Lehm

Naljakad juhtumid otse elust ehk kuidas ma ükskord jahil käisin.
Vasta
tsuks
Postitusi: 197
Liitunud: N Apr 17, 2003 10:56 pm

Lehm

Postitus Postitas tsuks »

Räägitakse, et see olivat tõestisündind lugu.
A kas ikka oli?

Ühesõnaga- kaugel stagnaajal lasti ühel metsnikul kordonil pärapõrgus põdrajahis iga sügis lehm maha.
Oma kolmandat või neljandat lehma tuues maalis ta rohelise neoonvärviga mõlema lehmaküljepeale: See on lehm.
Ja ikka lasti maha...
Küsiti siis "kütilt"- et kas kirja ei näindkivõi?
- Nägin.
- Nuja?
-A ma kiiruga lugesin: See eiole lehm- ja panin!
tsuks nigu ma olen...
Kasutaja avatar
Pandora
Postitusi: 13
Liitunud: T Juun 01, 2004 9:06 pm

Postitus Postitas Pandora »

Midagi sarnast olen lugenud kuskilt raamatust, aga naljakas ikkagi. :) :) :) :) :) :) :) :) :) :) :)
Kristi
Postitusi: 256
Liitunud: E Dets 29, 2003 11:51 am

Postitus Postitas Kristi »

see on anektoodina väga levinud lugu, iseasi et kas see ehk päriselust liikvele pole läinud. stagnaajal oli ju igast tükka tehtud :P
Kasutaja avatar
Kolevoll
Postitusi: 249
Liitunud: E Apr 05, 2004 2:16 pm

Postitus Postitas Kolevoll »

Umbes 15 aastat tagasi lasti Valgamaal Jõgeveste kandis ühel mutikesel mingite salaküttide poolt lehm maha. Asja uurisid asjatundjad, kuid süüdlane jäigi välja selgitamata. Mõni aeg peale seda viskasid paar nokastanud sõpra Tõrvas Einelaua-nimelises toitlustusasutuses viina ning lobisesid jahiteemadel. Üks sõber, härra M, nöökas siis sõpra, härra E-d (kes on tegelikult väga hea laskur), et ega too oma värisevate kätega muule loomale pihta ei saavatki kui ainult hobusele või lehmale. Seejärel päris M veel, et kas hr E ikka mäletab seda kuidas naabrimehelt hobuse “pihta pani ja vorstiks tegi" (iva seisnes selles, et hr E naabrilt, kes oli paranoiline hr E perekonna vihkaja, varastati neli aastat varem hobune ning varguse ohver siis süüdistas naabrit, hr E-d, oma hobuse varguses ning veel igasugustes koledates tegudes) ning avaldas arvamust, et selle hobusega oleks ju olnud hea mahalastud lehmi koju vedada. Sellist sõbralikku nöökamist kuulis aga pealt tähelepanelik salakuulaja, mingi külamutike Imbi, kes kuuldust omad järeldused tegi ning kohe võimuesindajatele ohtliku kurjategija andmed edastas. Paari päeva pärast saigi sõber kutse uurija juurde ilmumiseks. Uurija jõudis lõpuks muidugi järeldusele, et sõber on süütu ja rohkem ei ole hr E-d selles küsimuses tülitatud. Aga hukatud lehma omanikuks olnud mutike usub seniajani, et ohtlik mõrtsukas on hr E.
tankist
Postitusi: 58
Liitunud: K Nov 10, 2004 3:36 pm

ketiklõbin

Postitus Postitas tankist »

Eks neid lugusid ole ennegi kuuldud, kus naabrimuti lehm või lammas on jahimehe püssist otsa leidnud.
Nii ka tartumaal paarkümmend aastat tagasi, kui kamp tudengeid otsustas öösel sigulli, prosektori ja kaheraudsega endale külmkapi täidet otsima minna. Sõideti mööda põldudevahelisi teid, bensiiniliitreid ja kilomeetreid kulus, kuid looma ei nähtud. Lõpuks jõuti kuhugi pärapõrgusse kus põllult silmad vastu läikisid. Pauk käis vägev, aga seda vägevam oli ketiklõbin ja mats mis peale seda käis. Nimelt oli hukka saanud kellegi jäär, kes lammastest eraldi ketti oli pandud. Loomulikult lasti varvast ja vaikiti lugu maha, aga eks aastad ole läinud ja keelepaelad on valla pääsenud.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

seda lehma juttu olen enne ka kuulnud...aint lõppes nii et pärast teist lehmalaskmist metsnik kommentaaris: ju vene mehed trehvasid...ei mõist lugeda...

aga korra oleks peaaegu ka ise vene aegas lehma lasknud....metsaülem prosega näitas kaerapõldu...kaks suurt silma sirasid...karu,krt, põleta talle kahe silma vahele-hüüdis teine....no 250m pealt kahe silma vahele ei taht/osant lasta....läksin lähemale....kuni lehma patsutasin....ex seda hundijalavett oli enne ka veic palju metsaülemale antud....
kärbes kirbule!
sergo
Postitusi: 435
Liitunud: N Dets 15, 2005 1:21 am

