Kuul metskitsejahiks

[kakuke]

Ei saa aru, et milleks peaks üritama loomale pähe lasta? Liha rikub muidu ära? Ei usu, kui nii kõvad mehed on, et kaugelt pähe suudetakse lasta siis vaevalt, et jala taha ka kobastatakse. Mis see paar ribi siis ära pole. Ise ikka kõiki jala taha lasknud ja probleeme pole. See millest kult rääkis, et kasutatakse ka täismantlit ... mhmm ... üks 308 mees rääkis, et enam ei kasuta, palju läks loomi kaotsi.

[bighornet]

Vist isegi ligemale ,aga peale seda kui kits näeb/kuuleb ,et see kogu võib ka hirmsa käraka teha ,see enam nii libedasti ilmselt ei lähe.
Keegi ei julge tunnistada ,et kasutatakse ka seadusega keelatud kuuli varjanti,kuuigi ka sellega võib lollisti lastes looma hullusti ära lõhkuda
Kivi kotti!

No nüüd on küll lugu! No mis erilist sellisele õrnale loomale siis ikka vaja on? Hakkame siis otsast peale:
Truckeril on tema sõnul 30-06 ja pole nagu sobivat varianti!?

Aga kui vihje on täismantlile või Scanerile, no see on täpsem värk ja töötab ikka kondijupiga samuti kui poolmantel lihases või kuidas

[Ahto Kattai]

No nüüd on küll lugu! No mis erilist sellisele õrnale loomale siis ikka vaja on?

Just seda ma silmas pidasingi!Minumeelest ikka palju tähtsam mitte millega,vaid kuidas/kuhu!
kivi kotti!

[Arles]

.... Sokku kaela ja kitse pähe. Kerepauguga läheb ikka rohkem liha kaduma kui peapauguga ja müügiloomad peaks ikka I sorti minema. Harv juhus kui mööda läheb, kõige pikem maa on 180 sammu olnud. Muidugi suve jooksul sai umbes 400 padrunit tiiru ka jäetud.

Kaks tähelepanekut minusuguselt rumalalt:
1. 180 sammu ja ikka pähe ja kaela
2. 400 padrunit tiiru
Nüüd siis mõni arvamine - see teine punkt on väga hea, kui põhi on hea all on see väga hea!
See esimene punkt aga - no kui on ütlejal tehtud enne korralik põhi ja oskused head ning tasemel hoitud, tunneb relva ja kuulilendu. Tubli. (Muidugi pole minu asi kommenteerida, et 222 3,6g SP kuul kukub 100 ja 200 m vahel 9-12 cm, 3 m/s tuul kõigutab teist 3-15 cm ning näiteks .30 kaliibri sarnased minimaalsed näidud - oli ju ükskõik, mis kuuliga - 10-13 cm kukkumist ja 3-14 kõrvale) Igatahes peab arvutamisel olema kerge matemaatik ja oma kauguse-eksimuse jagu täpsem - aga loomulikult saab laskja kasutada ka kaugusmäärajat.
Seega ei ole mul midagi kosta (polegi vaja) tsiteeritava enda laskmise kohta aga vot nii suure riskiga tegevuse puhul on propageerimine liiast. Sorry, enamusel lasevad püssid kuuliga kombineeritult reeglina 6 cm ringi 100 m peal, päästik on nii 20 N jõule vastav ja optika rist juhtub 100 m peal olema pea kitse pea suurune. Ja siis on vaja tabada 10 cm väiksemat ala ... Sellisel puhul ei aita neid mehi väga ka harkjalg püssi toena.
Minul endal on pähe laskmise puhul kaks takistust - adrenaliin ja riskihinnang. No ei riski pähe lasta, kui pole kindel, et taban. Aga see juba puhtalt minu isiklik mure:) insenerina ikka argumendid enne!

[kaidojaht]

7,62mm poolmantel 8,0 grammi, enam ei kasuta. Eelmisel aastal proovisin ja oli juhus kui umbes 60 meetri pealt kuul ei tabanud konti ja lõikas veresooned läbi. Loom seisis oru serva peal ja peale lasku jooksis veel või kukkus servast alla. Oli umbes 30 meetrit edasi jõudnud. Sellel aastal lasen 6,5mm poolmantel kuuliga "Mega". Isegi kui ei puutu konti lööb looma pikali. Häda ainult selles, et kui juhtub rebane ette jääma ja täpselt risti ei seisa lõhub nii, et nahka ei saa.

