Jahimaa rendilepingud

[Nivaomanik]

Ei puutu küll teemasse jahipidamine RMK maadel, aga vaadates neid pilte seal hakkas silma, et ühtede ilusate kuldikihvade taustal on ka jahiluba mis on küll puudulikult täidetud. Selle koha peal kus peaks olema kütitud uluki liik, vanus ja sugu on kirjutatud kult. Lihtsalt norimise pärast, kui metsas sellise asjaga inspektorile ette jääd saad ikka mõned sajased rahakotist ära laduda.

[baddmann]

Ei puutu küll teemasse jahipidamine RMK maadel, aga vaadates neid pilte seal hakkas silma, et ühtede ilusate kuldikihvade taustal on ka jahiluba mis on küll puudulikult täidetud. Selle koha peal kus peaks olema kütitud uluki liik, vanus ja sugu on kirjutatud kult. Lihtsalt norimise pärast, kui metsas sellise asjaga inspektorile ette jääd saad ikka mõned sajased rahakotist ära laduda.

OT:

Huvitav, huvitav - karistada, mille eest ei tea ?

Jahiloa õigeaegse avamata jätmise või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest...

Märge tehti, seega lause esimene pool ei ole asjakohane. Teadvalt vale märge ? Hmm...kult, väljendab ilusasti tegelikkust: isane (mets)siga. Kuna kodusiga pole jahiuluk, siis eeldada ei saa, et rikuti seadust, eksole (süütuse presumptsioon). Vanus? Kas looma tabamiskohal on vanus alati tõsikindlalt määratav ? Täiskasvanud looma puhul ei pruugi olla. Kui hakkad umbes pakkuma, just siis võid hoopistükki teha loale teadvalt vale märke, kuigi jah, ise võid ju siiralt uskuda, et see õige on.

Nii et vaielda oleks sellise juhtumi esinemisel KKIga oi kui palju, kui neid mõnda sajalist just "ülikiirmenetluse" käigus näha ei soovita . Iseasi, et ilusam oleks tõepoolest kirjutada "isane metssiga, 4 a", selle vastu ma ei vaidle. Kuid ilu puudumise eest karistamine ei ole seaduslik.

BM

[Nivaomanik]

Ei vaidle vastu, et 80% jahimeestest ei ole võimelised uluki vanust täpselt määrama, kuid milleks siis loal sellised nõuded. Miks mitte kirjutada ka kütitavaks ulukiks põder? Sest seal kohal kus on lubatud lasta üka on samad nõuded.
Njahh, kui ei suudeta umbes määrata peale tabamist uluki vanust mis moodi siis seda veel enne laskmist tehti?
Ühesõnaga kui trahvi ei saa siis see selleks, aga eeldan siiski et kui on kirjas kolm asja mida tuleb märkida, siis ka 3 asja märgitakse.

[baddmann]

....Miks mitte kirjutada ka kütitavaks ulukiks põder? ...

Repliigi korras vastaks, kuigi kaldub algsest teemast "jahipiirkonna rendilepingud" päris kaugele...


Tõepoolest, miks mitte kirjutada lihtsalt "põder"? See ei ole keelatud. On jahipiirkonna kasutaja/jahiloa väljaandja mure, kuidas tagada, et järgitakse etteantud (mis on omaette vaidlusteema) limiiti ja soolist ning vanuselist jaotuvust. Kui limiit on, ütleme, 10 põtra, mis jaotatakse KKTeenistuse poolt küsitava õigusliku alusega järgmiselt: 4 pulli, 3 lehma, 3 vasikat, siis võib jahipiirkonna kasutaja anda välja ka näiteks 20 luba, kirjutada peale lastavaks ulukiks "põder" ilma igasuguse vanuselise ja soolise märketa. Ning on tema enda asi tagada, et lastaks just 4 pulli, 3 lehma ja 3 vasikat. Loale märgitakse tabamisel siis ikkagi konkreetselt tabatud looma andmed. Ülejäänud lubade realiseerimata tagastamise küsimus on samuti jahipiirkonna kasutaja vastutusel.

