1. leht 2-st

Looma laskmine

Postitatud: E Dets 26, 2005 9:16 pm
Postitas madis20
Mul selline küsimus ,miks lasen alati mööda kui looma vaja lasta,kui märki lasen läheb kõik nii nagu peab ,aga kui on vaja päriselt looma lasta siis ei saa pihta ,äkki oskate aidata ,

Postitatud: E Dets 26, 2005 9:21 pm
Postitas hendrik
Loom liigub...??? :roll: Äkki on psühholoogist abi, aitab närviminemist vältida... :D :D :D

looma laskmine

Postitatud: E Dets 26, 2005 9:24 pm
Postitas madis20
see on põhiliselt metssea laskmise juures ja ,eriti veel pukist laskmisel

Postitatud: E Dets 26, 2005 9:30 pm
Postitas vana sokk
Lähed liiga hasarti,meil oli ka ühega aga paugutas tiirus ja asi paigas nüüd :lol:

Re: Looma laskmine

Postitatud: E Dets 26, 2005 10:54 pm
Postitas puukoi
madis20 kirjutas:Mul selline küsimus ,miks lasen alati mööda kui looma vaja lasta,kui märki lasen läheb kõik nii nagu peab ,aga kui on vaja päriselt looma lasta siis ei saa pihta ,äkki oskate aidata ,


Pukist lastes on kehaasend ja püssihoid teine, sellest sihtimisvead. Lisaks ülevalt alla laskmisel enamasti lastakse liiga alla. Sihtida tuleb silueti ülemise kolmandiku peale. Proovi pukist erinevatel kaugustel märki lasta, nii, et märkleht, soovitavalt siluett, on täpselt püsttasapinnas ja saad kohe aru, kuidas peab sihtima. Eks oma roll on ka adrenaliinitulval, seda peab ka õppima ohjeldama.

Postitatud: T Dets 27, 2005 10:03 am
Postitas kakuke
Ega see nii lihtne polegi algul. Mäletan veel selgelt, kui olin just saanud omad paberid korda ja sibulavindi pihku. Käisime vanaisaga kobrast passimas. Olin peaaegu koha peale jõudmas kui nägingi, et lainetab. Selge, kobras! Jäädes seisma nõlva peale, tuligi ligemale. Hakkasin sihtima, aga adrenaliinivoog minus oli nii äge, et värisesin üle terve kere ja mingil hetkel sai mulle selgeks, et head nahka sealt ei tule. Laskmata see kobras jäigi. Nüüd hiljem tagasi mõeldes on mul üksnes hea meel seda meenutada.

Postitatud: T Dets 27, 2005 12:43 pm
Postitas Kaupo Kindsigo
Siin kumab kogemuste puudus välja? Olen eelkirjutajatega päri, tassi näiteks vineerist metssea siluett oma sööda juurde ja lase mõned lasud/seeriad. Toeta püss jahikantsli tugipinnale, aga niimoodi, et ei oleks puit vastu puitu- mingi pehme materjal peab püssi ja toe vahel olema! Keskendu väga lasu lõpufaasile, et sa päästikut ei rabaks! Tee seda kõike kogenud laskuri, veel parem treener-instruktori käe all! (Sihtida oskab igaüks aga tähtis on lasu lõpufaasi valitsemine! Kui hasart on suur kipub kontroll haihtuma...) Edu!

Postitatud: P Jaan 08, 2006 2:52 pm
Postitas kaliiber
:shock: Täielik müstika minujaoks... Mul just vastupidi - jahil ei eksi praktiliselt kunagi, aga laskevõistlustel on teine lugu... Sõbrad naeravad, et minu märklauale tuleks võistlustel sarved kinnitada :lol: Olen laskmisega (nii püstol kui vint) tegelenud kuskil 15a. ja mäletan siiani oma esimest võistlust, kus mitte ainult käte värin ei seganud, vaid isegi jalgade oma. Jalad enam eriti ei värise viimasel ajal, käed aga küll ja päästikut tõmban ka vahest võistlustel nii nagu hoiaks püssi esimest korda käes ja eelnevalt poleks lugenud ega kuulnud midagi õigest päästmisest. See kehtib ainult suurematel võistlustel, niisama märki lastes ja jahil olen vana rahu ja teen vägagi kena tööd...
Ps. Juhtusin lugema ühe väliseestlase (nime kahjuks hetkel ei suuda meelde tuletada) mälestusteraamatut. Oli igavene karm SS vend sõja ajal, paksust ja vedelast läbi käinud, sadade kaupa vante mullatoidule saatnud lahingutes, oma väeosa parim laskur. Pärast sõda läks Kanadasse ja hakkas tegelema laskespordiga ja rääkis et tal võistlustel täpselt sama lugu, väristab ja närvab mis jube ja õigest päästmisest ka midagi välja ei tule...
Inimese närvisüsteem ikka üks naljakas asi, ühe jaoks pole looma või inimese pihta laskmine midagi erilist, aga võistlused tekitavad stressi, teistel vastupidi.

Postitatud: K Jaan 18, 2006 11:30 pm
Postitas kaliiber
Juhtusin täna sat-i pealt nägema saadet inglise eriüksuse snaipritest ja seal mainiti ära tõsiasi, et neile antakse enne mingit spets rohtu, mis ei lase adrenaliinil ja seega ka ärevusest tingitud käte jms värinal tekkida. Tekkis kohe tõpralik idee, et kui seda saaks, siis oleks alles tore võistlustel käia :D
Ega keegi pole kuulnud millega tegu?

Postitatud: K Jaan 18, 2006 11:53 pm
Postitas hendrik
Hennessy???

Postitatud: N Jaan 19, 2006 8:22 am
Postitas sigmarzelinski
seda on ajakirjanduseski räägitud eestis. et usa lendurid saavad samasugust ainet aga ei mäleta enam mis see oli.

Postitatud: N Jaan 19, 2006 9:19 am
Postitas baddmann
sigmarzelinski kirjutas:seda on ajakirjanduseski räägitud eestis. et usa lendurid saavad samasugust ainet aga ei mäleta enam mis see oli.


OT: see adrenaliiniteket pärssiv medikament aitab hoida oma sõjalennukit kadumast lihtsalt: adrenaliin teatavasti muuhulgas ka nn. põgenemishormoon - et kui hirm peal,siis aitab ohuolukorrast kiirelt lahkuda :D

BM

Postitatud: N Jaan 19, 2006 9:32 am
Postitas gloss
lahkuda jah ja sea eest puu otsa aitab ka ronida.
kui aga aine sees ja siga ründab, kraabid niisama küüntega puud, ilma aga kaks tõmmet ja "kannud peos" :lol:

Postitatud: N Jaan 19, 2006 10:07 am
Postitas Buck
Huvitav teema. Kui värinat sisse ei tuleks, mina küll enam jahil ei käiks.

Postitatud: N Jaan 19, 2006 11:07 am
Postitas kaliiber
Jahil muidugi ilma värinata ei käiks, aga laskevõistlustele läheks küll :wink: