Kohe kohe saab 1934.a. Jahiseadus skännitud ja siis ülesse pandud.
Seal on asi kohe esimese lausega paika pandud.Vabas vormis välja öeldes on see järgmine:jahipidamisõigus on maaomanikul,kuidas ta seda teostab või oma õigusi jagab on siis järgnevalt seadusega sätestatud.Natuke kannatust ja saate ise lugeda,seal nii mõndagi mõtteaineks.
Minu meelest on meil praegu asja kuidagi vääralt alustatud.Päris nii ikka ei saa,et keelame oma maadel jahipidamise (võrreldav streigiga,mis on äärmuslik meetod) ,avaldame survet ,ees riigikogu valimised ja küll siis oma tahtmise saame.
Lihtsalt,kui maad (ehk omand) tagastati õigusjärgsetele omanikele,siis peaks õigusjärgsetele "tagastama" (ehk tagama) ka nende õigused.See oleks nagu demokraatliku riigi põhimõtetega kooskõlas,
ainult et hurraaga ei saa siin midagi reformima hakata,kuna tegemist on elusolenditega,kes ei tohi mitte siin hammasrataste vahele jääda.Tegutsema peab targalt ,samm-sammult ja läbimõeldult.Kui siin midagi ... keerata,siis pole abi kusagilt loota.
Kui siiski alustate sellest otsast,et keelate oma maadel jahipidamise,siis olete kannatajad ise ,kahjustused suurenevad ja refomimine võtab aastaid,mis siis teie metsast järgi jääb.Minu arvates liialt emotsionaalne ja lühinägelik mõtlemine.
Jahimaa rendilepingud
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... damine.pdf
Ülaltoodud ülipikalt lingilt leiame osa Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel avaldatud keskkonnategevuskavast loodusvarade säästvaks kasutamiseks aastatel 2004-2006. Selle punktis 4.7.4 on ära märgitud, et aastal 2006 loodetakse valmis saada muuhulgas ulukite arvukuse ohjamiseks vajalike metsa majandamise soovituste ja ulukikahjustuste hindamise süsteemi väljatöötamise ning kahjustuste ennetamise juhendite koostamisega.
BM @ lihtsalt märgib ära
Ülaltoodud ülipikalt lingilt leiame osa Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel avaldatud keskkonnategevuskavast loodusvarade säästvaks kasutamiseks aastatel 2004-2006. Selle punktis 4.7.4 on ära märgitud, et aastal 2006 loodetakse valmis saada muuhulgas ulukite arvukuse ohjamiseks vajalike metsa majandamise soovituste ja ulukikahjustuste hindamise süsteemi väljatöötamise ning kahjustuste ennetamise juhendite koostamisega.
BM @ lihtsalt märgib ära
tõnno kirjutas:Mul on kahju, aga minu arvates pole sellisel kujul arutelu jätkamisel mõtet!
Loomulikult pole sellel arutelul sellisel kujul mõtet, kuniks pole paika pandud nn. "fundamentaalsed asjad" vaid käib ainult üks ai ai meile on liiga tehtud. Härrased paluks konkreetsemalt asjadest rääkida. Pole mõtet loota, et mittehuvitatud pool teeb konkreetsed ettepanekud muudatuseks.
Arvan, et maaomanikud kes seniajani pole olnud huvitatud jahipidamisest, ei hakka seda ka tulevikus tegema, sest võimalus on selleks ju kõigil olemas olnud. Kui rääkida arutelu mittejätkamisest või jätkamisest, siis kes maaomanike meelest metsas jahti jäävad pidama? Millegipärast arvan, et Erametsaliidus on vaid metsamajandamisega tegelevad inimesed, aga mida arvavad asjast need maaomanikud, kes sellega ei tegele (põllumehed) või räägib Eramtetsaliit kõigi eest? Kui suure osa need moodustavad? Kui rääkida kahjustustest ja nõudest, et maaomanikud peavad nende ärahoidmiseks ka ise üht koma teist ära tegema siis mis on maaomanikel selle ärategemise tõestuseks ette näidata (kisa ai ai ei lähe arvesse)? Jahimeestel on selleks ju kütitud ulukite load mis tuleb küttida ja loendusandmed, milles tõsi küll metsaomanikud kahtlevad, aga mida siiani tõestatud pole. Kus on need kahjustused millest jutt käib, on Keskkonnateenistus neist teadlik? Ise pole küll kuulnud, et mõni asutus oleks seda jahimeestele ette heitnud.