BM

[honkomees]

meil ongi loal põder kirjas ja suuline soovitus lasta 65% pulle

[tõnno]

Ikka iga omaniku esmane kohustus on enda püha eraomandit kaitsta esmajärjekorras ja alles siis kui tavameetmetest abi ei ole olnud tuleb pöörduda vastavate instantside poole(ma võin ka eksida juhul, kui tavameetmeid juba kasutatud). .

Milliseid "tavameetmeid" sa silmas pead? Millised meetmed on Eestis tavalised?

[hendrik]

Ma ei tea küll mida täpselt Aivar00 silmas pidas ( eks ta ise kommenteerib), kuid oma vaimusilmas näeksin ühena "tavameetmetest" nt seda kui maaomanik kasutab omale soovi korral seaduslikult antud õigust pidada jahti. See eeldab muidugi seda, et maaomanik oleks seaduse tingimustele vastav ja omaks oma jahimaadel jahiõigust. Kusjuures, selleks, et nt põdrakahjustusi ära hoida, ei ole minu meelest üldse tarvis põdraluba ega -jahti. Talvisel ( ajal, mil kahjustused aset leiavad) on võimalik pidada ka jänesejahti jms. Siinjuures ma kritiseeriks natuke jahiseaduse § 3 lõiget 2, mis seab piirangud alla 20ha suuruste kinnistute omanikele. Mu meelest kunagi 2 ha oli juba täiesti mõistlik, paljud sedagi ära kasutasid. Nüüd on piir pandud just osadele väikemaaomanikele, kes peaks hea meelega nt jänese-rebasejahti ning sellega hoiaks piiri ka põdra- ja kitsekahjustustele.

Mis puutub reformidesse, siis ma olen seda meelt, et kui midagi on ikka valesti, siis tuleb seda parandada. Samas mind huvitabki jätkuvalt, mida siis maaomanikud tahavad. Ja just maaomanikud üldiselt, mitte vaid kübeke osa neist. Täiesti huvitav oleks teada, mitu % maaomanike üldarvust ja kui suur % jahimaade omanikest on kasvõi Erametsaliidu liikmed, kasvõi läbi tema nn allasutuste ehk kohalike metsaühistute jms kaudu. Ma kipun arvama, et see % on väikseke. See ei pruugi kah veel midagi tähendada onju, aktiivseid inimesi on alati vähe olnud ja kõikide aktiivsus ei olegi hea...

Ok, asjast. Ma siin ükskord küsisin, küsin veel - mida siis nende paljuräägitud reformidega muuta tahetakse, milline see tulemus olema peab? Mida Erametsaliit soovib? Ja ma lepiksin esialgu täiesti üldsõnaliste vastustega. Ainuüksi diskussiooni huvides juba. Loomulikult tuleviku huvides ka. Et võimalikult kaugele lükata momenti, kus "onud euroopas" käsevad meil ka nt huntide arvu suurendada, et maalapsel oleks ikka põnevam hommikuhämaruses kooli minna, jalutades mööda auklikku kruusateed läbi metsandusteadmisteta ja tulevikuvisioonita maa- või linnamehe läbiraiutud metsatüki oma laguneva koolimaja poole...

Tekitame siis diskussiooni ja arutame mõistlikult. Ei ole mõtet lahmida nt stiilis " lööme kõik kitsed-põdrad mättasse, siis ei ole kahjustusi". Kui seda teha, siis muutuks seesama loll sõraline nii haruldaseks, et teda üldse puutuda ei tohi. Ja "õnn" sellele maaomanikule, kelle noorendikus ta siis krõmpsutada otsustab. Teha ei tohi ju enam midagi... Või teistpidi " põrgu see maaomanik, kellel teda vaja on". Ma arvan, et ühisomandi aeg meil oli alles suht hiljuti, prooviks nüüd teisiti.

