Mida arvad viimasest numbrist?

[kakuke]

Positiivne see, et nüüd saab avaldada oma arvamust ajakirjast läbi küsitluse. Tehke seda kindlasti. http://ejs.ee/

[Feen]

Septembri number ees.. loen siin Hegne Lumpi lugu matskitsejahist. Soojenduseks hakkas silma lause, tsiteerin, "Kitse ja talle küttimise effektiivsemaks muutmiseks kehtestati otsijahi asemele ajujaht".

Mis nüüd siis saab, otsijahti ei tohigi enam pidada või (mis olemuselt palju efektiivsem kui ajujaht)? Hea küll, apsakaid ikka juhtub, kuid tegelikult on asi veidikene kaugemal. Mõni aeg tagasi (arvatavasti sel ajal kui oli vaja mingit uurimusmaterjali saada), nägin ise ka seda seltsi esimeestele mõeldud küsitlusankeeti. Päris palju asju pani imestama, esiteks see, et kusagil polnud mainitud, mille tarvis sellist küsitlust tehakse. Teiseks olid küsimused täpselt selliselt sõnastatud, et väga raske oli neile vastata, kartmata, et pärast keegi neid andmeid jahimeeste vastu ära ei kasuta (a la, ise lollid, olite nõus ju). Ja jahimeeste teadlikkus, millele kõik see asi tugineb, no, igas seltsis on maast laeni erinevat rahvast, nendest, kes teavad seadusi päris hästi, mõnes kohas ka seaduste teemal koostajaid või nõustajaid, kuni nendeni, kes 10 aastat hiljem avastavad, mes, ei tohtinud või? Igatahes, täiesti huvitav, mis siit loost siis lõpuks koorub või peaks kooruma.

[valdo]

Tegu oli lõputööga nagu ma aru sain. Sellest lähtuvalt lootsin sissejuhatusest leida ka viiteid kaitsmise tulemustest - et mis hinnang siis tööle anti kah. Artikkel ise oli kuidagi kuivalt küsimuste-vastuste kokkulugemine ning puudusid sügavamad arutelud ja järeldused. Järeldused tulevad loodetavasti järgmises numbris äkki.

[Beretta]

Endel Panki igati tore "Mõtisklusi pardijahist Saaremaal" tekitas ühe vastaka arvamuse lõigule koerad linnujahis. Osundan "Seetõttu toetan igati viimastel aastatel jutuks olnud jahiseaduse täiendust, et muuta veelinnujahil lastud lindu otsiva koera olemasolu kohustuslikuks."
Ütlen kohe, et jahikaaslaseks on vene spanjel, meie peres juba teine. Ise veendunud pardijahimees ka. Aga nõuda igalt linnujahimehelt koera omamist on jabur. Kui sa lased lindu vee kohal, leiad sa selle ka ülesse. Kui lind kukkub kuskile 2,5 meetrisesse roostikusse 50 meetrit eemale, siis vähemalt spanjeli jõudu tema leidmiseks ei jätku. Olime Pcspetsi ja ta sõpradega üleelmisel aastal Võistes pardijahil. Part lendas kunagiste kalakasvatustiikide kohal. Hoiatasin, et lastud saad, aga üles sellest roost ei leia. Nii ka oli. Poisid said kiiresti aru, et mõttetu tegevus. Seega pigem jahieetika küsimus. Kas on mõtet rookohal lendavat lindu lasta?
Olen ise lasknud, hing paelaga kaelas ka üles leidnud. Nüüd ma seda enam ei tee. Hing on kallim.
Teine aegumatu lugu pardijahist, viimati sai kinnituse eelmisel reedel Uulu all. Üks kõik kui kõrgelt parv tuleb antakse tuld. Kommentaar sellise ebaõnnestunud laskja enda suust on aastate tagant Jägala suudmeest " job tvoju matj apjat pivo" 2 pauku a' 5 kooni =üks õlu.