[Kaupo Kindsigo]

Metskits on ju tüüpiline "avamaa", heinamaade asukas ja tõepoolest, teda näeb kaugelt ja lastakse ka kaugelt. Järelikult, kuulidel peaks olema võimalikult kõrge B.C. Metskitse jaoks töötavad kõik "pehmed", kõrge ekspansiivsusega poolmantelkuulid nagu Nosler BST, Hornady SST, Scirocco, täitsa hästi. Vähemdeformeeruvatest olen ise ka kunagi kasutanud 8,0 g Sako SP (308 Win) aga liiga vähe deformeerub (ja suurt looma ei tohi lasta, vt edasi). Uue põlvkonna kuulidest on kitse/sokku edukalt lastud Nosler Accubondiga ja Hornady Interbondiga, samuti Barnes Triple Shockiga, ei mingit muret. Nende viimastega on nii, et kui hommikul vara hiilima lähed ja load kenasti olemas ja jaht avatud, võid sattuda ka suure looma peale nagu siga ja põder ja seal jäävad BST, SST hätta (jätame Scirocco mängust välja see on ülikallis kuul ja vähe kasutatakse)aga IB, Accubond ja Triple Shock võtavad kõike! Need mehed kes ainult kitse peale lähevad võivad südamerahuga kasutada BST kuuli (küllalt kättesaadav, Norma laadib, Sako laadib jne) või SST kuuli, töötab kenasti! Kerge Lapua Mega, ja Super Hammerheadi mehed võivad ka oma lemmikkuuliga jätkata, kits ei ole mingi keeruline saakloom, kukub küllalt kiiresti! Ostsin endale Steyr Mannlicher Classiku, kal 7 mm Rem Mag ja üritasin kaugelt (arvasime algul et 200-250m)kitsele pähe lasta. (9,1g Triple Shocki-ga) Pärast lasku hakkas kits võdisema, kõikuma ja keerlema nagu zombi ja pidin käpa taha teise lasu tegema, kukkus kohe. Esimene kuul oli tabanud alalõuga, kuul oli sihtimise kohast 10 cm alla vajunud. Auto spidomeetriga mõõtes tuli vahemaaks üle 300 m, nii 330-340 m. Lageda koha peal on mõnikord raske kaugust täpselt määrata...

[Andrus Michelis]

Mina tahaksin lisada, et keskmine samm sellisel üle põllu sammudega kauguse mõõtmisel on 75-80 cm. Seega saame väidetud 150 sammu korda. 0,8 m = 120 enam vähem reaalset meetrit. Polegi enam mingi megakaugus. Talvel lumes sumbates võib arvestada 60-65 cm sammuga.

[honkomees]

Mina tahaksin lisada, et keskmine samm sellisel üle põllu sammudega kauguse mõõtmisel on 75-80 cm. Seega saame väidetud 150 sammu korda. 0,8 m = 120 enam vähem reaalset meetrit. Polegi enam mingi megakaugus. Talvel lumes sumbates võib arvestada 60-65 cm sammuga.

Igaühel oma samm... lasin väiksekaliibrilise tiirus laskejoonelt, mõõtsin sammuga maad, sain 37 sammu??? Küsisin pärast treenerilt, kaugel tal laskejoon on ja sain vastuseks 50 m.

[bighornet]

Mehed laske kitse pähe siis on liha ka puhas ja igasugune kuul kõlbab.

Kuulan ja kuulan Teid hoolega (ja meenutan ka oma kogemusi). Vaatame, mida MITTE VÄHE treeninud mehed teevad!?

Arles ütles: Kutsuge jah üles pähe laskmisele ja kaela sihtimisele. Mõistus aeee ...