Postitus Postitas sergo »

et lehmadest siis: juhtus see kuuekümnendate alguses, olin alles mingi paariteistaastane poisike, isaga esimestel jahtidel kaasas käinud. Isa oli mul sovhoosis osakonnajuhataja toona, samas ka jahisektsiooni esimees. Sellel ajal oli kombeks mullikaid võimalikult kaua koplis pidada, kord siis hilissügisel mingi jõuk järjekordselt oli niigi pudeda ja lapitud okastraataia maha jooksnud ja plehku pand. Enamus saadi ikka kätte ja aeti lauta aga mingi väike osa jäigi metsa kadunuks. Ja siis korraldati sovhoosiesimehe käsul "ametlik" ajujaht mullikatele et kasvõi mahalaskmise hinnaga kallis liha kätte saada ja lihakombinaati saata. Midagi sealt igastahes kätte saadi, seda tean ma küll et pärast oli lehmaliha tükk aega laua peal. Kas ka kombinaati...? mitte ei mäleta enam.javascript:emoticon(':lol:')
Laughing
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

nende metsistunud mullikate jahtimist tehti kodukandi kolhoosiski. ega need jahimehed neid eriti hea meelega jahtimas ei käinud. isa rääkis, et kuradid ei tahtnud kohe kuidagi hinge heita. väääga visa hingega loomad.
Pikk
Postitusi: 375
Liitunud: K Mai 26, 2004 4:35 pm

Postitus Postitas Pikk »

See et lehmad metsa panevad ja metsistuvad olla vanasti suht tavaline. Üks aasta olla üks pull alles veebruari kuus kätte saadud ja sedagi tänu sellele et tuli lauda juurde sööma ja varitseti nii kaua kui lõpuks küüni kinni saadi panna. See elajas olla veel suutnud lihakombinaadi õues paraja triangli korraldada mille tulemusena ta lõpuks maha lasti, kuna ligi ei julgenud keegi minna.
Aga see et nad metsas maha lasti oli tingitud sellest et loom arvel ja kui kadunud siis võis juhtuda et vaene zootehnik tunnistati rahvavaenlaseks ja läks riigivarguse eest kinni, seega oli vaja see loom igal juhul kätte saada.
Ka halb kogemus on kogemus!!!!!
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Meil oli sovhoosi ajal ka sama lugu,et punt mullikaid metsa läks suvel.Sovhoosidirektor oli ise jahimees aga suvine aeg ja jahti metsas teha ei tohtinud muidu,kui tuli looduskaitsest taotleda eriluba,et metsas pauku teha.
Ja seda küll,et pauku kannatas mullikas hästi.Lasti rinnust kaks kuuli läbi aga tema muutkui tuleb,alles pealask võttis maha.Meil loomaararst siis rääkis,et koduloom on rasvane ja rasv täidab kuuliaugu ära ega lase verd välja.Suurem jagu loomi nii ka kätte saadi.Aga mõni ka jäi ja jõudis kohliku mehe lauale.Kord pardijahi aegu augustis oli ka endal kohtumine metsiku lehmamullikaga metsas,kahjuks polnud kuuli kaasas.Ega need metsistunud lehmamullikad inimest eriti kartnud aga päris ligi ka ei lasknud.
noorus on ilus aeg
recluse
Postitusi: 23
Liitunud: K Nov 23, 2005 12:35 pm

lehm

Postitus Postitas recluse »

Olime naisega vist 83 a sügisel hilja kusagil seal Imavere kandis seenel. Keerutasime seal puude vahel suht lähestikku. Ja kui ma üks hetk pilgu tõstsin, nägin, et naise selja taha, nii 3-4 m kaugusele, oli teab-kust ilmunud hiirvaikselt üks pull (ja naine kartis lehi-pulle jubedalt). Murdosa sekundiga taipasin tema välimuse järgi, et tegu on metsistunud loomaga (no pilk oli lausa hullunud loomale sarnane).
Kuna naine oli lapseootel, siis mu reaktsioon ka õnneks töötas.
Hästi õrna häälega ütlesin, et kullake tuleks koheselt minu juurde. Ei tea, kas selles minu toonis oli midagist paljulubavat ( :oops: ) aga tagasivaatamata ja pikemalt mõtlemata oli naine hopsti minu juures ja korvigi jättis sinnapaika. See teda ka päästis, sest nii kui ta minu juurde astus, tegi pull ka esimese ägeda hingepahvaka! Korvi juures muidugi, sest selle objekti lõhn teda huvitas esmalt.
Neid hulkuvaid pulstunud pulli-mullikaid jahiti kuuldavasti veel poolde talve! Ja keeruline see jaht oli, sest inimestega harjunud ja metsistunud mullikad ei taha kuidagi ennast inimnäole anda. No lumi lõpuks ikkagi päästis.
Peale 30 sammu vaata ka tagasi
jahinaine
Postitusi: 80
Liitunud: K Jaan 12, 2005 11:19 am

Postitus Postitas jahinaine »

Ka minu isa on rääkinud kuidas kolhoosi ajal nemad seaajust mullika maha olid lasknud, koerad olid ajanud nagu mets looma ja karvgi oli sellel mullikal päris pikaks talvekarvaks kasvanud.

Naljakas oli aga hoopis see kuidas siis jahis mitte osalenud esimees järgmisel päeval oli lehma jalgu näinud ja kisa tõstnud, et krt mehed nüüd olete keset talve põdra maha tõmmanud... korralikumal vaatlusel muidugi taipas temagi et põdrast ikka oli asi kaugel :lol:
Vasta