Hundid

[raba]

tea kas siinkohal ei saa umbusaldust avaldada ja mõni mees välja vahetada

[greencoblin]

tea kas siinkohal ei saa umbusaldust avaldada ja mõni mees välja vahetada

ühele vennale ja co-le avaldati umbusaldust kõrgemal tasemel eelmisel nädalal- tüüp istus paar päeva tagasi suht hapu näoga viimasel istungil... kardinaalseid muutusi toodab ilmselt revolutsioon või midagi säärast...

[greencoblin]

Paistab, et "Lõõla" kari on vahepeal tublisti täiendust saanud ja natukene sugeda ka...
Teab keegi lähemalt, kas need loetud 12 tk, millest üks maha jäi hommikuste üle-vabariigiliste andmete põhjal saadi piirdesse või satuti kuidagi juhuslikult peale?

[GC]

Tegemist oli 8-se karjaga, 3-se karjaga ja 1-e üksikuga.
See üksik maha lastigi, oli väga paikne ja imeliku käitumisega loom, mõlemad küljed kärnas.
Mulle arusaadavalt peaks see 8-ne olema mingi uus kari, 3-ne selle nn. "Lõõla" karja jäänused.
8-ne oli siiski enne jahti juba kuskil kaugustes, ülejäänud olid "saadaval".
Tuleb oodata uut lund, sest pilt veel segane, eriti seoses selle 8 ilmumisega.

[greencoblin]

Tänud GC- vähemalt läheb teema "Ise küsin, ise vastan" üle rubriiki "Kahekõne"... jne , aga eelpool läbi käinud hunnik jälgi vist ei jõudnud ikka Kaiu välja. Vb keeras teie poole- ühikute arv igatahes klapiks, kuigi neid kooslusi tekib praegu sellised ja imelikke iga nurga pealt..

A üldharivalt- saime ka oma "Jõulukingituse" kätte. Nimelt, saabus lisalimiit Raplamaale ja üllatus-üllatus tervelt 6 tk. Poleks lootnudki, kuna kuluaarides räägiti ainult neljast. Super!!!! Esialgu. Süvenedes käskkirja saabus masendus. Nimelt meid nelja hundi küttimise eest karistati nulliga . Uskumatu krt- nv, lugesime jälle ca 15 erinevat jälge kokku.

Isegi Kanal 2 seriaalis "Siberi võmmi" vennad just teadsid, et hunte on liiga palju ja samapalju kui sigu......

[Ats]

http://www.ohtuleht.ee/782705/hunt-murd ... -silme-all

[pktaks]

Hundid pistsid Viljandimaal taksikoera nahka
http://sakala.postimees.ee/4001251/hund ... oera-nahka

[greencoblin]

Jap..ja hullemaks läheb.

Nädal tagasi helises õhtul telefon, kus uuriti ääri-veeri huntide ja jahi kohta. Küsijaks oli ühe tuttava tütar, kelle isakodu asub vanas metsavahi talus soode ja rabade keskel. Vastasin suht mokaotsast, et mis siin ikka rääkida- saime esimese lumega neli tk kätte ning sellega meie ka panus antud üritusse sel aastal piirdub.... Mismõttes nagu??? Ema astus toast õue tel levi otsima (ja on selliseid kohtasid Eestis), koer lõugas kui pöörane keti otsas- kuuseheki alt jõllitas vastu suur hunt. Kriiskamise tulemusena tõmmati lõpuks küür selga, vahiti üle õla ning suht vastumeelselt lasti kerges sörgis ülejala.. Vanaema pidi üle öö aisakellaga ümber maja jooksma...

Olen põgusalt sirvinud ajakirjandusest läbi käinud murdmislugude kommentaare. Enamus on a la stiilis "vaene hunt, kõht on loomakesel tühi, mets raiutakse maha elada pole kusagil, jahimees on paha, koerad ronivad ise metsa ja on süüdi" - ühesõnaga kõik kes on korra koolis käinud ja pildi pealt kunagi jänest näinud peavad endid metshaldjateks. Panevad FB-s paar laiki ja päev jälle korras. Krt nii lihtne see elu ka ei ole.