...ja veidi edasi Arleselt:
Kaks tähelepanekut minusuguselt rumalalt:
1. 180 sammu ja ikka pähe ja kaela
2. 400 padrunit tiiru
Nüüd siis mõni arvamine - see teine punkt on väga hea, kui põhi on hea all on see väga hea!
See esimene punkt aga - no kui on ütlejal tehtud enne korralik põhi ja oskused head ning tasemel hoitud, tunneb relva ja kuulilendu. Tubli.

...ja siis Kaupo Kindsigolt:
kits ei ole mingi keeruline saakloom, kukub küllalt kiiresti! Ostsin endale Steyr Mannlicher Classiku, kal 7 mm Rem Mag ja üritasin kaugelt (arvasime algul et 200-250m)kitsele pähe lasta. (9,1g Triple Shocki-ga) Pärast lasku hakkas kits võdisema, kõikuma ja keerlema nagu zombi ja pidin käpa taha teise lasu tegema, kukkus kohe. Esimene kuul oli tabanud alalõuga, kuul oli sihtimise kohast 10 cm alla vajunud. Auto spidomeetriga mõõtes tuli vahemaaks üle 300 m, nii 330-340 m. Lageda koha peal on mõnikord raske kaugust täpselt määrata...

KOKKUVÕTTEKS: kas peabki igasugu lisakolakaid, nagu nt kaugusemõõtja, kaasa vedama. Õppigem peale tiirutrenni ka looduses täpset ja kiiret palja silmaga kaugusemääramist.
Lihtsalt jalgsi liikudes ükskõik kuhu, määra objekt ,hinda kaugus ja
sammudes selleni, kontrolli. No nädalase trenniga võib elektroonika sahtlisse visata.
Tehke proovi nädalavahetusel oma jahikaaslastega! Eriti 170-300 m ja üle selle vahemaa objektiivsuses panevad 5 -st 3 meest 40-50 m mööda.
Olen proovinud naljaviluks mittetuttavas mererannas trennida, nagu lagedalgi on seal võrdlusobjektid kesised- seal ju hoopis jama!

Seisab ees sul reps-kits või põder, pole vahet. Ei niivõrd kuulil (Kaidojahi sõnad) ega püssil (lahjema kaliibriga meeste sõnad).

[Arles]

No mina ei saand viimase jutu algusest mütsigi aru... Ehk viga minu arusaamises.
Tüüpilised jahirelvad tavajahimeestega ja Kaupo koos oma 7 mm on ju eri klassid - ei saa kokku panna või öelda "tehke samamoodi". Suur enamus ei saa 100 m peal hakkama (pähelaskmist mõtlen) enda, kuuli, relva või kogu selle kombinatsiooni tõttu. Isegi kui kaugus teada.
Teine pool jutust aga omas vägagi olulist mõtet (isegi püüan tasapisi end arendada) - harjutada kauguste tajumist.

[bighornet]

[quote="Arles"]No mina ei saand viimase jutu algusest mütsigi aru... Ehk viga minu arusaamises.

No siis teisiti:
ka sagedasel treenimisel, kus silm on tiirus ikka kaugusega lausa kokku kasvanud, on looduses see pluss-miinus 5 cm ju täitsa köömes. Sada meetrit kaugemal võib tuulgi laskekohast tunduvalt erineda (tuulekotid või mis iganes). Pakun, et üle 150 m distantsil on šanss alati fifty-fifty, aga seda loetakse juba õnnemänguks!
Jahimees oma olemuselt aga pole õnnemängur.

Usun, et uus generatsioon ei arva end parem olevat!?

Samas Teile kindlat kätt ja täpset silma soovides- BH.

[Kaupo Kindsigo]

Olen mitu korda mõelnud, et peaks kaugusemõõtja soetama aga rahast on kahju olnud. Kuni 200 meetrini on ikka kõik lihtne aga pärast 300 ei ole ka kogemustest kasu, eriti kui tundmatu maastik/valgus otse tagant või vaatad üle vee. Olen näinud Leica kaugusemõõtjat, väga hea aga kallis, samas ka Bushnelli oma mõõdab täitsa hästi, keegi võiks oma kogemustest pajatada, mis mudel hästi töötab?