Hea tahte vastu pole mul kunagi midagi olnud, aga piiratud kasuahnuse vastu küll!
Janek Kuld
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Mul ka omad mõtted selle probla kohta !Küsitakse ,et miks mõnelpool on kõvad kahjustused ja mujal jälle näikse asi korras olevat? Eks kala otsi ,kus sügavam vesi ,loom kus parem ninaesine ja eks inimegi otsib ikka paremat elu. Seega kahjustused ikka seal kus midagi kahjustada on ,ehk siis kus kahjustuseks sbivas eas metsa v noorendiku .Kus alad soised v metsad maha raiutud,seal pole ka midagi kahjustada!On minulgi väike metsatükk ,aga mitte arvestatavas suuruses ,seega olen rohkem jahimees.Millegipärast ei taheta aru saada ,et nii väikestel maaüksustel nagu meil nad on pole võimalik loomade optimaalset arvukust tagada.Kui jahipiirkond on 5000 ha ja optimaalne on seal näiteks 20 põtra ja kuskil sellel teritoorjumil on näiteks 100 ha kellegi kahjustuseks sobivat metsa/noorendiku,siis võib juhtuda ,et mingil ajal elab suurem osa nendest põtradest just sellel sajal hektaril ja loomulikult see ka ära süüakse ja omanikule tekitatakse suurt kahju.On võimatu hoida nii väikestel maaüksustel opt arvukust ,see võrduks loomade hävitamisega!Seni kuni kogu mets ja maa kuulus riigile polnud nagu eriti hullu ,kui kuskil 100 ha kahjustusi tekkis ,sest see moodustas suurest tükist ikka väga väikese osa.Vanemad mehed kindlasti mäletavad ,et selel ajal oli põdra arvukus ka tunduvalt suurem .Probleemid tekkisid niipea ,kui maa ära jagati.Kõik hakkasid järsku kisa tõstma ,kui nende metsatukas mõni puu ära kooriti.Mida väiksemal maaüksusel kahjustus ilmneb seda suurem protsentuaalselt omaniku kahju.Mida siis teha ,et hundid söönud ja lambad terved?Sellele peaks metsamehed /teadlased paremini vastata oskama.Üks võimalus on vast repelentide kasutamine,muidugi on see kulukas ja tülikas lisa töö,aga ka põllumajandusest ei pääse omanik üle ,ega ümber näit umbrohu tõrjest ,mis samuti iga aastane nuhtlus.Pole midagi teha ,tahad tulu ,tuleb ka kulutusi teha.
See kas riik peaks teenima turismijahiga tulu ,haarates endale kõige magusamaid /loomarikkamaid alasid,olenematta omanikust,on teine teema .Minu arvates see nii olema ei peaks ,vähemasti era maadel!
Paremat! Ahto Kattai (et poleks vaja tuvastamisega vaeva näha)
See kas riik peaks teenima turismijahiga tulu ,haarates endale kõige magusamaid /loomarikkamaid alasid,olenematta omanikust,on teine teema .Minu arvates see nii olema ei peaks ,vähemasti era maadel!
Paremat! Ahto Kattai (et poleks vaja tuvastamisega vaeva näha)
trucker kirjutas:Kohe kohe saab 1934.a. Jahiseadus skännitud ja siis ülesse pandud.
