Varmint

[Kaupo Kindsigo]

Lisaksin, et maailmas tehakse suht vähe sepistatud raudadega relvi (Sako ja Mannlicher on kindlasti), enamus raudasid on valatud ja siis puuritud-freesitud mis ei anna sellist termilist vastupidavust. Sepistamine on energiamahukas ja toorainemahukas protsess ja Sako valikust pidi näiteks Varmint kaduma. Vastupidavuse koha pealt pakuks natuke optimistlikumaid numbreid, Norma tehas on ka katsetanud kuni 10 000 lasuni Diamond Line kuuliga. Pole viga. Maailma hullem "rauapõletaja" on muidugi 220 Swift aga neid meil ei kasutata. Korraliku tootja Varmint rauaga 22-250 kui kasutada kvaliteetset moona peab minu arvates 5000-6000 lasku julgelt vastu. See padrun kasutab ju suhteliselt aeglast Viht. Nr-140 ja Viht. Nr-150 rohtu. Euroopa Meistrivõistluste "võitmatu" (222 Rem) Soome koondis harjutuses VSS kasutab enamuses vanu Tikka M-65 Supersport relvi ja kui ühelt vanemalt härralt küsisin, kui vana püss on ütles, et ostis 10 aastat tagasi ja siis oli see relv juba pruugitud...Ühesõnaga, 10 a hirmsat tulistamist "valusa" püssirohuga (Viht nr 120) ei mõju 222 Rem relva kulumisele kuidagimoodi. 22-250 ei ole ju oluliselt rohkem kui 10% võimsam kui 222 Rem-ga võrrelda!

[kaalikas]

Võin nii palju lisada sepistatud raudadest,et isegi CZ-ti rauad on sepistatud ehk hammer forged rauad-paraku!nii et ei ole midagi ainult kallitel püssidel sepisrauad! sepisraud taotakse valmis ümber matriitsi ja neil ei tõmmata vintsooni sisse nagu klassikaline tehnoloogia ette näeb!

[puukoi]

KÜSIKS MANGOLT - venkud märgivad 7,62 kal. ressursiks ca 25 000 pauku ja seda snaiprirelval? Kuidas kommenteerid!?

[mango]

Aus vastus: ei ole õrna aimugi . Pakuks mingit eriterast torumaterjaliks, (mingi geniaalne kompromiss sitkuse ja kõvaduse vahel), kroomitud rauaõõnt jne/vms korraga kombinatsioonis. Ega ma mingi suur spetsialist pole, rohkem niisama pikaaegne huviline. Äkki mõni targem kuju teab? Olen rohkem inglisekeelse kirjandusega kursis, venekeelset spets.teavet eriti ei valda.

[ZiiN]

Tekkis küsimus seoses nende Savage Arms (http://www.savagearms.com/) pakutavate varmint seeria relvadega. Seal on enamus relvadel (va syntetic) märgitud kaal 10 lbs või rohkem ehk siis umbes 4,53 kg. Kui sellisele relvale peale panna mingi korralik optika + optika jalad siis tekib kahtlus kas ta mahub võistlemiseks vajaliku 5 kg limiiti??

[mango]

Kaupo peaks teadma... kui aga sihiku/püssi kombinatsioon väga hästi istub, ja küsimus kuni sajas grammis, siis peaks seda ka kabast vähemaks võtta andma. Loomulikult mitte kohast, kus kaba tugevus kriitiline. Ise kasutan kabatööde juures pillimeistrite abi, need on täieliku oskusteabe vennad, kes ka väikest laastu õigesti oskavad võtta, ja jäljed nii peita, nagu oleks algusest kõik just nii olnudki. Kui saja grammi sisse ei mahu, peaks natuke aru pidama, aga rohtu leiaks kindlasti.

[antonius]

Endal põhimõtteliselt sama küsimusemürakas üleval mis Berettalgi. Valikuteks oleks 222; 223 või 22-250.Esialgu mõtlesin soetada 223 kaliibrit. Põhimõttel, et saaks väiksemaid loomi-linde küttida, käe kindluse tagamiseks tiirus aastas paar-kolmsada pauku teha ning et rahakotil poleks väga valus. Kuna endal kogemused nende kaliibritega absoluutselt puuduvad, siis ei oska kuidagi otsustada.22-250-st siin juttu piisavalt. Kas 222 ja 223 soku-kitsega ka distantsil 100-200 meetrit nii-öelda toime tulevad? Milline on nende kaliibrite moonade kättesaadavus ja hinnavahe(223 peaks vist kõige odavam olema)? Mis kaliibrit võistlustel enim kasutatakse? Kui keegi viitsib, võiks kribada. Vast on huvilisi teisigi.

[mango]

Eks nad kõik on head, igaüks omast kohast. 222 on ülitäpne, lausa rõõm lasta (sõbral 222 Sako Varmint), kuid üle 200m väga ei küüni (rebaseid/jäneseid/hanesid küll, aga siiski, jõud/kiirus kipub kaduma). 22-250 on seevastu kiire, pikema maa riist, aga ka matsu oluliselt rohkem. 223 on hea kompromiss nende vahel, ei jää 22-250le väga oluliselt alla suurt milleski, eriti pärast 200m märki. Seega on küsimus pigem selles, mida ise teha tahad. Pikema maa laskmiseks väiksema kaliibriga on 22-250 väga suurepärane. Kuid ka 223 saab hakkama, ja mitte kuigi palju halvemini, märgilaskmiseks on ta isegi parem. Võtmesõna on õige padrun iga eri töö jaoks. Kitsele on 222 sobiv isikliku kogemuse järgi kuskil 100m, mitte palju rohkem, 223 suts rohkem ja 22-250 kõige pikema maa pealt, aga suurt üle 250m ei laseks ma ka selle viimasega küll ühtegi suuremat elukat: väikesel kuulil kaob jõud ära. Rebast-hane üritan küll kuni 500m julgesti (kuuli võimete poolest, laskeoskus on limiteeriv tegur), kaugemale on vaja väga vaikset ilma, kerge kuul ja tuul pika distantsi peal mängivad päris kenasti. Tean meest, kes 22-250ga 700m pealt vareseid laseb. Ise võin sellelt distantsilt ehk koba peale... 22-250 eelis oleks väikese kuuli kohta tohutu purustusjõud kuni 150m, mida 223-l ja 222-l niisugusel kujul ei ole. Kõigile kolmele tehakse korralike spets. kuulidega moona, millega kitse lasta sobib. Võistlusrelvaks valiks pigem 222 või 223-e - mats ei sega laskmist, 22-250 haugatab peaaegu nagu suurema kaliibri püss (no mitte just 30-06 aga ikkagi).
Muide, ise laadides ja ehitades võiks mõelda järgneva huvitava kombinatsiooni peale, mis paljudele lombi taga rõõmu pakub: 243 Win-st teha Improved versioon üliraske .224 kaliibri kuuliga - 72, 75, 80 jne graini. Saab kiire ja omapärase riista väga pika maa jaoks. Tööstuse pikaajaline raskeim standardkuul, mida 1-14" vindipöördega raud (kah standard) korralikult stabiliseerib, on 55 graini. Meil aga müüakse näit. Sako moona 22-250le korraliku kontrollitud ekspansiooniga kuuliga, mille kaal on 62 graini. 1-14" raud seda enam normaalselt ei stabiliseeri. Oleks vaja 1-12" vindipööret. Raskemad kuulid nõuavad veelgi kiiremat pööret: 1-7"-le on 80grainistele enam-vähem õige. Selline Improved 22-243 80grainise kuuliga 1-7" pöördega rauast teeb 850-900 m peal imet: grupeeruvad kuskil 3-4cm sisse! Kummaline on seegi, et sama kombinatsioon ei taha vähegi korralikku gruppi anda ei 100m ega 200m peal - kuul pole veel stabiliseerunud (väidavad jänkid). Enam-vähem tulemus on kuskil 350-400 peal, aga tõeline rõõm siis 850-900m juures. Eks see eksootika ole. Aga nagu jänes kännu otsas ütles: unistada ikka tohib ju. On vinge küll lasta 850m pealt 4cm grupp. Seda ei suuda ükski kolmest eelmainitust. Aga see jääb vist teemast välja, sorry.

[Kaupo Kindsigo]

Mango mehisele traktaadile lisaks, et väga tahaksin seda härrasmeest näha kes 700 m 22-250 Rem -ga kauguselt vareseid laseb! Hakkasin endale vaikselt ette kujutama, missuguse (minu jahimaade) heinamaa pikkune see 700 on...Oota, kui nädalavahetus on möödas, siis ütlen missugune paistab vares 700 m kauguselt minu 22X Nightforce optikas, kas punkt, täpp või laik?
243 teha improved variant? Missuguse kaliibri sa relvaloa peale paneksid?
Miks just 243 hülss? See ei mahuta üle 3 g keskmise põlemiskiirusega püssirohtu ja mingit väga valusat matsu sealt välja ei pinguta.
Härra Tubb (USA 12 kordne meister) paneb ka (aeglase vindisammuga 9" rauaga) 223 Remile 69 GR kuulid otsa aga nad vist üle 400 yardi ei lase...
Pigem soovitaksin tuule käes laperdavate .224 kal kergete (60-70 GR) "nõelade" asemel vaadata 6,5-06 ja 6,5.284 Norma poole. Kuulid on 100-140 GR ja ülikaugete distantside peale jätkub rohkem energiat ja tuule vastu stabiilsust. Ja mis me ikka jalgratast välja mõtleme, USA benchrest võistlustel lastakse 6,5.284 kaliibriga häid tulemusi nagu küllusesarvest!

[jahe]

ilus jutt,mis moodi 700m pealt varest otsida,palja silmaga seda igatahes ei näe, mõni võiks ennem mõe lda ka ,mis suust välja pudrutab.