[hendrik]

Olen kasutanud Bushnelli Yardage Pro 1000 varianti. Töötab täitsa kenasti, annab õigeid vastuseid isegi. Vastavalt ilmastikule ning objektile annab päringuid teha, et õigeim vastus saada ( objekti peegeldusvõime, vihm, udu jne). Peamine mure on nn objekti väljasihtimine, mida väikseim objekt, seda raskem. Põdraga on asi kõige lihtsam, kõige kaugem põder, mille mõõdetud olen saanud, oli nats üle 500m. Muid loomi välja ei mõõda nii kaugelt. Selleks, et üldjuhul sihtmärgi kaugust kätte saada, tuleb ikka mõõta suuremaid objekte ( metsatuka nurgad, küngas jne) ja siis silma järgi vastavad korrektuurid teha. Nt oli selline situatsioon, kus tahtsin teada, kui kaugel sead minust on, keset lagedat kartulipõldu. Orienteeruv kaugus oli kuskil 650m ( hiljem üle mõõtes). Silma järgi jagasin ära, et sead peaks olema ca 100m ühest põllu kõrvalasuvast metsatükist. Sama silmaga hindasin, et metsatükk on minust mingi 300m. Eelmainitud apastraadiga sain metsatüki kauguseks hoopis ligi 500m. Ehk siis masina tulemus 500 + silmaga mõõdetud kaugus sigade ja metsatüki nurga vahel 100m = 600m. Pärast mõõtsin üle, oli 650m. Aga silmaga oleksin selle kuskil 400m hinnanud, viga väh 200m. Lühidalt - kaugusmõõtjaga ei saa jahiuluki kaugust määrata 100% juhtudel ja 100% täpsusega, alati on mingeid põhjuseid, miks see võimalik ei ole.

Selline aparaat siis: http://www.bushnell.com/products/rangef ... 0-1000.cfm

[Ahto Kattai]

Ma kuskil juba kribasin ,et sai see riistapuu muretsetud -kaugusemõõtja. Asi siis Bushnell binokkel 8*38 ,mõõdab nii meetrites kui jardides ja binokli otstarvet täidab ka päris usinasti.Lasin lombitagant tuttaval saata ,läks maksma 5,5 t .Andmete järgi peaks mõõtma 450 meetrini täpsusega + - 1 m ,tegelikult töötab üsna lahedasti viie -kuuesaja meetrini ,aga olenevalt oludest olen mõõtnud ka 1100 m.Ei toimi udus ja ka vastu eredat päikest ei taha töötada.Ka rebast ja muud väiksemat asja saab mõõta,vaja see koht lihtsalt ringi sisse võtta(sihikule)ja maapind ise annab vajaliku tagasipeegelduse.
Lageda maastikul jahti pidadea ,oh üllatust kui valesti küll inimese silm võib mõõta(vähemasti minul) .Mida videvikumaks kisub seda rohkem kaugusega mööda hakkad panema.Arvan ,et neid mitmesaja meetri pealt pähelaskmise jutte jääks hulka vähemaks ,kui meestel selline asi kasutada oleks ja samas kui keegi seda teeb siis oleks enne paugu tegemist ikka kaugus kindlalt teada ning pole mingit mõistatamist kas sihtida üle v täpselt.Kaldun arvama ,et palju kaugeid sihtmärke lastakse puhtalt üle ,kuna arvatakse kaugus tegelikust palju suurem olema.
Sorry ! Et teemast kaugelt mööda! Kivi kotti! Lugesin HENDRIKU juttu pärast enda postitamist .Minul siis igaljuhul hulka kobedam asi .Olen neid monokleid ka katsunud ja tundusid tõesti nigelavõitu!

[bighornet]

[quote="kult"]
Lageda maastikul jahti pidadea ,oh üllatust kui valesti küll inimese silm võib mõõta(vähemasti minul) .Mida videvikumaks kisub seda rohkem kaugusega mööda hakkad panema.

Täpselt nii ta olema kipub. Kas olete tähele pannud näiteks, et vidukas lastud ja leidmata ulukit hommikul otsima hakates on tabamis- ja laskmiskoha vahemaa hoopistükis teine, kui laskmisel arvestatud?
Ja eriti veel siis, kui lastud kõrgistmelt!