Jääger-online jahindus foorum

Puukoil ses suhtes ilmselt õigus, ja mitte alati ainult kahekordne risk, vaid vahel ka rohkem. Meil käis üks mees oma kolme lääne-siberi laikaga jahil. Laikad tigedad kui kuradid, alati seal küljes kinni. Kui omanik sea koerte eest lasi ja sea juurde läks, tõmmati tal ( hoolimata sellest, et ikkagi peremees) püksid sekundiga lõhki... Suure kärkimise peale alles tuli kord majja. Samad koerad on meil meestel pärast kütiliinil sea laskmist mõned korrad hambaid näidanud, kui keegi lähemale kui 10-15m tuli. Mõnda on isegi hammustanud. Eks mehed õppisid ja hoidsid eemale. Nüüd pole neid koeri ega meest jupp aega näha olnud. Nende koerte juuresolekul ma ei lähe sundides ka siga torkama. Pealegi Ilsil õigus, mis puudutab lubatud jahivahendeid...

kakuke kirjutas:Huvitav kas põrsa ehitusmaterjalide poodides müüdava Moraga ära võtaks?

Ilma naljata aitab ka 200-300 kilose sea tapmiseks mõne sentimeetrisest noast ,küsimus on vaid kogemuses Tapamajas meil meestel torkamiseks ongi mingi 12-13 sentimeetrine nuga ja pole veel nii suurt olnud ,kellele ei mõikaks
Teemast mööda .Siin keegi mainis põdra lahkamist .Tean meest kelel selle tarbeks vast 3-4 cm pikkune taskunuga ,mitte ainult lahkamine ,vaid ka põder sellega osadeks võtta pole oskajal mingi probleem
Kivi kotti!

Kuldi jutuga täisa nõus, oskaja teeb selle nülgimise ka taskunoaga ära. Meil ka paaril mehel taskunoad selleks tööks, kuid need on rootsi sõjaväe noad.Teras super, põdra juures luisku ei vaja ja igasugu vidinaid küljes.

-Ils- kirjutas:Ei taha tähte närida, aga meil jahikursusel küsis ka mingi mees selle noaga põrsa võtmise kohta...et noh kuidas. Sellepeale sulges õppejõud ilma pikema jututa mehe suu öeldes:"Kas sa leiad jahipidamisvahendite seast noa"? ...

Nuga sealt ei leia, aga jahikoera leiab küll. Juba tabatud jahilooma surmamist ei loeta enam jahipidamiseks, seega nt koprapüügil võib looma surmata ka muu vahendiga, kui ta on juba eelnevalt lubatud jahipidamisvahendiga kinni püütud. Tõsi, seajahil ei ole looma püüdmine otseselt lubatud, kuid koera ju selles kontekstis väga ei kontrolli - kui tema ikka looma kinni püüab, siis tema ta kinni püüab ning seejärel tuleb viga saanud looma ka surmata.

BM

Nuga sealt ei leia, aga jahikoera leiab küll. Juba tabatud jahilooma surmamist ei loeta enam jahipidamiseks, seega nt koprapüügil võib looma surmata ka muu vahendiga, kui ta on juba eelnevalt lubatud jahipidamisvahendiga kinni püütud. Tõsi, seajahil ei ole looma püüdmine otseselt lubatud, kuid koera ju selles kontekstis väga ei kontrolli - kui tema ikka looma kinni püüab, siis tema ta kinni püüab ning seejärel tuleb viga saanud looma ka surmata.

BM

Vaat mehed, õppige asjale loomingulist lähenemist ja kõik on võimalik!

Vot sellepärast ma ei saagi aru miks ei tohi hagijaga seajahti ametlikult pidada!!
Aga seda kui minnakse 3-4 suure laikaga metsa ,torgatakse põrsad metsas ära ja kogu jaht.Terve aju jooksul ei kuule kütid ühegi koera häält.On see jaht?Ei kritiseeri kedagi aga lihtsalt soovin ,et võtaksime lõunanaabritest eeskuju.


Homseks kõigile kivi kotti!

smurf kirjutas:Vot sellepärast ma ei saagi aru miks ei tohi hagijaga seajahti ametlikult pidada!!
Aga seda kui minnakse 3-4 suure laikaga metsa ,torgatakse põrsad metsas ära ja kogu jaht.Terve aju jooksul ei kuule kütid ühegi koera häält.On see jaht?Ei kritiseeri kedagi aga lihtsalt soovin ,et võtaksime lõunanaabritest eeskuju.


Homseks kõigile kivi kotti!

Siin on tunda kenneldajate kätt, viimaste kogemuste järgi laikadega seajaht ei ole sugugi nii tulemusrikas, kui väidetakse. Paistab, et kui koerad niiviisi räusaga selga lähevad, ei taha nad üldse ajust välja tulla ja ei tule ka sellise kimbutamise peale asupaika niipea tagasi.

selles asjas on puukoil õigus et sead ei taha metsast välja tulla...
muidugi meil võrus on kehva koer...

Ma lihtsalt avaldasin oma arvamust kuna endal on eesti hagijas kellega lihtsalt pole eriti aega väikeulukit taga ajada, sest peale pödrajahti enamused nädalavahetuse päevad mitmes sektsioonis siga taga ajamas.Kuna linna mees ja koer natuke ülekaalus,siis ajab ainult kütiliinini või mingisuguse loodusliku piirini ja metsa tagasi ning uuele loomale järgi.Kütiliin on õnnelik sest saab jahist mõnu ja kuuleb looma(de) suunda.Kui koer on pesal siis ulub ja tiirutab ümber loomade,kui ajab siis haugub.

