Jääger-online jahindus foorum

Küsimus teadjale:Kas Sauer 202 raud on külmsepistatud või mitte?Sama küsimus ka CZ 550 kohta?
Tänud vastajaile!

Minu teada on kõigi vähegi arvestatavate relvafirmade rauad külmsepistatud ja nende hulka kuuluvad ka nimetatud rauad.
Ja kas peale vene relvade üldse vintraudu freesitakse, vähetõenäoline!

Tegelikkuses ei ole. Ma pole ise küll mingi meisterlaskja, kuid elukutselised täpsusehullud üle maailma räägivad, et külmsepistusel jäävad rauale kõvad pinged sisse. Soojenedes hakkab metall end endisesse kujusse tagasi ajada üritama, seda nimetatakse ka "mäluks", mis praktikas võistluslaskmise puhul muudab tabamispunkti. Sellest üritatakse üle saada nii, et raud külmutatakse aeglaselt ülimadala temperatuurini, mis pidi stressi oluliselt maha võtma (protsessi nimi on krüogeeniline töötlus). Sellepärast kasutavad paljud just freesitud või õigeminei lõigatud rauda. Krieger teeb näiteks nii, et annab rauatehasele täpse metalli koostise retsepti, kontrollib saabunud partii koostise laboris, külmutab selle, lõikab torud väliselt kontuuri ja ka vindi sisse ning külmutab seejärel uuesti. Vint lõigatakse üks hari korraga, nii et metallilaast on peaaegu läbipaistev - et torule mitte pingeid tekitada. Ühe toru vintide lõikamiseks läheb c 30min. Kuid need torud kuumaks minnes ei mängi. Seda meetodit nimetatakse cut rifling - lõigatud vint, ning selle kõvem tegija on Obermeyer (kes valmistab enamuse USA sõjajõududele minevatest täpsustorudest. Obermeyeril on vaid postiaadress, pole isegi veebisaiti, pole lihtsalt vaja! Krieger on Obermeyeri "õpipoiss" või kloon.) Lõikamise erivarianti kasutab HS Precision, kes tõmbab torust läbi lõikuri, mis teeb kõik vindiharjad korraga. Kuid see on siiski lõikamine, mitte mingi muu meetod, nimeks on "broach cutting". Teine meetod mida kasutatakse on nn "button rifling", kus kõvasulamist vindimatriits tõmmatakse või lükatakse 10-tonnise jõuga läbi torutooriku. Jõud on nii suur, et tegelikku lõikamist ei toimu, pigem võib seda nimetada vormimiseks. Pärast lihvitakse raud seest, lõigatakse väliskontuuri ja sageli ka külmutatakse. Ka button rifling jätab rauale pingeid sisse, sest 10-tonnine tõmme on ikka korralik vägivald. Raud võib sihukese asja käes ka suti kõveraks minna, ja neid aetakse pärast hüdraulilise pressi abil sirgeks. Külmsepistatud ja button-rifling torud kipuvad valminud peast õhemate kohtade pealt seest suts laienema - s.t. eriti toru suudmeotsast. Jämedamad torud vähem, õhemad rohkem. Ka sisediameeter võib varieeruda - lohvka koht-kitsaskoht-lohvka. Ikka selle kasutatud jõu ja mälu pärast. Sedagi neutraliseeritakse lihvimsega. Siiski annab button-rifling väga täpseid torusid - Hart, Lilja, Pac-Nor jt. Tõsiste võistluspüsside peal külmsepistatud toru naljalt ei leia. Ehkki erandeid kahtlemata on, nagu Sako jm. Tavalise lihtsureliku jaoks on see kõik raketiteadus, meiesugused ei saa neist vahedest praktikas jahil kuidagi aru, ega saa ka siga või põder. Sellegipärast ma ei imesta, et venelased oma täpsuspüsside raudu lõikavad - põhjusega ju. Saueri torud on külmsepsitatud.

Herr Mango on asjadega päris sügavuti kursis.
Kas viimati relvainstruktor kuskil sõjaväeosas või lihtsalt niisama relvahuviline?

Imetlen Mango põhjalikke teadmisi relvaasjanduses.
Aga jutt oli (on) tavarelvadest. Vint lõigatakse enamasti (vene on lõiganud ka tavarelvadele, sellest nimetuski-nareznoi) erirelvadele ja kirjanduse andmetel on nende kestvus poole väiksem külmsepistatud rauaga võrreldes. Vaatamata sellele, et nad on täpsema tulega.

Tänan,Mango!Sain targemaks.Kaalun ostu paljude meil pakutavate jahivintrelvade vahel,pole suutnud otsustada,seepärast uurin püsside kohta.Müügimehelt poes saadud infist jääb tihti väheks

Vene relvade alal ei võta sõna, sest pole suurem asi vene keele lugeja. Muidu olen niisama huviline, inimesel võib ju mõni hobi olla. Oleks raha ja aega rohkem, tegeleks ka laskmisega enam. Muuseas, head rauad eelpoolmainitud firmadelt pole sugugi utoopiliselt kallid, jäävad alla $300 tükk. Minule oli see omal ajal täielik üllatus, arvan, et enamus härrasmehi seda ei tea. Profid on muidugi kursis. Kriegeri roostevaba 7,62 raud peab 10 000 pauku võistluskõlblikuna vastu, raporteerivad nii mõnedki. Muide, IPSC ja Silhouette Shooting'u edetabelites on tihti ära näidatud püssiraua päritolufirma. Heitke pilk peale, informatiivne lugemine. Olen vaikselt mõtisklenud, et miks mitte tuua Eestisse üks partii mingit head rauda, seadus ei takista seda kuidagi. Rauad tuleks tootjal lasta kontuuri lõigata, ka padrunipesa ja suudmekroon oleks hea seal lasta teha. Kohalike meeste hooleks jääks luku külge sobitamine. Kas huvilisi oleks? Ja mis firmat eelistada? Mida profid arvavad?

mango kirjutas:Vene relvade alal ei võta sõna, sest pole suurem asi vene keele lugeja. ...

loetust on enamuse vene torude puhul meelde jäänud kaks sõna: külmsepistatud (холоднокованый) ja kroomitud
AK-47 kloonide puhul ka väide ca 18 000 lasku ressurssi