[aivar00]

Tuli ka minul selles vastamises osaline olla- olen Feeniga 100% nõus. Küsimused olid kuidagi provotseerivad ja jahimehe vaenulikud. Seega valisime juhatusega ikka loogiliseimad vastused. Aga see seaduse teadmise tase- kuskohast see pärit on ei saa mitte aru.
Arvan, et küsitluse aluseks oli nn. algne jahinduse arengukava variant (kes on lugenud, see teab kui jahimehe vaenulik ja metsaomaniku keskne too oli). Aga kokkuvõttes asjaks seegi kuigi näitsik paistab et jahinduslikes ja juriidilistes terminites päris kodus ei ole- aga ta ju noor inimene ja õpib. Kokkuvõttes on minul hea meel selle üle, et üldse keegi midagi jahindusega seonduvat veidikenegi lahata üritab. Kas asi nn. laiadesse massidesse jõuab ja 100% tõene on see iseküsimus- eesmärgiks ikkagi haridusasutuse diplom saada.

[Beretta]

Jaroslav Hašek "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" lk 323
"Ma tahtsin publikut millegi enneolematuga üllatada ja mõtlesin seepärast välja uusi loomi."
Eesti Jahimees nr. 10 2008 lk 3 Kaanepilt Põder (Alcus Alcus)
võrdle näiteks http://www.rmk.ee/pages.php3/01241203

[sooviku]

Noh,see nii väike näpukas .Eks nad Eesti Jahimehes tahtsid öelda,et põder(algus algus) ja RMK lehel peaks tegelikult olema põder(lõpp lõpp) .

[Pauli]

Noh, kirjavigadest Eesti Jahimehes ma parem ei räägiks, neid on lihtsalt liiga palju. Aga muidu oli viimane number positiivne üllatus. Pole küll läbi lugeda jõudnud, lihtsalt sirvinud, aga tundub, et üle jupi aja on jälle natuke kasulikku infot kaante vahele sattunud (Arlese laskmisevärk jms).

[Metslane]

Veelkord puterdame jahiraadiote sagedustega. Eelmine kord, kui püüti selgeks teha, milliseid jahisagedusi võib ja milliseid mitte 2009 aastast kasutada- eksiti! Järgmine number tulid vabandused ja korrati asi üle. Pool aastat hiljem tuuakse taaskord "selgust" ja taaskord pannakse pange. Super!

Närvi ajab veel mustaks Tõnissoni teadusartikkel. Seletage mulle nüüd ära. Lõigus "Asurkonna hoid" kirjutab ta: ""Ukseava" meetrile laienedes mahuks läbi sajast noorest <=3,5 a pullist 82, vanuses 4,5-7,5 aastat ligi 79, ja 8,5 aastast alates sajast 63....(jätkub)"

Vaatan mina siis seda "Tabelit 3" ja ei saa mina aru, kuidas põdrateadlane need numbrid saab? <3,5 a pullidest on vaid 1% 3,5 aastastest üle 100 cm sarved ehk 100% 1,5 a saab läbi, 100% 2,5 a saab läbi ja 99% 3,5 a saab läbi ukseava!? Väidan, et alla <3,5 a saab läbi vähemalt 99%!

Igatahes taaskord Saaremaa juurde tulles, kus hoitakse pulle, kellel sarve laius alla 100cm (v.a. pulgajukud) ja seda toredat tabelit vaadates tekivad igasugused huvitavad mõtted. Hoitakse kõiki pulle vanuses 3 ja edasi! Kui on dominantne, siis lastakse maha. Kui ei ole tal lootustki dominantseks saada, siis peab ta ka iga hinna eest looduses surema. Kogu Eesti pinnal on neid vägevaid, kelle eesmärk oli jahimehele kasvada umbes 100!

Üleüldse kõneletakse põtrade ja hirvede juures alati dominantsetest, kellele antud see vägev geen ja iga aasta kasvavad oi kui võimsad sarved võrreldes teiste omavanustega. Samas metskitsedel on teadlased jõudnud üksmeelele, et soku sarve areng oleneb temperatuurist, päikesepaistest ja veel kümnest asjast, mitte et kes ni**us tema ema.
Kui palju seda põdrauurimist tehtud on, et on suudetud jälgida lehma pullvasikat, kes on dominantse järglane?? Parandage, kui ma eksin.