Seal on asi kohe esimese lausega paika pandud.Vabas vormis välja öeldes on see järgmine:jahipidamisõigus on maaomanikul,kuidas ta seda teostab või oma õigusi jagab on siis järgnevalt seadusega sätestatud.Natuke kannatust ja saate ise lugeda,seal nii mõndagi mõtteaineks.
Minu meelest on meil praegu asja kuidagi vääralt alustatud.Päris nii ikka ei saa,et keelame oma maadel jahipidamise (võrreldav streigiga,mis on äärmuslik meetod) ,avaldame survet ,ees riigikogu valimised ja küll siis oma tahtmise saame.
Lihtsalt,kui maad (ehk omand) tagastati õigusjärgsetele omanikele,siis peaks õigusjärgsetele "tagastama" (ehk tagama) ka nende õigused.See oleks nagu demokraatliku riigi põhimõtetega kooskõlas,
Väga hea, kui see skännitud saab! Minu kommentaaridega versioon on väga mahukas.
Keelamine tuleb sellest, et paljud maaomanikud on väljapääsmatus olukorras ja teie kolleegid lihtsalt irvitavad nende üle. Olen ise rohkem kui 5 aastat rääkinud ja lahendusi pakkunud, vastatakse a la loll, ahne, saamatu... Kuulge niimoodi dialoogi ei arenda! Pealegi on jahipidamise keelamine maaomaniku seaduslik õigus ja jahipidamiseks on õiguskantsleri arvates maaomanikuga lepingut vaja. Kas Sinul on juba leping?
Jahimehel on maaomanikuga vaja ka läbi saada, et lepingut sõlmida. Kui lepigut pole, ei tohi ka jahti pidada. Mõni selline juhtum võib kohtusse minna, kui niimoodi seaduseriKkumised jätkuvad. Möödunud talvel oleksin saanud jahimeestelt hüvitist nõuda, sest põtrade arvukus oli üle maksimumi. Hakkas oma küla meestes hale, neil poleks seda raha maksta olnud. Selts oleks pankrotistunud.
Maaomanikega ei juhtu midagi, kui ka paar aastat ei peeta jahti. Kahjustused on niigi maksimaalsed. Mis jahimeestest saab, kui paar aastat jahti pidada ei saa? Võib olla ei juhtugi midagi, võtame siis aja maha.
Ahnuses süüdistaks pigem jahimehi. Te tahate maaomanikult tasuta saada tema vara kasutamist (vara pole uluk, vaid viljad mida ulukid söövad ja territoorium, kus jahti peetakse, söödapõlde rajatakse jne) oma lõbuks! Kas piinlik ei hakka? Polegi esialgu vaja rääkida rendist, kui suudaksite kompenseerida kahjud, mis teie tegevuse/tegevusetuse tõttu maaomanikul tekivad (jälle, mitte alati ja igal pool, kuid valdavalt on kahjud suured).
Kes tunneb, et on kõik õigesti ja hästi teinud, siis on tore, pole vaja solvuda. Räägi siis oma mitte nii hästi informeeritud kolleegile ka, kuidas asjad peavad käima. Kahjuks on küllaga näiteid, kus jahimehed lihtsalt maaomanikust "jeebiga üle sõidavad".
Utreeritult tahame et:
Maaomaniku jahiõigusel oleks reaalne sisu: st maaomanik võib jahile oma kodakondsed ja sõbrad ka kaasa võtta; jahipiirkond võiks olla alates 250 ha; metskits võiks olla väikeuluk; äritettevõtete maade jahiõigus oleks samuti reguleeritud.
Maaomanik saaks rentnikku valida (saabki, kui jahipiirkonnad oleksid väiksemad).
Maaomanik saaks ulukite arvukuse suhtes kaasa rääkida; kahjud saaks kompenseeritud.
Ma tõesti palun, kes tahab halvasti öelda, tehku seda otse minule! Siin aga arutleme argumenteeritult, või siis üldse mitte!
AE
Natuke off topic kahjustuste poole pealt.
