Mis sõda selle vesti vastu aru ma ei saa, närvikõdi elus vähe või
Seadusesse selline punkt et õnnetusjuhtumi korral ühisjahis juhul kui kannatada saanud jahimees ei kandnud ohutusvesti siis karistada teda teadliku ohtliku olukorra tekitamise eest ning teisel poolel lugeda seda süüd kergendavaks asjaoluks et teine oma käitumisega põhjustas sellise teo.
Kas järgmiseks hakkame tahtma et võiks punase tulega üle tänava minna või ujuda rannas kaugemale kui poid lubaksid... naljamehed
Veel peaks seadus ära määrama ohutusvesti parameetrid, mitte nii et mõni mees paneb selga tume-tumepunase või läheb kasutusse luitunud maika ja ronib siis metsa
Mina vist seda vesti teemat torkisin natuke. Ei lugenud kogu seadust, ainult muudatust, vabandan ja tänan märkuse eest BM. Ma nimelt arvasin, et varitsusjahis oli vest juba varem kohustuslik, milleks seda muuta. Meil kantakse vesti varitsusjahil ligemale 2 aastat kindlasti. Jutt käib põdrajahist. Siis toimub üldine kogunemine, lepitakse kokku, kes kuhu läheb jne.
Aga tegelikult on nii, et soku jahti peetakse omapead. Suurem tõenäosus teise mehega langi või põllu ääres kokku saada on suvel. Sama jutt käib sea jahi kohta.
Kas mitte kuskil lõuna- Eestis oli selline juhtum, kus üks lasi teist meest rebase pähe. Ma ei tea kas vest oli seljas või mitte. Kas punane vest oleks juhtumi ära hoidnud, rebane ju ka sellist tooni? Nii kaua, kui lastakse oksa sahina peale, ei aita see vest ka.
Jama ta on, et on reguleerimata vesdi andmed. Tööriietel on peal Euroopa liidu tähised, ei ole ju raske, nõuda konkreetset liiki, st. tähistusega vesti (sertifikaat, või mis iganes selle nimi on). Kõik oleks lihtsam, palju vaidlusi jääks olemata.
Ohutus eelkõige!
Mis puutub hunti, siis hästi on neil, kellel seda pole, meil on rohkem, kui tarvis. Kes tahab võib mõist omale viia.
Aga ikkagi milliste koertega siis ikkagi tohib jänesejahti teha?
Buck kirjutas:Aga ikkagi milliste koertega siis ikkagi tohib jänesejahti teha?
minu arusaamist mööda võib pidada kõikide ajavate koertega ja need on:
Linnukoerad
Saksa karmikarvaline linnukoer
Saksa lühikarvaline linnukoer
Saksa pikakarvaline linnukoer
Pointer
Iiri setter
Gordoni setter
Inglise setter
Veimari linnukoer
Ungari viszla
Ee....ma linnukoerte, spanjelite ja retriiverite osas nii kindel ei oleks. Linnukoerad (seisulinnukoerad) on rühm 7, spanjelid ja retriiverid on rühm 8.
No ****, aru ma ei saa, mis neil laikade vastu on. palun andke mulle üks hea põhjendus, miks laikaga ei tohi jänese jahti pidada. mina saan jänesepraadi vaid siis, kui mõni peaks auto ette hüppama. kuigi tahaks mõnel talvehommikul oma laika võtta ja metsa kolama minna, peab sellest suu puhtaks pühkima. vaevalt mu koer mõne küll kinni püüakas, aga ikkagi. kui ta mõne jänese kinni püüdmisega toime peaks tulema, siis peab tegu olema kodujänesega puuris Eelmine seadus lubas jänesejahti vaid hagijaga. OK, sellest saame aru, miks see nii tehti. taheti lihtsalt, et jahimehed omale rohkem eesti hagijaid soetaks. ime, et seaduses ei olnudki kirjas, et jahti tohib pidada ainult eesti hagijaga
FCI 6. rühm – hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
Sellist rühma nagu "aju -ja ulukijälituskoerad" otseselt ei ole olemas. see härra reiljani oma väljamõeldud vist. Kui kehtima jääb rühm "aju -ja ulukijälituskoerad", siis võin vabalt ju oma laikaga ka jänesejahti pidada. siiani on mu koer osalenud siiski valdavalt ajujahis-seega ajukoer. põtra ta peatada ei viitsi. aga jälitab küll. ja enne sea peatamist jälitab ikkagi enne. seega on kõik nõudmised täidetud, et kuuluda "aju -ja ulukijälituskoerte" rühma
Tõurühmad:
FCI 3. rühm – terjerid
FCI 4. rühm – taksid
FCI 5. rühm – spitsilaadsed ja algupärased tõud
FCI 6. rühm – hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
FCI 7. rühm – seisukoerad
FCI 8. rühm – retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
FCI 10. rühm – hurdad
Uurisin veidi tagamaid selle aju- ja ulukijälituskoerte pealkirja osas: aluseks ei ole mitte Kenneliidu kodulehekülg, vaid Eesti Kennelliidu juhatuse 02.05.2002 protokolliga nr 6 kinnitatud loetelu "Eestis jahiks kasutatavad koeratõud", kus on kirjas "FCI 6. rühm - ajukoerad ja ulukijälituskoerad".
Eks nende mõistete-pealkirjade lahknevus vist mõneti tuleneb ka rahvusvahelistes keeltes kasutatud mõistete erinevast tõlkimisest Eesti keelde vms.
Rajaleidja ära kahtle oma laikas Arvasin isegi et jänes on kiire loom, aga kord ajas mul laika põllul jänese ülesse ja siis nad läksid, u. 400-500 m pärast sai laika jänese kätte ( jänes loll ei teinud haake vaid pani otse)
