Jääger-online jahindus foorum

Soetasin eelmine nädal "iz 27m". Nädalavahetusel proovisin mereääres parte lasta, aga ei saanud pihta.......võibolla tead ei oska veel lasta jne.....hakkasime proovima mida see püss üldse teeb.
Slugi kuul lasi 60meetri pealt üks meeter ülesse ja 35 meetri pealt 50 cm ülesse. Mõtsime et äkki peaks teist moona proovima!
Palla, polejev, brennek....ikka sama seis!!! Lasime kolm erinevat meest.....ja ikka samasse kohta 1 m märklehest ülesse 60 m pealt. Ok...see pole ju kuuli püss, proovisime jämeda haavliga e. kartešiga, mhmm ikka haavlid meeter jagu üleval pool, nii ülemisest kui ka alumisest!!!.....mis teha!!!

lähen esmasp. poodi asja uurima....see ei saa ikka küll nii olla!!!

Kui vasakule-paremale hajumist ei ole, siis ei saa ju paremat relva tahta. See, et üles laseb, on 99% teie enda sihtimise viga - lasete liiga lahtise latiga ja vaatate kirpu tema täies hiilguses. Või siis on relva laad veidi liiga kõrge, mis ei lase korralikult sihtida ning põse hoidmiseks sihitegi lahtise latiga.

BM

Siin ei saa ju sihtimisviga olla, kui kolm erinevat meest lasid.
Tshokk viltu otsas ehk.

Harrysson kirjutas: lähen esmasp. poodi asja uurima....see ei saa ikka küll nii olla!!!

Kui kolm meest päriselt ikka lasksid seda püssi, no siis on ainuõige otsus!

Sellisel juhul tundub küll laad liiga kõrge olevat. Tavaliselt on küll seeriapäradega häda, et kipuvad liiga madalad olema. Kui ta ikka erinevate meeste käes ühtemoodi üles laseb,- laad madalamaks!

saialõikaja kirjutas:

Harrysson kirjutas: lähen esmasp. poodi asja uurima....see ei saa ikka küll nii olla!!!

Kui kolm meest päriselt ikka lasksid seda püssi, no siis on ainuõige otsus!

Kui kolm naljameest ühtemoodi valesti lasevad, siis oleks mõistlik poemüüjat sõimama minnes tee peal mõne spetsialisti juurest läbi astuda.

BM

Kanavaras kirjutas kunagi ühe teema all nii ja olen ka ise näinud kuidas seda protseduuri tehakse ja mõjub:

relva raua ja selle all oleva puidu/plastiku vahel peab teatud vahe olema, millest peaks saama paberi läbi libistada,mustuse sealt vahelt välja saama jne.

Jutt käis vintraudsest püssist, kuid mul endal tekkis küsimu, et kas see võib mõjutada ka siledaraudse relva laskeomadusi? Samas jälle on siledaraudse relva laskeulatus suht lühike, et ei tohiks mõjuda... või oskab keegi kommenteerid??

Ah mis juttu te ajate. Olgu see laad madal või mitte, tiirus saab ikka sihtida nii nagu vaja. Punnitad siis põske rohkem vastu laadi või on see lahti. Tagajärjeks paistes põsk. Silmaga ju näha kui hoolega sihtida. Püssi viga ikka. Ma isegi ühe sellisega kokku trehvanud. Feengi lasi viimast ja sama pull, kuulid/haavlid jooksevad ülesse.

Jutt käis vintraudsest püssist, kuid mul endal tekkis küsimu, et kas see võib mõjutada ka siledaraudse relva laskeomadusi? Samas jälle on siledaraudse relva laskeulatus suht lühike, et ei tohiks mõjuda... või oskab keegi kommenteerid?? [/quote]

Eks teatav mõju on, aga arvestades relva omapära, ei ole kõneväärt.
Antud juhul on tegemist ikka ilmselt liiga kõrge või lihtsalt sobimatu laega.
Või tahavad algajad mehed kohe kirvega kurge püüdma hakata. Võib-olla oleks abiks asjatundja juuresolekul lihtsalt püssi palgepanemist õppida.

Ei saa mitte aru. Mis vahest sileraudse puhul jutt on. Siledal käib ju klots alla. Kas seal vahe vahel on või mitte lähen ja vaatan järgi. Praegu küll nagu ei meenu. Seal klotsi põhi läheb ju raua metalliga kokku. Puit on ainult välimine kest.

puukoi kirjutas: Või tahavad algajad mehed kohe kirvega kurge püüdma hakata. Võib-olla oleks abiks asjatundja juuresolekul lihtsalt püssi palgepanemist õppida.

