste vahel ei ole mingeid probleeme - jahimehed hindavad ulukite arvukust õieti ja lasevad ette antud limiidid täis.
Eesti Erametsaliidu liikmed asuvad aga üle Eesti ja on kohti, kus asjad jahinduses käest ära. Kindlasti võivad seda foorumit lugeda ka jahimehed, kelle piironnas asjad korras ja nad võivad end solvatuna tunda. Kuid palun saage aru ka maaomanikest, kelle vara on ulukid kahjustanud 10 -te. tuhandete kroonide eest ja sellele lisandub veel emotsionaalne kahju, kui sa oled kõigest hingest proovinud olla oma metsale hea peremees - istutanud, külvanud, rohinud - ja tulemuseks ära näritud köndid. Saage aru, et metsaseadus, mis on muutumas järjest karmimaks, sunnib meid kõike seda tegema.
Ikkagi ei saanud ma eilsele kirjale ühtegi vastust. Miks peaks riik tegelema jahiturismiga ja seda veel eraomanike maadel? Kas seda põhjust ei olegi?
Nüüd lähen sõbraga metsa häälega põtra meelitama. Kahel eelmisel aastal on õnnestunud - fantastiline elamus.
Kivi kotti.
Taavi Ehrpais
Eesti Erametsaliidu liikmed asuvad aga üle Eesti ja on kohti, kus asjad jahinduses käest ära. Kindlasti võivad seda foorumit lugeda ka jahimehed, kelle piironnas asjad korras ja nad võivad end solvatuna tunda. Kuid palun saage aru ka maaomanikest, kelle vara on ulukid kahjustanud 10 -te. tuhandete kroonide eest ja sellele lisandub veel emotsionaalne kahju, kui sa oled kõigest hingest proovinud olla oma metsale hea peremees - istutanud, külvanud, rohinud - ja tulemuseks ära näritud köndid. Saage aru, et metsaseadus, mis on muutumas järjest karmimaks, sunnib meid kõike seda tegema.
Ikkagi ei saanud ma eilsele kirjale ühtegi vastust. Miks peaks riik tegelema jahiturismiga ja seda veel eraomanike maadel? Kas seda põhjust ei olegi?
Nüüd lähen sõbraga metsa häälega põtra meelitama. Kahel eelmisel aastal on õnnestunud - fantastiline elamus.
Kivi kotti.
Taavi Ehrpais
1111
Tuleb taas kord rõhutada, et keegi ei süüdista jahindusega seotud probleemides üksikut jahimeest! Maaomanike "süüdistus" on suunatud süsteemi (seadusandliku regulatsiooni ja meetmete) vastu, mis ei arvesta piisavalt jahindusega orgaaniiliselt seotud huvigrupi (maaomanikud) vajadustega.
Siin satuvad kahjuks maaomanike "tõkketule" alla need, kes ilma argumentideta püüavad "süsteemi" oma rinnaga kaitsta. Ka mõni maaomanikest on jahimeestes "snaiprite" poolt maha võetud.
Tegelikult on võimalik olukord, kus kõik võidavad. Võib olla on kunagi jahimehed tänulikud, et algatasime reformid. Tunnistagem ausalt jahindus ei saa eksisteerida lahus muudest ühiskonna protsessidest. Kõige võimsam protsess, mis Eestis loodetavasti pöördumatult käib on eraomandi teke. Ja jahindus kui "süsteem" on seda eiranud.
Jahimeestele pole reform mingi katastroof, vaid väljakutse. Usun, teil läheb palju paremini, kui maaomanik on teie partner, mitte vaenlane. Maaomanikul läheb palju paremini, kui jahimees tema majandust toetab.
Tekibki win-win olukord.
Jõudu selleks!
Siin satuvad kahjuks maaomanike "tõkketule" alla need, kes ilma argumentideta püüavad "süsteemi" oma rinnaga kaitsta. Ka mõni maaomanikest on jahimeestes "snaiprite" poolt maha võetud.
Tegelikult on võimalik olukord, kus kõik võidavad. Võib olla on kunagi jahimehed tänulikud, et algatasime reformid. Tunnistagem ausalt jahindus ei saa eksisteerida lahus muudest ühiskonna protsessidest. Kõige võimsam protsess, mis Eestis loodetavasti pöördumatult käib on eraomandi teke. Ja jahindus kui "süsteem" on seda eiranud.
Jahimeestele pole reform mingi katastroof, vaid väljakutse. Usun, teil läheb palju paremini, kui maaomanik on teie partner, mitte vaenlane. Maaomanikul läheb palju paremini, kui jahimees tema majandust toetab.
Tekibki win-win olukord.
Jõudu selleks!
