tsuks kirjutas:Ostke jah seda pastat- siis teil ambaid samapalju kui kopral varsti. Oot- a hea küsimus- kas ma siis eitohigi sõpra/sugulast- relvaloaga ja puha- omale külla kutsuda- kopprajahisaladusi õpetada?
Vast samapalju pole, aga sama ilusat värvi ikka (kes kobrast näinud see teab mis värvi). Tsuks aga järsku on siin lahendus see, et kui sõber/sugulane ostab ntx. ühekordse väikeulukiloa? Kas keegi on seda üldse uurinud, et kas selline asi toimib?
Vanasti tean, et Peipsile - Emajõele anti pardituusikuid- just nimelt pardijahiks- a et maal - kobrast- hm...
Samas olen keskkonnateenistusest võtnud loa küll kopprale- kuni mäletan- 6 maini sain põmmutada- (pärast Lanetau oli ütelnd- ja õieti- mis nad jobud siis talvel eilase? Aitab!! Ja õige kah tegelt.)- konkreetne piirkond panti peale- a see mu oma jahimaal toimus tegelt.
Eks ikka saab- arvan- tuled teed avalduse, maksad aastamaksu- sellesama ühekordse (aastaks) loa saad- a jõvvad sa ülevabariigi aastamaksu maksta?
Aga kardan, et teisemaakonna keskkonnateenistus isegi kui jutule võtab- siis ikka sind kohaliku jahisektsiooniesimehejuurde kandib. Ja tegelt seaduses pole vist siuke asi üldse mainitud? Ühekordsed väikeulukiload?
tsuks kirjutas: Trucker- a mis moosiga sa selle toru paigaldad? Teoorias asi toimib- a vat oled sa 3-4 aastat vana tammi lõhkund põhjani?.. Kopa/fiskarsiga?
Keegi pole öelnud, et põhjani peab lõhkuma. toru peab olema paigaldatud niimoodi, et liigvesi teatud tasemest alates voolaks toru kaudu üle tammi n.ö ühendatud anumate põhimõttel. Tamm jääb paika, nagu ta oli, lihtsalt veetase ei tõuse enam tammi taga.
Mis puutub küttimisse, siis pole ma hoopiski selle vastu. Muidugi peab ka kopraid küttima seal, kus nende arvukus seda nõuab, aga ei tohi neid täiesti ära hävitada.
Neetud- tsuks olla on vahest täitsa tsuks tunne- muidugist- kesse ütles, et toru jäik peab olema... Kuigi paraja veeläbilaskmisvõimega/diameetriga armeeritud painduv voolik maksab hea kopika ja ta väägaeduliselt rändab esimesel võimalusel kellegi taluniku õuepeale solki jõkke ärajuhtima... Elementaarne tegelt- talvel küll jääb toru õhu- ehk külmakätte- a arvan- talv polegi õige aega seda aktsiooni teha.
Teine küsimus jääb ikkagi lahtiseks- nad ju minema lähevad- kõrvale- ja nad lagedale eijää- ikka kus mets varju ja toidupoolist annab. Ja sigineib neid juurde rohkem kui lastakse. Paraku.
Lõpuks jääb raud- olgu püssi või püünis- määravaks.
Ja küsimus ongi tasakaalus- looduslikus- see hea, et neid meil on- a vat see halb- et kohati palju on. Muud midagi.
Jah õige ta on, toru kallis hinnalt ja ahvatluseks mitteteadlikule.Teoorias käidi asi välja küll,aga huvitav oleks teada,kas praktiseeritud kah on.
Muide miks ma nii hirmsasti kopra elu eest võitlen on see,et kobras valmistab ette elupaiku teistele ulukitele.
Samas ei ole ma näinud metsi , kus poiss ülekäte on läinud ja võib-olla ei mõista sellepärast sealseid probleeme.
Ise olen kobrast tõesti ainult telereklaamist näinud.Aga Võrus juhtusin nägema suuri kopratamme ja tema poolt üleujutatud alasid.Meil on piirkonas ainult 4 kobrast st. kahju nad ei tekita.
Äkki peaks toru tammi kõrvale panema ja kobras monteeriks selle ise tammi sisse tal ju vesitööd selged. (Nali).