Kui ikka mitme mehe käes püss ühtemoodi kehvasti laseb võib ikka kahtlustada praaki (eeldusel, et jälgiti latti/kirpu laskmise ajal). Seda püssi palgessepanemist ikka õpitud küll. Või väidab keegi, et uuema aja IZ`id pole kirvetöö? Ühegi vanema püssiga pole sellist asja esinenud, et lapiga pealt pühkides viimane narmendavaks kuluks. See juba näitab kvaliteeti.

saialõikaja kirjutas:Kanavaras kirjutas kunagi ühe teema all nii ja olen ka ise näinud kuidas seda protseduuri tehakse ja mõjub:

relva raua ja selle all oleva puidu/plastiku vahel peab teatud vahe olema, millest peaks saama paberi läbi libistada,mustuse sealt vahelt välja saama jne.

Jutt käis vintraudsest püssist, kuid mul endal tekkis küsimu, et kas see võib mõjutada ka siledaraudse relva laskeomadusi? Samas jälle on siledaraudse relva laskeulatus suht lühike, et ei tohiks mõjuda... või oskab keegi kommenteerid??

Vintraudse püssi puhul surutakse kuul läbi relvaraua pöördesse ümber oma telje ning relvaraud vibreerib spiraalikujuliselt kaasa. Silmaga seda loomulikult ei näe, kuid lasketäpsusele avaldab mõju. Seetõttu on vintrelva puhul oluline, et raud puutuks kokku ainult oma tehase poolt valmistatud kontaktpinnaga ehk siis selle detailiga, mille külge tema on ette nähtud kinnituma. Alumine laad ehk klots, nagu seda kõnekeeles nimetatakse, ei tohi vastu vintrauda puutuda, kuna muidu takistab ta raua vaba vibreerimist ning relv hakkab loopima. Õigemini: ilma takistuseta loobib raud alati ühte kohta, takistuse vastu puutudes aga ei ole järgmist tabamiskohta enam nii lihtne eelmise tabamiskoha järgi ennustada.

Siledaraudse relva puhul on kuuli liikumiskiirus relvarauas kordades väiksem, kuuli pöörlemine ümber oma telje rauas on peaaegu olematu (ning ka pärast rauast väljumist oluliselt väiksem, mõnel kuulitüübil olematu), laskemaa lühem ning keskmine eeldatav täpsus samal distantsil võrrelduna vintrelvaga samuti väiksem, seega siledaraudse relva puhul klotsi puutumine raua vastu tuntavat mõju ei avalda.

BM

kakuke kirjutas:...Kui ikka mitme mehe käes püss ühtemoodi kehvasti laseb võib ikka kahtlustada praaki (eeldusel, et jälgiti latti/kirpu laskmise ajal). Seda püssi palgessepanemist ikka õpitud küll. ...

Mina ütleks selle peale küll hoopis, et inimvõimetel pole alumisi piire

Minul lasi kord venelaste üheraudne IŽ-18-M-M (12 kaliiber, magnumpadrunipesa) kah, 50 m pealt meetri jagu üle sihtimiskoha, nii kuulide kui haavlitega. Midagi ei olnud teha, tuli teha laad madalamaks ja sihtlatti asendav tagumine metallkannas tuli samuti viilida madalamaks ja teha sinna sisse ka sälk. Niimoodi sai tabamiskõrguse õigeks. Kaheraudse pukkpüssi puhul ei ole muud teha esialgu, kui laad madalamaks, hiljem võib ju proovida lisasihikuid, kui selleks vajadus siiski alles jääb.

Soovitaks siiski soojalt lasta mõnel teadjamal mehel kõigepealt lasta ja proovida, kuna algajate sihtimisvead võivad teinekord ikka päris katastroofilised olla küll

BM @ teab neist algajate sihtimisvigadest lausa enda käest

mnjah....lähen kolmap. männiku jahitiiru ja seal pidi Anti proovima ja siis ütlema aga see jutt on ikka jama veits et see on haavlipüss ja kuul ei peagi jooksma , ikka peab jooksma ´ma lasin äia püssiga kümnesse......aga oma omaga 1m ülesse.....ja ma ei old ainuke kes proovis seal oli vanu jahimehi kes lasi ka samasse auku!!!!
aga jah kui muud üle ei jää siis tuleb 2x optika peale osta, selle järgi paika lasta ja siis saab aint seisvat ulukit lasta...merelinnust rääkiamta!

esimese püssiga nii palju jamasi et jube!!!


RELVAMEES ARVAB: VANASTI KÄISID SAPIKA UKSED KA SITAS*I

Harrysson, kas ma saan õigesti aru, et püss laseb AINULT üles, ei vasakule ega paremale, vaid kogu aeg samasse kohta ja AINULT üles ning seda isegi erinevate laskjate käes ?

Sest kui on nii, siis usu mind, reeglina on Sul endal lihtsam lasta see väikene laeparandus ära teha relvale ja saada endale hästi ning täpselt jooksev sileraudne kui hakata relva, mille Sa just äsja oled läbi politsei bürokraatiarataste ronides endale soetanud, jälle võõrandama, jälle uut soetamisluba võtma ja uut ostu poes vormistama, sellega jälle politseisse minema jms.

Päikest

BM