Selles olen ma ühel meelel, et lehm valib enda viljastamiseks (kui võimalik) suuremate sarvedega isase, kuid ometiks ei tea see lehm põdrauurijate dominantsuse süsteemist essugi?! Samas olen sel ja eelmisel aastal näinud jooksuajal üsnagi tagasihoidlike sarvedega pulli lehmaga jalutamas või äkki oli dominantne? Hirvedel sama lugu- sel ja eelneval aastal olen näinud pulle, kellel mingit suursugust sarve peas ei ole, kuid kolm lehma ikka tema ümber. Ei jagugi ju igale Eestis elavale lehmale seda meeter laiadega pulli olgugi, et too tragi poiss ja jooksuajal kolme lehma pullitab.

Kokkuvõtteks. Kõiksugune pullide hoidmine ja lootmine, et äkki on ikka dominantne on kaheotsaga asi. Samas räägitakse soolise ja vanuselise struktuuri hoidmisest. Millest me siin räägime, kui võime lasta pulle, kes 0,5-2,5 aastat vanad või siis 9- a vanad. Saaremaal seda siis juurutatakse, kuid põdra- ja hirvepullid on kvoodivabad. Ehk siis klausel ütleb, et laske palju süda lustib, kuid reaalsus on see, et kui lastakse 9 lehma, vasikat, siis sinna kõrvale leidub võib-olla 2 pulli. My ass 37% pulle, 29% lehmi, 34% vasikaid.

[jorr]

Mina pole küll mingi põdrauurija,kuid arvan,et kõik need põdralehmad,kes pulgajukudega paarituvad,lihtsalt pole leidnud kohapeal paremat pulli aga innaaeg ei kesta väga kaua ja asi tuleb ära ajada.Aga arvan ka,et siin on sul õigus,et see sarvede areng sõltub paljudest asjadest,mitte aint järglste omadustest.

[ergo]

See võib küll vähe teemast kõrvale viia, kuid mind on hakanud huvitama see "tegijate" teema (tegija pull, tegija sokk jne), mis järjest rohkem artiklitest läbi käib. Kui pullil on peas võimsad sarved siis oleks ta nagu õigustatud "asjaajaja", sest ta on suur ja võimas ning tal väidetavalt paremad geenid. Aga kus need head geenid siis olid, kui ta paariaastaselt alles "lenksusid" kandis ja nö mittetegijate hulka kuulus? Või muutuvad geenid loomadel vanusega paremaks nagu margivein?

[jorr]

Arvan,et suured ja tugevad pullid(sokud) just sellepärast ongi eelistatud,et on eluvõitluses metsas vastu pidanud,ning tõrjuvad ka nõrgemad isased senikaua eemale,kui jõud üle käib.Metsas maksab aint jõud.Isegi neid pulgajukusid on ju mitut tüüpi ja mõned tugevamad loomad oleksid just vaja alles jätta,et saaksid korralikud isased areneda aga kui ikka põdraluba taskus ja ajust pulgajuku tuleb,siis valik väga väike.Ja luba omades katsu sa laskmata jätta,et tugev pulksarv oli.Kunagi on kõik noored aga kõik ei lange kuuli või karu saagiks,tugevad ja kavalad võidavad,ning annavad ka tugevaid järglasi.Olen kuulnud põdrarohkelt alalt juttu,et on üks "koll",kuid alati pääseb mastist välja puhta nahaga aga kõik pole sellised.

[robi1]

Minu meelest on ikka see ajakiri täielik jura,ca kolmandik ajakirjast on mingisugust laskmise jura täis.Rohkem võiks ikka jahist kui sellisest kirjutada.

[Pauli]

Just-just, pardiprahti ma ei jahi, las ta roo sees sulistab, põder see on üle prahi, neid mu kaksraud tulistab. Ja paberilehe pihta plõksimine on üldse poisikeste värk, eksole (mõelge siia lõppu ise irooniat tähistav emotikon, ma'i viitsi otsida).

[Arles]

tänud robi1:)