Et ma siis ootaks ikkagi vastuseid oma "liiga paljudele fundamentaalsetele" küsimustele. Kasvõi natukesehaaval ja ideejupikestena.

H.

[tõnno]

Täiesti huvitav oleks teada, mitu % maaomanike üldarvust ja kui suur % jahimaade omanikest on kasvõi Erametsaliidu liikmed, kasvõi läbi tema nn allasutuste ehk kohalike metsaühistute jms kaudu. Ma kipun arvama, et see % on väikseke. See ei pruugi kah veel midagi tähendada onju, aktiivseid inimesi on alati vähe olnud ja kõikide aktiivsus ei olegi hea...

Mida Erametsaliit soovib? Ja ma lepiksin esialgu täiesti üldsõnaliste vastustega. Ainuüksi diskussiooni huvides juba. Loomulikult tuleviku huvides ka. Tekitame siis diskussiooni ja arutame mõistlikult. Ei ole mõtet lahmida nt stiilis " lööme kõik kitsed-põdrad mättasse, siis ei ole kahjustusi". Või teistpidi " põrgu see maaomanik, kellel teda vaja on". Ma arvan, et ühisomandi aeg meil oli alles suht hiljuti, prooviks nüüd teisiti.

Vastan:
Erametsaliidu liikmeteks on enam kui 30 kohalikku metsaomanike organisatsiooni, kellel liikmeid ca 1000. Igal liikmel on keskmisest metsaomanikust oluliselt enam maad, nii 50 ja 100 ha vahel. Lisaks on kaasatud ETKL oma ca 3000 liikmega.

Erametsaliit pole oma soove täpselt formuleerinud. Üldiselt soovitakse praeguse olukorra muutmist, et maaomaniku õigusi jahinduses respekteeritaks. Ulukikahjude hüvitamist ja/või võimalust jahindusega oma ettevõtlust kosutada.

Ma ei tea, et keegi maaomanikest oleks rääkinud kõikide loomade mättasse löömisest. Aga väljapääsmatusse olukorda viidud inimene võib öelda mõndagi mõtlematut.

Jahimeeste arvates on need vähesed, kes oma arvamust välja ütlevad hirmsad inimesed, kes tahavad vaesed loomakesed kõik ära tappa ja jahimehed veel takkaotsa. Olge kainemad ja mõistke lõpuks, see pole nii.

Maaomanikule on jahimeest vaja ja vastupidi. Me võime väga edukalt olla partnerid ja mõlemal läheb paremini.

[Ülo]

Oman samuti ca 55 ha metsamaad. Viimasel 3 aastal olen teinud metsauuendust istutamise teel ca 5 ha. Isatndikke olen kaitsund nn TAVAMEETODIGA, ehk siis kaustanud repellenti, männiistanduse (ca 1 ha) piirasin erksavärvilise piirdelindiga ja kasutan seal ka "lõhnastatud tonte". Tõsi, sellek tuleb kulutada rahalisi vahendeid, kuid tegu ju MINU metsaga. Ulukikahjustused minimaalsed, kuigi kitse ja ka põtra selles piirkonnas palju.
Veel .

"Erametsaliit pole oma soove täpselt formuleerinud. Üldiselt soovitakse praeguse olukorra muutmist, et maaomaniku õigusi jahinduses respekteeritaks. Ulukikahjude hüvitamist ja/või võimalust jahindusega oma ettevõtlust kosutada. "

KAHJUKS nii ta vist meil on, et soovitakse midagi, aga ise ka ei tea täpselt mida.......no lõpulausest koorub välja, et siiski vist oleks hea, kui keegi maksaks ..... No minu arvates see küll õige mehe tegu ei olnud, et asjaga kohe "Suure venna" ehk siis Brüsselisse hädaldama kihutati - endal asjad selgeks mõtlemata !!!

Ma arvan, et normaalne arutelu saab siiski toimida vaid siis, kui muutusi sooviv osapool ikka omad konkreetsed ettepanekud teeb. Kindlasti saab asja paremaks muuta.
Oma jahimaadel küll maa- ja metsaomanikega vastasseisu ei ole. Oleme suunanud küttimist vastavalt metsaomanikelt saadud infole ja senini osapooled rahul. Oleme alati arvestanud maaomanikuga jahiasjade korraldamisel ja seetõttu ilmselt ka probleemid puuduvad.

Ülo Mets

[Eik]

Ikka iga omaniku esmane kohustus on enda püha eraomandit kaitsta esmajärjekorras ja alles siis kui tavameetmetest abi ei ole olnud tuleb pöörduda vastavate instantside poole(ma võin ka eksida juhul, kui tavameetmeid juba kasutatud). .

Milliseid "tavameetmeid" sa silmas pead? Millised meetmed on Eestis tavalised?

Üks tavameetmetest oleks ehk, monokultuuri kaitseks, lattaed mida euroopas kasutatakse oma vara kaitseks. Aga jah ega siis keegi ju investeerida ei soovi, eriti kui veel küps mets on rahaks tehtud ja uut peab 20 aastat ootama. Siis oleks ju kena küll kui saaks jahimeestelt midagi ja riigilt ja euroopast ja.......

[hendrik]

[quote="tõnno"][quote="hendrik"]



Vastan:
Erametsaliidu liikmeteks on enam kui 30 kohalikku metsaomanike organisatsiooni, kellel liikmeid ca 1000. Igal liikmel on keskmisest metsaomanikust oluliselt enam maad, nii 50 ja 100 ha vahel. Lisaks on kaasatud ETKL oma ca 3000 liikmega.

Erametsaliit pole oma soove täpselt formuleerinud. Üldiselt soovitakse praeguse olukorra muutmist, et maaomaniku õigusi jahinduses respekteeritaks. Ulukikahjude hüvitamist ja/või võimalust jahindusega oma ettevõtlust kosutada.

Jahimeeste arvates on need vähesed, kes oma arvamust välja ütlevad hirmsad inimesed, kes tahavad vaesed loomakesed kõik ära tappa ja jahimehed veel takkaotsa. Olge kainemad ja mõistke lõpuks, see pole nii.

Maaomanikule on jahimeest vaja ja vastupidi. Me võime väga edukalt olla partnerid ja mõlemal läheb paremini.[/quote]

Ok, arendame edasi vestlust.

Eestis 31.12.2003a seisuga riigimetsi 903tuh. ha, erametsi 802 tuh. ha. Kui ma õigesti aru sain, siis on Tõnno sõnul 30 metsaseltsi ja igal 1000 liiget . Ei usu. Kokku 1000 liiget - usun. Keskmiselt on siis Tõnno sõnade järgi igal liikmel (50 - 100ha) 75ha, kokku siis esindab erametsaliit Eesti metsamaa omanikke ligikaudu 75 000 ha-l. See on siis alla 10% erametsaomanikest. Sealjuures on ripakil veel üle 500tuh. ha metsamaad, mis pole erinevatel põhjustel katastrisse ja kinnistusse kantud. Sealhulgas on tõesti ka riigimaad.

http://www.metsad.ee/mets_xx/2004_metsaomand.pdf

aastal 2004 raiuti läbi Statistikaameti andmeil kokku 132 097 ha metsamaid ( kõik raied kokku). Riigimetsas raiuti kokku 34 394 ha, sellest uuendusraieid 6 842ha (~20%) . Erametsades raiuti kokku 93 212 ha, sellest uuendusraiet 29 045ha (~31). Eelmisel aastal uuendati metsa Eestis kokku 10 367 ha, sellest tegi RMK vähemalt 5269ha ( vähemalt ~51% ja sinna sisse ei ole arvestatud minu teada kultuuride täiendamist - 1663 ha).

Küsimused:
1. RMK raiub erametsadest ligi 3x vähem ( sealhulgas uuendusraieid tegelikult isegi 4x vähem) ja suudab uuendusraied uuendada 2004a statistika põhjal mingi ~77%. Erametsade uuendamine samal aastal oli ~17%. Kusjuures varasematel aastatel oli asi veel hullem. Milles siis asi?Kas omanikutunde puudumises?

2. Kui erametsi ei suudeta nii kenasti ( ei viitsinud http://www.kki.ee lehelt hakata mingit rikkumiste statistikat tegema) ja järjepidevalt majandada, siis miks arvavad erametsaliidu esindajad, et keskmine erametsaomanik suudaks majandada veelgi tundlikumat ( enam lühiajaliselt mõjutatav) ulukipopulatsiooni?

3. Kui Erametsaliit ( kes on ilmselgelt aktiivsemate ja arukamate metsaomanike esindaja) soovib jahindusega enam tegeleda, leida väljundeid kas tõesti oma metsa tervisliku seisundi kaitsmiseks ning oma laua/rahakoti mitmekesistamiseks, kas poleks mõttekam tegeleda asjadega enam lokaalsemalt st. leida selleks väljundid läbi kinnitatud jahipiirkondade jms? Miks peaks minema taas seda rada pidi, kus tekib nagunii olukord, et inimesed ei oska ainuüksi teadmatusest asju õigesti majandada? Paljusid maaomanikke ei ole nagunii huvitatud jahindusest või üldse loodusest, seda näitab juba seesama eeltoodud esimese klassi metsandusstatistika.

4. Milliseid maaomaniku õigusi ei respekteerita?

Kommentaariks: Eeltoodud statistika ei ole toodud välja kellegi isiklikuks solvamiseks ega muuks sarnaseks otstarbeks, vaid pigem mõistliku ja argumenteeritud vestluse arendamiseks.

[bighornet]

Hendrik kirjutas:

Küsimused:
1. RMK raiub erametsadest ligi 3x vähem ( sealhulgas uuendusraieid tegelikult isegi 4x vähem) ja suudab uuendusraied uuendada 2004a statistika põhjal mingi ~77%. Erametsade uuendamine samal aastal oli ~17%. Kusjuures varasematel aastatel oli asi veel hullem. Milles siis asi?Kas omanikutunde puudumises?

Mis hingega METSAOMANIK on firma (no tänaseks päevaks vaat et 1/3 metsatukkade omanik), kes vanaisalt saadud läbisongitud metsa koos lepikujääkidega ära ostis ja nüüd harvesteriga veel üle käis? Lepal nüüd veel eriline kulla hind! (eramets ju! ja hektareid ...oooo) .
mitu puud see firma siis viimasel 5-7 a jooksul kükitand on


Äkki on ka selles veel proble. Või saan ma asjadest täitsa valesti aru?!

[hendrik]

[quote="bighornet"] Hendrik kirjutas:
Küsimused:
1. RMK raiub erametsadest ligi 3x vähem ( sealhulgas uuendusraieid tegelikult isegi 4x vähem) ja suudab uuendusraied uuendada 2004a statistika põhjal mingi ~77%. Erametsade uuendamine samal aastal oli ~17%. Kusjuures varasematel aastatel oli asi veel hullem. Milles siis asi?Kas omanikutunde puudumises?
Mis hingega METSAOMANIK on firma (no tänaseks päevaks vaat et 1/3 metsatukkade omanik), kes vanaisalt saadud läbisongitud metsa koos lepikujääkidega ära ostis ja nüüd harvesteriga veel üle käis? Lepal nüüd veel eriline kulla hind! (eramets ju! ja hektareid ...oooo) .
mitu puud see firma siis viimasel 5-7 a jooksul kükitand on
Äkki on ka selles veel proble. Või saan ma asjadest täitsa valesti aru?! [/quote]