AE
Njah, kas keegi oskaks mulle näidata ühtegi reformi, mis Eesti Vabariiigis läbi viidud ja minusuguse lihtinimese elu kergemaks/paremaks on teinud. Mina küll sellist ei tea ja ei usu ühegi reformi sisse. Vene ajal oli mitmete mõtetuste kõrval ikka (majanduslikult) mõnus elada - praegu pole küll neid veneaegseid lollusi, aga majanduslikke probleeme ja tapvat (poliitilist) lollust kõige kõrgemal tasemel hulka enam.
EI TAHA REFORME mitte mingis valdkonnas, laske inimestel rahus elada.
EI TAHA REFORME mitte mingis valdkonnas, laske inimestel rahus elada.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Selle jahiturismi ja maade kasutamise seisukohaga riigi poolt olen taaviga 100% nõus. Isegi kunagi siin foorumis antud teemal juttu teinud. Riik sõidab eramaa omanikust lihtsalt "teerulliga" üle. Pealegi jääb minule veidike arusaamatuks, kuidas riik siis jahiturismiga raha teenib. Kõik see tulu ( ma arve kahjuks ei ole uurida saanud) läheb tõenäoliselt iseenda majandamiseks. Tundub väga sarnane olema kunagisele IME programmile vene aja lõpus. Lisaks veel naljakana tundub hr.Kaarel Rohu põhjendus, et RMK võimaldab ka ilma maata (loe klubi liikmeks olemata) jahimeestel jahti pidada. Miskipärast aga siis kui sa RMK-st kompleksteenust (alates majutusest, transpordist jne.) ei telli, siis enne vastava uluki jahihooaja lõppu erilist lootust üksikut luba saada ei ole.
Palun seda kirjutist mitte võtta solvanguna vaid minu mõttekäiguna. See aga, et tõnno olles ise jahimeeste seltsi liige ja enda metsas massilist ulukikahjustust vähendada ei suuda tundub imelikuna. Ilmselt siis tegemist kahe kõva kiviga (tõnno versus tema jahiselts). Kõige naljakam mulle antud asja juures tundub see olevat, et tõnno peab ise oma tegemata jätmise eest iseendalt kahju hakkama nõudma. Samas saan tõnnost selle kandi pealt aru, et kui suhtumine on selline, et ainult teised on süüdi tema eraomandi kahjustamises. Minu arvates vajaks selline arusaam reformimist. Ikka iga omaniku esmane kohustus on enda püha eraomandit kaitsta esmajärjekorras ja alles siis kui tavameetmetest abi ei ole olnud tuleb pöörduda vastavate instantside poole(ma võin ka eksida juhul, kui tavameetmeid juba kasutatud). Kui ma poodi lähen ja jalgratast ei lukusta, siis politsei küll on kohustatud minult avalduse vastu võtma, kuid varguse vältimiseks peaks ikka ratta lukku panema. Eriti kurioosne tundub asi, kui nii juhtub ühe ja sama inimesega mitu korda järjest.
Palun seda kirjutist mitte võtta solvanguna vaid minu mõttekäiguna. See aga, et tõnno olles ise jahimeeste seltsi liige ja enda metsas massilist ulukikahjustust vähendada ei suuda tundub imelikuna. Ilmselt siis tegemist kahe kõva kiviga (tõnno versus tema jahiselts). Kõige naljakam mulle antud asja juures tundub see olevat, et tõnno peab ise oma tegemata jätmise eest iseendalt kahju hakkama nõudma. Samas saan tõnnost selle kandi pealt aru, et kui suhtumine on selline, et ainult teised on süüdi tema eraomandi kahjustamises. Minu arvates vajaks selline arusaam reformimist. Ikka iga omaniku esmane kohustus on enda püha eraomandit kaitsta esmajärjekorras ja alles siis kui tavameetmetest abi ei ole olnud tuleb pöörduda vastavate instantside poole(ma võin ka eksida juhul, kui tavameetmeid juba kasutatud). Kui ma poodi lähen ja jalgratast ei lukusta, siis politsei küll on kohustatud minult avalduse vastu võtma, kuid varguse vältimiseks peaks ikka ratta lukku panema. Eriti kurioosne tundub asi, kui nii juhtub ühe ja sama inimesega mitu korda järjest.
ikka lõbusalt
aivar00 kirjutas:.... Lisaks veel naljakana tundub hr.Kaarel Rohu põhjendus, et RMK võimaldab ka ilma maata (loe klubi liikmeks olemata) jahimeestel jahti pidada. Miskipärast aga siis kui sa RMK-st kompleksteenust (alates majutusest, transpordist jne.) ei telli, siis enne vastava uluki jahihooaja lõppu erilist lootust üksikut luba saada ei ole
http://www.rmk.ee/pages.php3/0124?PHPSE ... 9c665695db
Mina saan sellelt leheküljelt leitud infost niimoodi aru, et väikeulukiluba ehk jahipidamisvõimalus siiski tagatakse. Kui oled suurulukijahi peal väljas, tuleb leida endale jahiselts või siis tellida täisteenus.
BM