Räägitakse kogu aeg põder,põder,põder.Ma hiljuti vestlesin äiaga,kes eluaegne metsavaht ja metsamees,tema siis rääkis kes omalajal tõeline kahjustuste tekitaja oli.Meie enda vapilind metsis.Metsis lihtsalt võttis kätte ja sõi terve istutatud kultuuri ära,mitte nii,et natuke siit ja natuke sealt,aga kohe mitmekesi peale ja terve langi
,pärast istuta uuesti. Nii et metsamehed tänage jumalat,et metsist nõnda vähe on.
Räägitakse kogu aeg põder,põder,põder.Ma hiljuti vestlesin äiaga,kes eluaegne metsavaht ja metsamees,tema siis rääkis kes omalajal tõeline kahjustuste tekitaja oli.Meie enda vapilind metsis.Metsis lihtsalt võttis kätte ja sõi terve istutatud kultuuri ära,mitte nii,et natuke siit ja natuke sealt,aga kohe mitmekesi peale ja terve langi
,pärast istuta uuesti. Nii et metsamehed tänage jumalat,et metsist nõnda vähe on.
kult kirjutas:....Millegipärast ei taheta aru saada ,et nii väikestel maaüksustel nagu meil nad on pole võimalik loomade optimaalset arvukust tagada.Kui jahipiirkond on 5000 ha ja optimaalne on seal näiteks 20 põtra ja kuskil sellel teritoorjumil on näiteks 100 ha kellegi kahjustuseks sobivat metsa/noorendiku,siis võib juhtuda ,et mingil ajal elab suurem osa nendest põtradest just sellel sajal hektaril ja loomulikult see ka ära süüakse ja omanikule tekitatakse suurt kahju.On võimatu hoida nii väikestel maaüksustel opt arvukust ,see võrduks loomade hävitamisega!Seni kuni kogu mets ja maa kuulus riigile polnud nagu eriti hullu ,kui kuskil 100 ha kahjustusi tekkis ,sest see moodustas suurest tükist ikka väga väikese osa.....Mida väiksemal maaüksusel kahjustus ilmneb seda suurem protsentuaalselt omaniku kahju....
Väga õige!
Saage ometi aru, et ajada kogu ühiskonnale vajaliku looduse mitmekesisuse säilitamise kulu = ulukikahjustuse kompenseerimisega jahimeeste kaela pole võimalik ega õiglane. Ulukikahjustus tuleb kompenseerida maaomanikele kogu ühiskonna poolt kui jahimehed on hoidnud loomade arvukuse tarkade peade poolt paikapandud piirides, st täitnud neile antud laskelimiidi. Kui mitte, siis on teine asi. Samas selsamal põhjusel ei tohiks jätta maaomanikule kogu voli loomariigi üle. Eeltoodud põhjustel tekib neil siis huvi esitada loendusandmeid võimalikult suurtena, et saavutada võimalikult suurem küttimine, loomade hävitamine ja selle läbi kahjustuste vähendamine.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
baddmann kirjutas:tõnno kirjutas:[...] sest põtrade arvukus oli üle maksimumi.[...]
Rebisin tsitaadis lõigu kontekstist välja, sest huvitab, kuidas (millise meetodiga) see oli tuvastatud ? Kas selts lihtsalt loendaski põdraarvukuse üle maksimumi või tehti KKT poolt loenduse kontrolli. Lihtsalt pakub huvi...
BM
Ma ei tea milliste meetoditega see oli tuvastatud. KKT mulle saadetud kirjas oli tegelik arvukus kõvasti üle lubatud maksimumi.
AE
honkomees kirjutas:Ulukikahjustus tuleb kompenseerida maaomanikele kogu ühiskonna poolt kui jahimehed on hoidnud loomade arvukuse tarkade peade poolt paikapandud piirides, st täitnud neile antud laskelimiidi. Kui mitte, siis on teine asi. Samas selsamal põhjusel ei tohiks jätta maaomanikule kogu voli loomariigi üle. Eeltoodud põhjustel tekib neil siis huvi esitada loendusandmeid võimalikult suurtena, et saavutada võimalikult suurem küttimine, loomade hävitamine ja selle läbi kahjustuste vähendamine.
Hakkame arusaamisele lähemale jõudma!
Jahimehed ei kanna loomulikult kogu vastutust kahjustuste eest. Kui piiranguid(laskelimiit jms) poleks, oleks lugu teine. Maaomanikel on omavastutus selles ulatuses, mida on traditsiooniliselt ulukite omaks peetud (ca 5-10%). Olen kogu aeg püüdnud rääkida, et on ühiskondliku kokkuleppe küsimus kui palju peaks olema ulukeid ja kuidas noor mets peaks kasvada saama ja nii, et see poleks ülearu kulukas (kokkuvõttes kulukas ühiskonnale, sest tänase metsaistutuse vilju maitstakse pea 100 aasta pärast).
Maaomanik pole tahtnudki kogu voli loomariigi üle. Sellist vastutust ei taha ilmselt mitte keegi. Arvukuse üle kaasarääkimise all on mõeldud praeguse absurdse olukorra muutmist, kus kõik rajatud kultuurid ja kasvavad noorendikud arvatakse metsloomade söödabaasi hulka ja lubatud maskimaalne ulukite arvukus võib seega olla suurem. Loogiline oleks vastupidine olukord: kui kuskil piirkonnas on rajatud palju metsakultuure, peaks seal ulukite arvukust piirama.
PS ulukite hävitamise asemel on kasutusel poliitiliselt korrektsem väljend- ulukite arvukuse piiramine.
AE
Mainin kõigepealt ära oma nn.tavameetodid ulukikahjustuste vähendamiseks. Eks muidugi nn. mehhaaniline ligipääsu takistamine (tõnno väidetava 20 000 krooni hektarile) tundub olevat ülepakutud. Minu enda kalkulatsiooni järgi 1,5m kõrguse tsinkvõrguga hektari piiramiseks läheb jah 20 000. Kuid milleks metsa rauaga risustada, kas tavalisi kaikaid-latte enam metsas järgi pole, millest aed teha? Aga kui see on juba ajalugu, siis saab kasutada nn. pritsimist vastava repelendiga. Võib-olla oskab aga mõni metsandusharidusega inimene veel kaasaegsemat moodust tutvustada (millega siis eesrindlikes riikides kahjustusi välditakse muidugi "Poola" jne. ei lähe arvesse). Edasine samm on samuti lihtne. Kui uluki kontsentratsioon on üle nn. antud piirkonna normaalse boniteedi ja esinevad suured ulukikahjustused saab taotleda loomade laskmiseks eriluba. Lisaks veel võib ka käia oma metsas pidamas eelpoolmainitud nn. jänesejahti pidamas. Peaasi, et ulukit pidevalt piirkonnas häiritakse. Siis samuti otsib uluk tavaliselt endale teise elupaiga. See aga nõuab aega ja loomulikult raha mida kulutada ei taheta. Mulle jääb ikkagi arusaamatuks tõnno suuremeelsus vaeseid külajahimehi kohtu alla mitte anda. Huvitav kuidas saab põtra kasvatada 250 ha, et nii väike jahipiirkond teha. Kui aed teha siis küll. Ikkagi tundub, et asi kisub ainult raha saamise peale ning kui olles ka ise jahimees ja väita, et seltsiga läbi ei saa, siis peaks minu arvates viga otsima endas mitte seltsis. Muidugi oli ka nõukogude ajal rahulolematuid palju, kui kohapeal õigust ei saanud, siis mindi Moskvasse halama. Paraku alati ei aidanud ka Moskva. Minu arvates tuleb lahendust hakata otsima kohapeal ja siis edasi minna. Kui üks pakub lahendust ja teistele see ei sobi, siis tuleb otsidas teine lahendus mitte tõestada et ainult üks lahendus on ainuõige.
ikka lõbusalt
Tõnno kirjutas:
Maaomaniku jahiõigusel oleks reaalne sisu: st maaomanik võib jahile oma kodakondsed ja sõbrad ka kaasa võtta; jahipiirkond võiks olla alates 250 ha; metskits võiks olla väikeuluk; äritettevõtete maade jahiõigus oleks samuti reguleeritud.