6-e pealise hundikarja jälgi lugesime viiel korral kahe nädala jooksul enda jahimaadel. Tulid nagu tavaliselt heaks traditsiooniks saanud alevikule 600- 700m kaugusele. Ühel hommikul kell pool kümme lasid rõõmsa näoga autol eest läbi, silkasid rapsipõldu ning sealt edasi metsa. Meie asjaks jäi fakti konstanteerida. Kogu selle hundipoliitika ajuvabam lõpp tippnes tõigaga, kus kirjeldatud seltskond pani tuima näoga keset küla kahekordse kivimaja seinast 15 m kauguselt meie maadelt ajama põhja poole- sinna kuhu küttimiskeelu karvane käsi enam ei ulatanud ja lõpuks kolm selli Kaiu mehed õnneks võtsid....Kus kuradi kohas selles asjas mingisugunegi loogika nende käskude ja keeldude vallas on??? Kari oli viis päeva jahitav, meie jalutasime niisama ümber ja ca 10 km max eemal anti ikka tina ja õnneks mitte vähe. Täpselt samad loomad ja sama maakond ka. Keda me siis kaitseme? Või jahime? Või mida üleüldse??

Nädal aega töllab üks suure jäljega vennike ühest valla otsast teise, veab paremat esikäppa järel (lumel jookseb konkreetselt triip)- kõige potentsiaalsem kanditaat koeri õuest murdma. Eks me siis vahime jälgi edasi ja jääme järgmist kirjatükki kohalikust lehest ootama...

Igasuguste asjameeste põhiargument hetkel huntide puudumise kohta on koduloomade (see vist koeri suurt ei puuduta tuleb tõdeda) murdmiste vähenemine võrreldes eelmise aastaga. Loomulikult- siiani olid metsad surnud ja tõbiseid sigu täis- mugi kui Rootsi lauas palju sisse läheb. Reaalsus on kätte jõudmas, lambakasvatajad, kes kevadel laudaväravad lahti teevad alles hakkavad oma laksu saama.. Ja kui keegi proovib mulle väita, et mis kirjutad siin foorumis oma monoloogi- anna ulukiseire osakonnale v misiganes ministeeriumile oma andmed, siis kasu on sellest samapalju kui kahest eurist Mersu allahindluselt. Korduvalt järgi proovitud.

[aadu kadakas]

Kui huntide (ja üldisemalt suurkiskjate) arvukuse reguleerimise üheks põhialuseks võetakse ametlik koduloomade murdmise statistika, siis minu seisukohalt on tegu ikka üpris totaka süsteemiga. Siin pole enam tegu kuidagimoodi laiapõhjalise lähenemisega, millest aus teaduslik aspekt üks domineerivam võiks olla. Maamehe mõistus ütleb, et imelike olukordade põhjuseid on jämedalt kolm: raha, võim või lollus. Lollidega ju tegu pole...
Ma ei nõustu ka sellega, et koeri murravad ainult vigased või noorekesed ehk suurkarjast väljatõrjutud. Ma ei tea, kas on see jooksuaegsete ringirändamiste teema, kui imeliku suurusega suguvendi süüakse ja endid inimestele vägagi ülbelt nähtavaks tehakse. Nälg selleks kindlasti ei ole. Oma metsamehe ametiga olen ikka leidnud murtud koerajäänuseid täiesti kobeda karja poolt tehtuna, kes peale mõnda aega külade vahel tuierdamist kaovad taas kaugustesse. Sisuliselt kitsekarjade vahelt kõnnitakse läbi ja põdraarvukus samuti kõrge.

[H:Owl]

No ei suuda jällegi kasutada õigust ja võimalust selles küsimuses vait olla.
Niisiis, mõned eelnevates postitustest ajendatud küsimused ja mõtted (enese harimiseks ja alternatiivsete vaatekohtade testimiseks):

Olen põgusalt sirvinud ajakirjandusest läbi käinud murdmislugude kommentaare. Enamus on a la stiilis "vaene hunt, kõht on loomakesel tühi, mets raiutakse maha elada pole kusagil, jahimees on paha, koerad ronivad ise metsa ja on süüdi" - ühesõnaga kõik kes on korra koolis käinud ja pildi pealt kunagi jänest näinud peavad endid metshaldjateks. Panevad FB-s paar laiki ja päev jälle korras. Krt nii lihtne see elu ka ei ole.

