Vase eemaldamine

[Kaido]

Nimelt küsimus selline, et millega vase rauast kätte saate kui vindiharjad juba punaseks läinud?

[puukoi]

Meil- Jahipaunas, Küti Äris saadaval olevatest tundub parim bore cleaning foam "FORREST". Teeb kõigest saastast raua puhtaks, sh. vasest. Kui raud on väga vaske täis, on parem teha 2 tsüklit järjest. Raud on vasest puhas, kui vahu jäägid ei värvu siniseks. Vahtu võiks rauas hoida 30-60 min. Pakutud 15min tundub väheks jäävat. Pärast teha veel suvalise puhastusõliga üle, kuna see foam paistab olema üsna tugev leeline.

[hendrik]

Igasugu vaske eemaldavaid puhastusvahte peaks ju olema. Ise kasutasin sellist toodet nagu Forest ( täpsemaid asju sildilt ei mäleta). Eile sain viimase sutsaka purgist kätte, nüüd vaja endale ka uus vahend otsida. Või teab keegi Forestinimelise vihje peale keegi nimetada kohta, kus seda ikka veel müüakse. Seda, kuskohast mu purk osteti, ise ei teagi, isa ostis Aga vahend oli aus, toru sai alati puhtaks.

H.

[hendrik]

Puukoi vastas kohe mitme mehe küsimusele

[Kaupo Kindsigo]

Vaadake, palju see vaht maksab ja mitu korda puhastada saab! Kallis. Mõne lasu puhul on vahuga puhastamine normaalse tulemusega, aga kui palju lased siis ta puhastada ei suuda.
Vahuga on kaks probleemi: 1.Kas ta ikka rauas liibub igale poole, kas tühjasid/puhastamata kohtasid ei jää? 2.Kui padrunipesas on avad (Sako) kipub vaht sealt välja pressima ja püssi kleepuva sodiga määrima...
Kõige odavam ja kindlam "päris vasepuhastaja" on sakslaste Robla Solo või Robla Mil, purk ei ole kallis, puhastab hästi ja kestab kaua. Sellega võib lausa teisi vaseeemaldajaid testida...Brunox on ka hea-universaalne, täiesti OK.

[puukoi]

FORRESTit jätkus mul 2-le püssile aastaks no nii harju keskmise laskmise järgi. Selge see, et vahuga lödistama ei maksa hakata, lased raua otsast vaikselt sisse, kuni vaht luku poolt otsast paistma hakkab ja ei grammigi rohkem.
Robla Solot kiidavad mitmedki mehed, aga ei avalda kustkohast meil seda saada on. Prooviks isegi.
Lõpuks - Brunox vaske küll ei eemalda. See on mul kohe katseliselt kindlaks tehtud.

[Kaupo Kindsigo]

Robla Solo/Robla Mil (uuem variant) ja Brunox`it müüakse Deerhunteris.
Brunox puhastab küll vaske, täitsa kindel. Olen ka pärast Brunoxiga puhastamist proovinud nii "Lapuan Piipunpuhtistuaine" (see on hirmus "mürk") ja Robla Solo`ga, ei tule sealt rauast enam mingit vaske. Brunox on selles mõttes hea, et ei haise, ja võib konservandina rauda jätta, pärast lükkad lihtsalt koos väljalahustanud sodiga raua puhtaks.
Kasutage puhastustroppe siis saate kõige parema tulemuse, need liibuvad ideaalselt raua pinnale, "võtavad" isegi vindivälja tagant ja raud on puhas nagu "peegel"!

[puukoi]

Robla Solo/Robla Mil (uuem variant) ja Brunox`it müüakse Deerhunteris.
Brunox puhastab küll vaske, täitsa kindel. Olen ka pärast Brunoxiga puhastamist proovinud nii "Lapuan Piipunpuhtistuaine" (see on hirmus "mürk") ja Robla Solo`ga, ei tule sealt rauast enam mingit vaske. Brunox on selles mõttes hea, et ei haise, ja võib konservandina rauda jätta, pärast lükkad lihtsalt koos väljalahustanud sodiga raua puhtaks.
Kasutage puhastustroppe siis saate kõige parema tulemuse, need liibuvad ideaalselt raua pinnale, "võtavad" isegi vindivälja tagant ja raud on puhas nagu "peegel"!

No mul peale Brunoxit läks Forrest ikkagi rauas siniseks, mis tähendab, et rauas oli vaske. Muidugi mul Brunox Jahipaunast ostetud, ehk selles viga.

[Priit Roostfeldt]

Ma siin vaikselt vaatan ja tundub, et mõnel mehel on Kaupo vastu tõsine vaen. Iga Kaupo artikli kui sellise kohta on kohe kiunuv ja ilkuv vastus olemas. Isilikud lahkhelid võiks omavahel ära lahendada ilma selleks foorumit kasutamata.
Mis puutub teemasse, siis kasutan vase väljasaamiseks ka ise Brunoxi ja täitsa rahul. Kuna käin tihti võistlustel siis see vahupudel küll kaua vastu ei pidanud.
Kellele meeldib mersu kellele bmw

[Ülo]

Algatuseks (et ära hoida väärtõlgendusi) tuleb vist mainida, et Kaupo asjalikke kommentaare vintrelvade ja laskemoona kohta alati huviga lugenud ja "puukoid" isiklikult ei tunne. Aga omalt poolt arvan, et tõde vast selgubki erinevaid arvamusi-kommentaare ära kuulates.