Kasvava metsa ülestöötaja ei ole alati metsaomanik, tihti on selleks tõesti nn. metsafirma. Ka metsafirma mõiste tänasel päeval võrreldes 10a tagusega on kindlasti ka hoopis teistsugune, tekkinud on kindlasti mitmeid ettevõtteid, kes on metsamajandamisel kenasti tasemel ja positiivselt sihikindlad. Kuigi jahh, kui nn. metsafirma on omandanud raieõiguse metsaomanikult, kel puuduvad lisaks korralikule omanditundele ka metsandusteadmised ning ka ülestöötajaks juhtub ebapädev ( vahel lausa kasuahnelt pahatahtlik) isik ( ka juriidiline), siis on tulemus etteaimatav... Siiski, omanik on omanik, olgu või firma. Minu küsimustes ei ole sellist vahet toodud. Pealegi, hea omanik kontrollib igal juhul omas metsas tehtavaid töid ning seisab hea jätkusuutliku ning - nagu tänapäeval eriti kõlaval häälel propageeritakse - rohelise ehk keskkonnasõbraliku metsamajandamise eest. Omanik peab teadma, millega ta tegeleb ning oma varaga vastutustundlikult ringi käima, eriti kui tegemist on keskkonnaalaselt väärtusliku koosluse nagu metsaga. Sama kehtib tegelikult kõigile. Loodus oli enne meid, on ka peale meid. See, milline ta peale meid on ja kuidas me temaga ringi käime, ongi meie teha.

[bighornet]

Hendrik kirjutas:
Kasvava metsa ülestöötaja ei ole alati metsaomanik, tihti on selleks tõesti nn. metsafirma. Ka metsafirma mõiste tänasel päeval võrreldes 10a tagusega on kindlasti ka hoopis teistsugune, tekkinud on kindlasti mitmeid ettevõtteid, kes on metsamajandamisel kenasti tasemel ja positiivselt sihikindlad.

Ei. Ma mõtlesin ikka neid omanikke, kes koos karvadega on need talu ja metsamaad nüüd enda omandusse saanud JA PUHTA VUUGI TEEVAD!. Näiteks AB.

Need metsad nüüd ikka ilusti erametsade kirjas.

[tõnno]

Isatndikke olen kaitsund nn TAVAMEETODIGA, ehk siis kaustanud repellenti, männiistanduse (ca 1 ha) piirasin erksavärvilise piirdelindiga ja kasutan seal ka "lõhnastatud tonte". Tõsi, sellek tuleb kulutada rahalisi vahendeid, kuid tegu ju MINU metsaga. Ulukikahjustused minimaalsed, kuigi kitse ja ka põtra selles piirkonnas palju.
Ülo Mets

Ah neid tavameetodeid. Eks neid ole ikka kasutatud. Väga suure ulukite arvukuse juures need nn tavameetodid ei aita, siis aitab ikka ainult arvukuse piiramine.
Aedu soovitas keegi ehitada, neid mujalt eeskujuks tuues. Kus neid siis väga palju tänapäeval kasutatakse? Aedade ehitamine kultuuride kaitsmiseks on metsakaitse "eilne" päev. Praegu kasutatakse neid veel enamasti riikides, kus metsamajandamise tasuvusele rõhku ei panda (Leedu, Poola, Tshehhi). Samas on Saksamaal või Rootsiski arusaamisele jõutud, et aed on ainult osa lahendusest. Aia ehitamine on kõigepealt väga kallis. Meil põdrakindla aia rajamine maksab ca 20000 kr/ha. Sel juhul pole metsa kasvatamine enam tasuv. Lisaks on ulukite territoorium ahtam ja nad ründavad aktiivsemalt neid piirkondi, kus aedu pole. Aiad takistavd ka igameheõiguse kasutamist ning jahipidamist.

Ma pole hakanud seletama metskasvatuse põhitõdesid (olen seda õppinud ja hulga aastaid ka praktiseerinud), ei pidanud seda vajalikuks. Pidime arutlema probleemi olemusest.

Jahimehed, ma ei pea teile metsakasvatuse eksamit andma! Ega ka sellest aru andma, kus käin ja mida räägin! Ma pole teie jahimeheoskusi kahtluse alla seadnud!


Mul on kahju, aga minu arvates pole sellisel kujul arutelu jätkamisel mõtet!