Kodakondsed ju võibki, aga sõbrad... ma kardan et see tekitaks väga palju paksu verd a la "Käivad siin igasugused, loomad kõik ära hirmutatud etc" (väga suure tahtmise korral saab muidugi kõike kooskõlastada). Kas 250 ha põdrale natuke väikseks ei jää, hundist ja ilvesest rääkimata? Metskitse väikeulukiks tegemist oleks nagu kuskil juba arutatud (seni tulutult).
Maaomanik saaks rentnikku valida (saabki, kui jahipiirkonnad oleksid väiksemad).
Kas nii ei teki olukord, kus ühel rentnikul on mitu jahipiirkonda ja nende vahel on kellegi teise piirkonnad ja lõpuks ei tea Liisu ega lapsed, kus keegi jahil käib?
Maaomanik saaks ulukite arvukuse suhtes kaasa rääkida; kahjud saaks kompenseeritud.
Mingil määral saab ju praegugi kahjustustest teatamise teel, lihtsalt süsteem ei taha töötada. Kahjude kompenseerimise vastu pole küll vist kellelgi midagi (rohkem küsimus kelle taskust) ja nagu baddmann viitas, käib (või vähemasti peaks käima) ka mingi sellesuunaline töö (aga kas see ka vilja kannab).
Mõned aastad tagasi tutvusin natuke 1934. a seadusega ja jäi meelde, et tollal oli põdrajaht üldse keelatud ning kitse ei tohtinud samuti lasta (ainult sokku).
Pauli Saag,
sõidab ajutiselt Ladaga.
Maaomaniku jahiõigusel oleks reaalne sisu: st maaomanik võib jahile oma kodakondsed ja sõbrad ka kaasa võtta; jahipiirkond võiks olla alates 250 ha; metskits võiks olla väikeuluk; äritettevõtete maade jahiõigus oleks samuti reguleeritud.
Kodakondsed ju võibki, aga sõbrad... ma kardan et see tekitaks väga palju paksu verd a la "Käivad siin igasugused, loomad kõik ära hirmutatud etc" (väga suure tahtmise korral saab muidugi kõike kooskõlastada). Kas 250 ha põdrale natuke väikseks ei jää, hundist ja ilvesest rääkimata? Metskitse väikeulukiks tegemist oleks nagu kuskil juba arutatud (seni tulutult).
Maaomanik saaks rentnikku valida (saabki, kui jahipiirkonnad oleksid väiksemad).
Kas nii ei teki olukord, kus ühel rentnikul on mitu jahipiirkonda ja nende vahel on kellegi teise piirkonnad ja lõpuks ei tea Liisu ega lapsed, kus keegi jahil käib?
Maaomanik saaks ulukite arvukuse suhtes kaasa rääkida; kahjud saaks kompenseeritud.
Mingil määral saab ju praegugi kahjustustest teatamise teel, lihtsalt süsteem ei taha töötada. Kahjude kompenseerimise vastu pole küll vist kellelgi midagi (rohkem küsimus kelle taskust) ja nagu baddmann viitas, käib (või vähemasti peaks käima) ka mingi sellesuunaline töö (aga kas see ka vilja kannab).
Mõned aastad tagasi tutvusin natuke 1934. a seadusega ja jäi meelde, et tollal oli põdrajaht üldse keelatud ning kitse ei tohtinud samuti lasta (ainult sokku).
Pauli Saag,
sõidab ajutiselt Ladaga.