Antud teema puhul siiski "puukoiga" nõus - olen kasutanud Brunoxit ja vaske rauast ära ei saanud. Vahuga aga küll.
Deerhunterist sai küsitud spetsiaalselt Brunoxit vase eraldamiseks ja sellega siis ka puhastatud. Rauas sees sai hoitud teda ca 20 - 25 minutit. Kuid vask ikka rauas - kui jätta puhas tropp mõni cm raua suudmeni lükkamata ja siis lambiga rauda valgustada on vase jäägid keerme harjal ilusasti näha. Vahuga sai aga raua ilusasti puhtaks.

[puukoi]

Priit vaatab ja näeb asja ikkagi valesti. Ei ole mul mingit vaenu ei Kaupo, Priidu, kui ka kellegi kolmanda- neljanda suhtes. Ironiseerinud olen, ja on mindki siin foorumis ironiseeritud, aga see ei anna veel põhjust mingis vaenus kahtlustamiseks.
Mingeid isiklikke lahkhelisid ühegi foorumis osalejaga mul ei ole. Ei maksa külge kleepida olematuid asju.

[Kaupo Kindsigo]

Hiljuti andsime "kõva tuld" neljast vintpüssist, lasime nad erinevate kuulidega sisse. Pärast Robla Mil-iga puhastamist oli ainult ühel püssil suudmeosas vasejäljed vindiväljade taga näha, sellel relval, mis täiesti uus oli! Vanemad relvad olid lasknud 400-600 lasku. Oletus: Kui relv on tulistanud mõnisada lasku, poleerub raud seest ära ja võtab vähem vaske külge?

[bighornet]

Hiljuti andsime "kõva tuld" neljast vintpüssist, lasime nad erinevate kuulidega sisse. Pärast Robla Mil-iga puhastamist oli ainult ühel püssil suudmeosas vasejäljed vindiväljade taga näha, sellel relval, mis täiesti uus oli! Vanemad relvad olid lasknud 400-600 lasku. Oletus: Kui relv on tulistanud mõnisada lasku, poleerub raud seest ära ja võtab vähem vaske külge?

Äkki pinna kattumine süsinikulisanditega suure rõhu ja temperatuuri mõjul?
Siin on ilmselt tegemist triboloogia või tribotehnikaga (so rakendusteadus, mis uurib hõõrdumist, määrimist ja kulumist), mille juures diskussioon teemas "tulirelva taastamine" soikus. Seesamane triboloogia, millele põhineb tollesama XADO relvataastusõli või juba uuema vahendi, revitatsioonilisandi ehk snaiperlaki kasutamise põhimõte, kusjuures asja süvenenult uurides kohtasin sellist mõistet, nagu triboloogiline rida, kus on ära näidatud eelistatavad materjalide paarid teineteise ees ja suhtes, mis millegi külge "piltlikult" nakkub.
Sealt reast selgus, et seesasama vask on rauast tunduvalt kõrgemal astmel, kuid näiteks nikkel ja vask ühel tasandil. Füüsikaliselt võiks ju kroomi asetada ka samale pulgale, kuid selles KALAšNIKOVI katsetabelis , mis sai ära toodud selles teemas, see millegipärast kroomitud raudade puhul, võrreldes kroomimata raudadega relvadel, eriti esile ei kerkinud (effekti suhtes, ma mõtlen).
Milles püant, ei saa veel aru.
Ja siit väike ettepanek. Kui keegi ise või kellelgi on tuttav-sõber või laps, kes Tallinna Ülikoolis autoinseneriks või Audenteses kütuste erialal õpib, las teeb ennem neid tudeerinud vanematele meestele asja selgeks, sest seda triboloogiat õpetatakse juba paar aastat ka Eestis!

http://www.akadeemia.ee/SININE-tehnika/Lohmus.pdf

Seega XADO reklaamis soovitatud UUE püssi sissetöötlemine polegi vast eriti kahtlustäratav ega utoopiline , kui arvestada, et see poemoon vajab islaetud moonaga võrreldes ületöötamist, et ta hästi laseks!!?? Mitte vähetuntud kogemus iselaadijatel! Ja kui rauaõõne sisepinna väikedefektid omavad määravat rolli.
Kas siis tõesti võib olla kuulidel selline oluline diameetrite erinevus .
Kas on keegi neid sellest lähtepunktist vaadatuna kunagi mõõtnud?

Vahemärkusena: Selles samas XADO teemas ära märgitud hr. Vadim hindas defektide suuruseks, mida see revitant rahuldavalt katab ja taastab umbes paar kümnendikku mm. asi seegi.

[Mart]

Sealt reast selgus, et seesasama vask on rauast tunduvalt kõrgemal astmel, kuid näiteks nikkel ja vask ühel tasandil.

Kui õieti aru sain siis raud ja vask nakkuvad paremini,kui nikkel ja vask või vastupidi?

[bighornet]

Kui õieti aru sain siis raud ja vask nakkuvad paremini,kui nikkel ja vask või vastupidi?

Just, täpselt! Raual ja vasel (samuti niklil) oli kuskil viis-kuus astmevahet, molekulaarne pealekantavus seega imehea (püssirauas ju näha!). Selline nikli ja vase samaastmelisus oli tabelis, kroomi kohta tegin järeldused ise, arvestades nende paljude füüsikaliste omaduste (joonpaisumistegur, erisoojus jne) suhtelist sarnasust.