Aga minu probleem on see, et eile lasin jahis seast mööda.
meil on see probleem et laudas on juba vesi mitte ainult ühel talumehel vaid kolmel juba tahaks teada mis tunne on olla sellel lehmal kelle jalad veel .ja kui sul õuepeal on võimalik juba kanuuga sõita mis ütled sooviks teie arvamust muidu ma ei käiks ja kütiks neid eile olin ma öösel väljas ja lasksin kolm kobrast ja neid kokku sõbraga lugesime kuskil üle kümne .need koprad on meil küll nahaalsed läksime sõbraga kummipükstega ja nad ei läinud peitu vaid passisid vastu .lasksin ühe ära ja kui kaldale tagasi jõudsin ujus juba järgmine minust kahekümne meetri pealt mööda ja ei teinud väljagi.istusin siis paju põõsa juurde nii et nägin kraavi ja üleujutatud põldu siis sõber tuli mul kohe üks nelja meetri peale ja hakkas sööma ja ei kartnud seda kuidas kummipüksid krigisesid ja ma lasksin ta maha .eile lastud koprad kaalusid kõik kuskil kahekümne viie kilo sekka see peaksid olema kõik vanad loomad või mis .
Hakkan kah juba teiste murest aru saama .Teemast innustatuna käisin meie kopraid vaatamas,tegelasi ei näinud,kuid meil üks populatsioon üsna raba servas ja metsaalune oli juba poolemeetrise veega üleujutatud.Päris tulipunkti andis sumada,paar korda pidi vesi üle kõrgete kalamehe säärikute tulema.Kui nad hakkavad aga inimese elupaikadesse tungima,siis tuleb neid küll ohjeldada.Eks praegused ilmad annavad kobrastele aina hoogu ka juurde,pääsevad kergesti igale poole juurde.
Meil kuuski ei ole puutunud,ikka vahelt lehtpuid.Siia juurde üks nipp kanada küttidelt,nimelt seal kobrast peibutatakse või õigemini suunatakse lõksu kooritud okstega.Oks kooritakse ära poolenisti,vist oli vaher parem,pidi kauem värske näima,otsapidi vette ja teine lõksu poole.Proovida ju võib, äkki toimib ka meil.Põhimõte vist selles,et kobras jätab n.ö. toidulauale alati mõne pala hilisemale tulijale ja nii ta arvabki,et see peibutusoks on jäetud sinna liigikaaslase poolt.
tsuks kirjutas:Aga kardan, et teisemaakonna keskkonnateenistus isegi kui jutule võtab- siis ikka sind kohaliku jahisektsiooniesimehejuurde kandib. Ja tegelt seaduses pole vist siuke asi üldse mainitud? Ühekordsed väikeulukiload?
Väikeuluki lube saab osta rmk piirkondadesse. Hinnakiri allpool. Tahad täpsemalt teada vaata http://www.rmk.ee jahiturismi alt. Kui soovid näiteks kopraid küttida naabersektsioonist, võid vabalt küsida selle piirkonna esimehelt. Tihti oma liikmed ei viitsi kobrastele minkidele jne. aega raisata ja nii lubavad väljstpoolt tulijatel sellega tegeleda.
8. Väikeuluk
kehtivusaeg 1 kuni 3 päeva 50.-
kehtivusaeg 4 päeva kuni 1 kuu 100.-
kehtivusaeg kuni 1 aasta 200.-
HEAD UUT KÕIGILE!
Ma näen, et nüüd juba päris palju arvamusi siin. See on tore, et teema areneb ja tahaksingi öelda kõigile nii poolt kui vastu olijatele, et siin arutelu polegi ju mõeldud ühtseks arvamuse kujundajaks. Tahaks ikka, et kõige emotsioonide ja tuhina hoos peamine ära ei ununeks, et jahimees tõesti mitte hävitaja välja ei näeks vaid ikka loomastiku reguleerija ja et meie roll oleks kaalutletud. Küll jagub ka neid (mitte-jahimehi, loodan) kes tõesti koppade ja muude vahenditega, lõhkepakettidega, platsi puhastavad, jäägu see nende südamele... Arutelu ju selleks ongi, et ridade vahelt ikka väike sõrmeviibutus ka oma kolleegidele aegajalt teha, mitte halva pärast. Teiseks muidugi tasub VÄGA ja ALATI meeles pidada loomakaitse seltside ja sääraste tegevust, kes väga maiad on kraesse kargama! Eriti kui veel jahimees räägib suurest kopraprobleemist ja juhtub mainima, et vaja neid hävitada. Need kaitsjad on kohe varmad sõnast kinni haarama ja ei maksa alahinnata nende jõudu. Nüüd siis euroliidus kah oleme ja raha sealt neile tuleb kindlalt, rohkem ehk kui jahimeeste organisatsioonidele, sest tänapäeva kuumem teema ikka igasugune kaitse, aga mitte mingi jahimeeste hävituskirgedele lahenduse leid.