Hommikul vara ilvese luuresse, maakonnas kõik load veel üleval!

Kuulge mehed mis nalja teete hagijaga sea jaht . Midagi nii rumalat pole küll ammu kuulnud , sest seda meest tahaks ma näha kes oma hää jänese koera saadaks suurele kuldile järgi sügavas lumes . Mäletan vanaisa õpetusi kel oli mitu hagijat ja ta pidas nendega ilvese ja jänese jahti isegi hundile pani hagija jälje peale kuid mitte kunagi seale . Ja põhjus imelihtne suur koer ei jõua mitte kunagi lumes ründava sea eest ära hüppata . Ja teine põhjus oli veel ,et mis mõte on naaber sektsiooni meestele sigu sööta kuna hagijas ju ainult ajab ega pea looma . Sigade arvukuse tõstmiseks laika jaht ainuõige ja valik jaht pukist ,sest kui koer hoiab metsas siga kinni ja sa kas lased või torkad sea ära sis tavaliselt ülejäänud kari ei page kümne versta pääle kuid kui koer nüpeldab nad täie vilega kütiliinile ja nende pihta veel tulistatakse ka siis alla nädala nad sulle söödapeale ei tule . Ja valik laskmisest sellistes tingimustes ma üldse ei räägiks . Ärgu keegi solvugu kuid õige seajahi elamus ainult koertega(laikadega) ja ajus .Põrutasin ennist küll veits teemast mööda võibolla aga see noaga ületorkamine esimesel korral noorel jahimehel võib kujuneda mitte kõige ilusamaks elamuseks ning seda tuleks ikka vanematelt meestelt õppida enne kui ise proovima minna , juhtnööre õppige ikka oma pundi meestelt , sest sellise videoklipi ülesriputamise peale kuulame me pikka aega seda loomakaitsjate ja roheliste ja taimetoitlaste loba ja ... Kivakotti kõigile homseks . Pikk jutt nüüd küll sai aga mitte ehk kõige lollim .

Möödunud aastal oktoobris käisin Poolas koerte võistlustel ja nägin kuidas poola hagijad töötavad musta maaga metsseale.Töö oli võrratu.Olen väheseid laikasi niimoodi tööd tegemas näinud kuigi Venemaa ja Valgevene võistlustel nii mõnigi kord käidud.Metsavanal jumala õige jutt meie tingimustes lumega on need koerad kahjuks hukule määratud.

Metsavana jutust paistab, et ta on laikaomanik. Ma räägin kui vaatleja ja endine 10a. tagune koeraomanik ja arvan, et suudan olla selles küsimuses erapooletu.
Nagu ka eelpool öeldud, seajahil laikadega ajus olejal, eriti koeraomanikul, on lõbu laialt.
Aga loomad taluvad kokkuvõttes hagija eemalt kilgutamist palju rohkem, kui laika murdmist. Paariaastase kogemuse järgi laikade tehtud aju ei ole tarvis väh. kuu aega korrata, vaatamata ohtrale söötmisele.

Seda torkamist on telekas küllalt näidatud,läheneb mees loomale tagant poolt ja torkab sellise pika varrega täägiga ülevalt küljelt alla suunas koerte vahelt ära.Põhimõtteliselt nagu Kult eespool kirjeldas.Jutt siis eelpool mainitud prantslaste jahisaadetest.Neil on kohe selline spetsiaalse nimetusega kütt (mingi pickiere või midagi sarnast,moment ei mäleta täpselt)Hunnik koeri loomal seljas ja siis hõigatakse see vend kohale jne.

Meil ka selline asi,et kui koerad sead leidnud ja paigal,siis lähim mees läheb ligi (ikka tuult vaatama) ja esimene lask ikka korralikult looma pihta,mitte pool umbes,koerad ju sees jne. ja see veel selleks,et kui juba pauk tehtud,siis seakari laiali ja nüüd juba õnne asi,mis edasisest jahist saab.Ja kui asi ... läheb,siis ongi nii nagu Metsavana ütles.

siga kardab laikat nagu tulist kurja,on korra laikadega aju läbi tehtud ei näita sead sinna jupp aega oma nägu,no kõik oleneb koertest ka,kui koer(ad) peremehe kannul longib,siis see loomi eriti ei hirmuta , tahad sigu oma jahimaal hoida anna ohtralt süüa ja lase pukist,naabrimehed küll kurtnud,et sigu vähe,ise on koertega igapäev metsas,kus see siga ollagi saab kui talle asu ei anta,kuigi laikadega seajaht on päris tore.

Pole ise laikamees, aga meil küll sead millegipärast laikat eriti ei karda ja kui oleme päeva ära madistanud, paar siga lasknud, on järgmine õhtu sead söödal tagasi nagu midagi poleks olnud.Põrsad ju emise tagand kuhugi ei kao(meie emist ei jahi) ja kui mõne põrsa või kesiku karjasabast ära laseme, ei lähe ka sead kaugele.Meil ajajaks koeraks karjala karukoer,siga ta kinni ei pea vaid ainult häälega ajab ja kuna noor veel, ei lähe ka kaugele.Võib olla, et kui laikad karja kaugemale kihutavad ja pauku ka tehakse,siis sead tõesti tagasi ei tule.Eks siin peab nati mõtlema ka, millises metsas jahti teha kui sigu on mitmes kohas, kas kiusata kohalikku põhikarja või võtta ette mõni äärealale väljastpoolt tulnud kari.Noaga suskamist meie metssigade juures ei harrasta.