[Estlander]

Number 7 ja number 1 on päris sarnased.Ehk trükiviga ?

Samas miks mitte näiteks 40 kordse optikaga sellist distantsi toelt lasta?
Käelt võimatu.

[Ahto Kattai]

Ma teritasin ka kõrvu /nägemist- 222REM kitsele mitte paljun üle 100m, ,kuigi mu enda kogemused on alles selle kaliibriga üsna algsed ,olen jõudnud selgusele ,et kitsele teeb ta vägagi" haiket"ka poole kaugemalt ja enamgi,kui tuul ja kõrred muidugi segamas pole .
Sellisele mehele kes 700 m kauguselt vareseid kütib ,teeks vaid au kui tema nimi siin foorumis teistele eeskujuks ära toodakse
Kivi kotti!

[Beretta]

Tegin valiku Tikka T3 22-250 REM hariliku, mitte Varminti kasuks. Tikkaga M 695 positiivne kogemus 30-06 ga 3 aastat.
Nädalavahetusel lasen sisse ja siis saan ka öelda , mis meelt olen.

[Pelle]

Pigem soovitaksin tuule käes laperdavate .224 kal kergete (60-70 GR) "nõelade" asemel vaadata 6,5-06 ja 6,5.284 Norma poole.

Kui juba jutt 6.5ste peale läks, siis tahaks proovida sellist kaliibrit nagu 6.5Grendel. See on üks võimalikke variante koos 6.8SPC'ga mida kaalutakse NATO relvastuses .223 asendama.
Lubatakse .223st veidi suuremat tagasilööki, kuid .308ga sarnast löögijõudu 1000meetrini, üle selle ületab 6.5G parema koefitsendi tõttu isegi .308sat. Täpsus on võistluspadrunitele omase konstruktsiooni tõttu mõlemast parem. Ma arvan, et sellest võib võistluspüssides tulla tõsine konkurent sellistele hüpertäpsetele padrunitele nagu 6mm Norma BR; 6mm PPC; 6mm ja 7mm Rem BR jne. Lapua hakkas muideks hiljuti ka hülsse tootma.
Siin pildil on .223 ja 6.5Grendel kõrvuti:
http://www.65grendel.com/gallery/65G_556.jpg
Keda huvitab, soovitan lugeda:
http://www.alexanderarms.com/website/id22.html
http://www.65grendel.com/

[mango]

Nõus Kaupoga nii 700m vareste, 6,5-ste, Tubbi, kui muus osas. 700m varesemehe osas unustasin lisada, et mees elab Colorados Kaljumäestiku eelmägedes, laseb 26"-pikkuse rauaga Remington 700 lukule baseeruvast präänikumaa paremate relvameistrite kunstiteosest ja optikaks on fix 40 (kui õigesti mäletan, siis vist Leupold). Laseb spets laskepingilt, liivakottide jms atribuuutika pealt. Eks ta ikka veits hull ole. Sõbralik ja tore selline. Igaüks meist ju nati omamoodi..
243-st aretatud kaliibri nimeks paneks 22-243, sest see ta oleks. 6,5ste kuulide eelistes 224-kaliibriste ees olen sama veendunud nagu sinagi. Ka 6,5-284 voorustes olen kindel, lasen just praegu endale üht ehitada. Mõtlen just, et kuidas seda naisele põhjendada, et kohe vaja ja nii... Aretustest veel niipalju, et olen lihtsalt korduvalt eri allikaist lugenud, kuidas nii 243 kui 6mmNavy kestale on taolisi projekte tehtud (AR15 ja ka poltlukuga püssi baasil), ning tulemused just ekstreemdistantsidel üsna hämmastavad. Tõin teema sisse, kuna juttu tuli 224 kaliibriga kaugele laskmisest.
Grendel on tõesti huvipakkuv, ja ka 6,8 SPC - viimases peaks just Remington kohe-kohe Varminti välja laskma. Et 6,8 SPC-d ise aretamisega veel "nati paremaks" teha saaks, väga ei usu, ta on äärmiselt selge ja kitsa suunitlusega toode, sellesse on kõvasti uurimistööd läinud. Kindlasti üritab seda siiski terve hord präänikumaa jt isemõtlejaid. Saab näha, milline versioon elujõuliseks jääb. Kõrvalt vaadates võib tunduda, et nati mõttetu tegevus: kui tahad kiiremat kui 6,8 SPC, võta 270WSM või suurepärane 270 Win. Aga ei, liiga lihtne. Kuid see ise aretamine ongi kokkuvõttes just see mootor, mis meile enamuse tänastest häädest kaliibritest andnud on, kaas arvatud 260 rem, 6,5-284 jpt. Tahtsin veidi seda isemõtlemise ussi eesti meeste seas üles nügida, äkki mõni võtabki tuld. See on paeluv tegevus, millesse võib raskesti haigestuda nagu jahipidamisse või kalapüükigi .