Siin on ju teema avatud kõigile lugemiseks ja nad kindlalt asja kontrollivad aegajalt, tööks ka ju neil oma nö. vaenlase tegevusega kursis olla. Samas muidugi tahaks loota et hetkel veel Eestis asi nii hull pole nende loomakaitsjatega, kes pimesi oma joont ajavad vaid ikka ka mõistlikku koostööd kõigi instantsidega teha tahavad. Aga kes neid ju teab? Kui näiteks kalastajate saidilt vaadata nende viidet, kus elavalt jagatakse õpetussõnu kalamehele ja kogu toodud punktide jadast ehk ainult paar või kolm kannatavad reaalselt järgimist ja ülejäänud ikka väga karm jutt ja kaudselt keelab igasugu kalapüügi mille kaudu väljenduvat jube kala piinamine, siis mine tea, ehk juba olemegi lääneliku fauna ekstreemkaitse vallas.
See selleks.
TO VOLLIKE: ma saan väga hästi aru, kui endal kobras probleemiks sul seal ja nutulaulust saan ka väga hästi aru kui seda mutikesed teevad, kelle loomad laudas vees, väga arusaadav ja nende vaatevinklist õige, kõik. Kuid siis ei saa ma aru, kui teile seal probleemiks on raudade panek ja seda mutikesed näevad, sedasi sa ju mainisid. Miks kuradima pärast nad peavad sind nägema raudu panemas? Las uluvad, sest see ju nende amet alati on, ega nad ju aru saada taha iial sellest, et sa ikka kobrast kah jahid, sest nemad ju tahavad lihtsalt kellegi kallal viriseda, seepsee asi ju.
terekest ei oska komenteerida raudade asju eriti eks see asi ikka see aastate tagune ole .kui ma siin kopraid kätte sain olid kõik õnnelikud ja kiitsid .eks ole püssiga mõnes suhtes mõnusam lasta ka neid ma ei ole eriti raudade pooldaja .eks varsti laseme tammi ka poole peale mitte täiesti maha luba on saadu muidu on kobraste suhtes ebaaus kui täiesti maha lasta tamm ja eks siis paistab mis saama hakkab .praegu on igal pool paks jääe ja kus lahtist vett seal näed neid ujumas ja kalda peale ei taha ta tulla praegu ei tea miks .kas kardab jääst läbi kukkumist või mida ei oska küll öelda,
Muideks- kobras laseb talvel oma tammid kõik 10-20cm allapoole- kui kõva jää juba vee peal- et tal lihtsam oleks seal all ujuda- luusida- saab hingata ja istub varjus.
Miks ta praegu välja eikäi? Suurema külma tulekuga ta kui- siis teatuid kohti jääst lahti oiab- eks tal veeall oksavaru on- a vat kui tuulevaikne (külm) äralõppeb- ronib aga ülbelt kaldale närima.
Samas miski tuisu-tormiga ta kah välja ei tule- ta eikuule siis mõhkugi- pelgab.
Viimati muutis tsuks, T Jaan 06, 2004 9:09 pm, muudetud 2 korda kokku.
Mul mõni tuttav on kasutanud juhust ja võtnud teisse jahipiirkonda 1-mõne päevase tuusiku koprajahiks. (Ülenurmes). Oli vist mingi 15 krooni päev. Hetkel selline tunne, et vaja on otsida kohalik jahipealik üles, rääkida soovist ja uurida, et palju maksma läheb jne. Arvatavasti saab ikka kaubale. Kopra ja mõne muu väikeuluki teemal ei olda vist väga vastu ka.
Ps. nüüd koprajaht põhimõtteliselt läbi, et kuidas Vollikesel siis koprajahi teema sujunud on? Äkki pajatad sellest ka, nagu seebika järgmine osa, kõik ootavad põnevusega
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
.Teemast innustatuna käisin meie kopraid vaatamas,tegelasi ei näinud,kuid meil üks populatsioon üsna raba servas ja metsaalune oli juba poolemeetrise veega üleujutatud.Päris tulipunkti andis sumada,paar korda pidi vesi üle kõrgete kalamehe säärikute tulema.Kui nad hakkavad aga inimese elupaikadesse tungima,siis tuleb neid küll ohjeldada.Eks praegused ilmad annavad kobrastele aina hoogu ka juurde,pääsevad kergesti igale poole juurde.
