Varmint

[Beretta]

Olen just hankimas 22-250 REM, mida meelt olete Varmintist? Kätte võttes tundus kobakas, et ei tah sellist päev otsa kaasa sikutada.

[Estlander]

Jäme toru on millimeetrilist täpsust taga ajavate tiirulaskurite jaoks vajalik.
Metsas sellisega ringi käia pole eriti mõtet, kui just 300m pealt silmalaske pidevalt ei harrasta.
Minu võibolla vale arvamus.

[puukoi]

Olen just hankimas 22-250 REM, mida meelt olete Varmintist? Kätte võttes tundus kobakas, et ei tah sellist päev otsa kaasa sikutada.

Oled ise oma küsimusele vastuse andnud. Aga siiski, kui sind võlub relva ülim täpsus, tasub siiski mõelda veel. Eriti sellise kal. juures.

[Kaupo Kindsigo]

Missuguste püsside vahel oled üldse valimas( 22-250 Rem)? Tegelikult on Varmint väga täpne püss millele võib alati loota, pole küsimust kas laskedistants 100 m, 200 m, 300 m! Üks sõber kes 22-250-ga kütib hanesid laadib kõigepealt veidi üle max laengu (ärge palun järgi tehke) ,sest Varminti lukul ja raual on meeletu tugevusvaru ja seejärel laseb julgelt ka 300-340 m! Laseb ainult istudes ja püss toetub kolmikhargile, kuuli langemise ja tuuleparandused on juba enne läbi katsetanud. Ja haned kukuvad kolinal!

[mango]

Väga hea püss, mul on selline (Sako Varmint 22-250) juba rohkem kui 7 aastat. Olen teda igal pool seljas tassinud ja pole kordagi kahetsenud. Toelt (bipoodilt või hargilt lastes) on ta tõesti väga täpne kuni 400m ja kaugemalegi, kui oma kuuli jooksu täpselt tunned ja ka tuult arvestada oskad. Käelt lastes stabiliseerib raua raskus relva imehästi, summutades väiksemad lihasevõbinad. Olen mõnegi soku kõrgest rohust just rohututtide vahel avanevasse pisikesse avasse tulistades ära kutsunud, distantsid 100-150m, käelt. Kuskil max. kuni 150m on 55grainise kuuli hävitusjõud uskumatult suur, sealt edasi on ta tavalise jõuga väikesekaliibrine kuul nagu näit .222 jt., sobiv hanele, rebasele jms. Alla saja meetri õigesse kohta tulistades on ka suur siga kiiresti väga surnud (ehkki siga on selle riistaga seaduse järgi lubamatu lasta - see nagu rohkem patukahetsuse vormis öeldud, lihtsalt üldinfoks). Ka soovitan võtta üks kuulikaal ja selle juurde jääda, ballistika 50m kaupa läbi lasta ja üles kirjutada. Siis tead, kuhu ja kuidas. Väikeulukite jaoks kõlbab paremini pikema vahemaa peale, v.a. kobras, kes on tihke loom. Jänest 80m pealt lastes jääb ainult sodi järele, kui kuhugi suuremat luud tabad. Nii et väikese looma jaoks on ta lähedalt suts liiga lõhkuv, kui topist või ilusat nahka tahad saada - kasuta täismantelkuuli, on parem. Kuid õnnestunud lask pehmest kohast läbi 100-400m - rebased/mägrad/kährikud on nagu kataloogist toodud. Ideaalne sokupüss (vabahärra von Stackelbergi testi kohaselt, mida isiklik kogemus kinnitab), hane ja väikeloomade jaoks kah. Kui nälg/surm silme ees ja seadusest ei hooli, tapab ka palju suuremaid. Kõige kohutavam efekt on kuni 50m. NB- See riist vajab head sihikut, mis aitaks vahemaad ja trajektoori täpselt paika panna -mil-dot on hea vms Tactical risti-mudel.

[rajaleidja]

Ehk valgustaksite natuke antud püsside hinnaklassi. Olete oma jutuga mulle juba isu peale ajanud.

[Beretta]

Tikka T3 mitte Varmint plastik päraga ca 11 tuhat. Muidugi saab ka rohekem maksta. Mõnes poes kui küsisin kuskil odavamast otsast , näidati ca 20 tuhat maksvat. Aga ilmselt tõesti hää kaliiber, jänkide 65 aasatal leiutatud. Panin foorumisse ka kuulutuse üles aga keegi pole pakkunud.

[puukoi]

22-250 Tikka Varmint maksis möödunud aastal 16 tuh. ümber. Sügelesin ka teist osta, lõpuks loobusin. Koos hea optikaga ikka kõva laks tasku pihta.

[Beretta]

Vaat kogu lugu sai alguse sellest, et võtsin Sako 30-06 pealt maha 3-9 optika Põhjus väga lihtne: põdra jahil nii ja naa, sea ajus täiesti mõtetutu. Panin asemele 1,5-6 , seni ei kahetse ( ühest ajust kaks vasikat jooksu pealt puhta lasuga) Nii et optika jäi üle koos jalgadega. Ja et naisele lubatud rebasenahkne kasukas ja hane tahaks kah lasta siis 30-06 oli jälle selleks vähe nagu sepahaamriga vineerinaelu sisse lüüa- saab ju ka kui väga vaja. Ja kui hea jahikaaslane Valdu näitas oma drillingut kus üks raud oli adapteriga sätitud 22-250 peale ja rääkis kuda lennust hane oli lasknud, oligi asi otsustatud. Vot selline lugu

[mango]

Sako peaks olema kuskil 18 tuhande kandis. Aga miks mitte proovida Savage't? Pidid väga täpsed riistad olema: vaata http://www.savagearms.com Model 12 Varmint Low Profile, hind $778.- mis on ca 10 000 EEK-i kandis. Ega paar tonni tuleb otsa, kui Deerhuinteri kaudu tellida, see on selge. Aga saab ka ilma nendeta, ca 3 tonni jagu asjaajamist ja makse tuleb otsa. Kui Deerhunteri mehed pole oma Savage-partiid veel ära tellinud, äkki jõuad jaole? Ja kui seekord mitte, pane tellimus sisse, saad järgmise satsiga.

[Muri]

Plaanisin ka 30-06 kõrvale võtta 22-250 rem, kuid selle kaliibri kohta infot otsides sattusin vene saidile http://www.mastergun.ru/filing/all/120/ milles väidetakse, et 22-250 rem vintraua "eluiga" jääb 2000 ning 7 rem mag 1500 lasu kanti!? Kuidagi vähevõitu. Mida arvate?

[kajahimees]

Kindlasti saavad nüüd eelkõige sõna selle kaliibriga vintraudse harjutusi harrastavad ja sel alal võistlevad kibekäed. Eeldan, et sellised vennad lasevad 1500-2000 lasku juba mõne aasta jooksul, vaevalt, et nii tihti nad relva vahetavad! Aga jahil.....ja vahel ka tiirus...no mõtle, mitmeks aastaks sellest piisab!

[Joosep Käba]

Venelased räägivad oma tehtud püsside kvaliteedi kogemustel.

[Muri]

Joss, Mastergun's kirjeldatud test on tehtud ameeriklaste poolt arvan, et mitte vene relvadega

[mango]

Ega see test väga vale ei ole, sest rõhk jms. tegurid on reaalsus. 22-250 on selline kaliiber, kus toru läbimõõdu kohta suts "liiga palju" püssirohtu sees. Näit. 223 ehk 5,56 Nato on hoopis teine tera, too on kaliibri ja püssirohu suhte koha pealt palju paremini paigas, samuti 222 Rem jne. 22-250-st hullem on ehk vaid 220 Swift ja muud pirakamad üllitised, kus suurele padrunikestale väiksekaliibrine kuul otsa on aretatud (seda on tehtud vist küll peaaegu kõigi enamlevinud padrunitega). Selliseid padruneid nimetatakse üldnimega "wildcat" - metskass (võsakass, mitte kultuurne kodukass=tehasetoodang), tegevust aga "wildcatting". Mitmedki iseleiutatud wildcatid on osutunud väga populaarseks. Suured tehased on otsustanud raha maast üles korjata, need ametlikustanud ja neid tootma asunud (nii püsse selles kaliibris kui moona). Mõned populaarsed wildcatid, mi põhinevad 308-l: 243 Win, 260 Rem, 7mm-08 jne. Ka uus 6,5-284 on kauaagene wildcat. 22-250 on olnud pikalt väga populaarne wildcat, tehtud 250 Savage kestale. Sellest on lisaks olemas ikka veel wildact-versioon 22-250 Ackley Improved, ning mõned teised Improved verisoonid, mis on sisuliselt võrdsed 220 Swiftiga.
Inglise keeles nimetatakse seda liigse püssirohu nippi "overbore" nähtuseks, maakeeli oleks ehk "üle võlli" vms, sõna-sõnalt tähendab see just liigset kogust rohtu antud toru läbimõõdu suhtes. Ka 6,5-284 on suts overbore, ja toru erosioon on palju kiirem kui 6,5X55-l. See "liigne" püssirohu kogus on selleks, et saavutada tavapadruniga võrreldes olulisemalt suuremat kuuli kiirust, mis muidu ei ole võimalik. See kõik ei tähenda siiski, et ca 2000 pauku, ja viska püss minema. Ei hoopiski mitte. Kuskil pärast 2000 matsu hakkab tasapisi kaduma see kõige magusam täpsuse potentsiaal, mis sellel raual on. Natuke aitab asja, kui padrunipesa just "kurgu" osa võrra edasi freesida - "kurguks" võiks nimetada seda osa, kus padrunipesa vintrauaks üle läheb. Mõte seisneb selles, et uus kurk teha selle koha peale, kus vintraud veel enam-vähem normis on, sest "kurk" erodeerub kõrgsurveplasma mõjul kõige kiiremini. Samas on kurk see, mis kuuli õigesti vintrauda peab suunama, ja see on täpsuse suhtes üsna oluline tegur. Ka hakkavad erodeerunud kurgu puhul rõhud kambris tõusma. Eks meie profid tea täpsemini ja paremate eestikeelsete terminitega rääkida. Kuid - 22-250 raud on Sakol natike alla 24 tolli pikk - seda veelgi lühendada pole palju mõtet, sest siis põleb see lisakogus püssirohtu enamuses väljaspool toru - saadakse metsik leegiheitja efekt, kuul aga ei saa oma õiget kiirust ikkagi kätte ja on kuskil .222 ja .223 kiiruse vahepeal. 26" toru puhul oleks mõte sees, alla 24"-ste puhul mitte eriti. Parem siis juba teha vana toru ringi .223 või .222 peale.
Sellest, mis ma lugenud olen, võib järeldada, et kui täpsuses nähtav vahe sisse tuleb, ja laskude arv on nn.kriitilise piiri ületanud, on asi siiski toru erosioonis. Sellele on lahendusi põhimõtteliselt vaid üks: uus toru. See on kergem, kui algul tundub, natuke asjaajamist ja sekeldamist, ja saab kõik korda. Väga hea firma toru (Krieger, Lilja, Pac Nor, Hart jne) maksab USAs kuskil $250 ringis - mis mind omal ajal tõsiselt üllatas. Pluss asjaajmine ja toomine, mis ei ole võimatult kallis. Ka toru materjal mängib kaasa. Tavalise .308 toru ressurss loetakse võistluslaskmise puhul kuskile 5000 paugu maile (see kõigub ja sõltu paljudest teguritest), kuid Kriegeri lõigatud stainless toru (mitte Criterion-mudelid !) ressurss on tihti ligi 10 000. Materjali koostis mängib seega kah. Kuid 2300-2500 matsu on tavainimesele ikka üksjagu laskmist, nagu keegi juba eelpool märkis, nii et nutta pole palju põhjust. Ja peale seda numbrit võib vabalt juhtuda, et hajuvus suureneb vaid paari millimeetri võrra, ei enam. Ega enne pole mõtet nutta, kui ikke päriselt surnd oled. Ette halisemine võtab elult rõõmu. Ja nii 22-250-neid kui 7 Rem Magnumeid müüakse maailmas ikka päris suurtes koguses üsna stabiilselt. See näitab, et tuntakse rõõmu küll, kõigest hoolimata. Võistlusauto mootorilt ei ootagi keegi 10-aastast kestvust. Just seda need kiired kaliibrid oma olemuselt on. 22-250 on asjatundjate arvates üks parimaid ja tasakaalustatumaid variante .224 kaliibris. Kui aga keegi tõeliselt kurja täpsusega kaliibris riista tahab , tuleks muretseda 22 PPC või 6mm PPC. Sako pakub mõlemaid. Need on täpsuse peale aretatud, mitte kiiruse ega kauguse. See juba teine jutt.. .