No nii lihtne muidugi ei ole. Aga kui lahata täpsemalt stiilinäitena toodud avaldust, mis siin siis niiväga valesti on?
-...vaene hunt, kõht on loomakesel tühi... Nii ta ju enamasti lihasööjate puhul on.
-...mets raiutakse maha elada pole kusagil... Ega see 1,6m kõrgune võsa, mida meil ilusama statistika nimel metsaks arvatakse, hundi meelest seda kindlasti ei ole.
-...jahimees on paha... Eks olenevalt olukorrast ja vaatenurgast võib nii ka olla.
-...koerad ronivad ise metsa ja on süüdi... No see on küll vale, süüdi on ikka peremees.

Kogu selle hundipoliitika ajuvabam lõpp tippnes tõigaga, kus kirjeldatud seltskond pani tuima näoga keset küla kahekordse kivimaja seinast 15 m kauguselt meie maadelt ajama põhja poole- sinna kuhu küttimiskeelu karvane käsi enam ei ulatanud ja lõpuks kolm selli Kaiu mehed õnneks võtsid....

Millise tõigaga oleks hundipoliitika ajumahukam lõpp tipnenud? Kas oleks pool karjast tulnud hävitada kohapeal ja pool jätta ikkagi Kaiu meestele, või oleks pidanud kohe kõik maha lööma?

Kari oli viis päeva jahitav, meie jalutasime niisama ümber ja ca 10 km max eemal anti ikka tina ja õnneks mitte vähe.

Kas hundi seisukohast vaadates oleks palju nõutud, kui Sulle ja Sinu perele viis päevagi rahu antakse?

Ja kui keegi proovib mulle väita, et mis kirjutad siin foorumis oma monoloogi- anna ulukiseire osakonnale v misiganes ministeeriumile oma andmed, siis kasu on sellest samapalju kui kahest eurist Mersu allahindluselt. Korduvalt järgi proovitud.

Kaks euri auto hinnast on enamasti tõesti vähe, ära rohkem proovi! Aga mida Sa ootasid USO-lt hundiinfo eest? Kui hundiluba iga nähtud jäljeraja eest, siis seda on vist jälle natuke palju?

Kui huntide (ja üldisemalt suurkiskjate) arvukuse reguleerimise üheks põhialuseks võetakse ametlik koduloomade murdmise statistika, siis minu seisukohalt on tegu ikka üpris totaka süsteemiga.

Mis sel näitajal siis "ühe põhialusena" viga on?

Maamehe mõistus ütleb, et imelike olukordade põhjuseid on jämedalt kolm: raha, võim või lollus. Lollidega ju tegu pole...

Siin väike filosoofiline kõrvalepõige. Mina olen oma mõistusele vastavalt koostanud veel lihtsa(meelse)ma skeemi - kui midagi on tehtud valesti, on see nurjategija olnud kas loll või kaabakas. See raha teema antud kontekstis läheb siis selle viimase alla ja ei anna mulle endiselt rahu!

Nälg selleks kindlasti ei ole. Oma metsamehe ametiga olen ikka leidnud murtud koerajäänuseid täiesti kobeda karja poolt tehtuna, kes peale mõnda aega külade vahel tuierdamist kaovad taas kaugustesse. Sisuliselt kitsekarjade vahelt kõnnitakse läbi ja põdraarvukus samuti kõrge.

On teada, et hundid murravad maha kõik rebased, kährikud ja küllap ka shaakalid, kes neile jalgu jäävad. Ilmselt koheldakse neid kui toidukonkurente, mitte kui toitu (näljaajad välja arvatud). Loogiline, et ka kodukoertesse suhtutakse samamoodi.

[aadu kadakas]

Parandan. Kuna see "üheks põhialuseks" kipub olema kohati ainus otsustuskriteerium, siis on sellisel olukorral suured puudujäägid. Tänud viitamast.

[honkomees]

Kõik need arvukad huntidega kohtumised tavakodanikega näitavad ühte kahest võimalusest:
1. kas huntide arvukus on liig kõrge või
2. hunt on muutunud ebaloomulikult julgeks.

Hundipoliitika peaks olema lihtne, küttida meil lubatud seaduslike vahenditega nagu väikeulukit, ilma lubadeta, vähendades arvukust kordades, saavutamaks olukorda, kus hundil on tõsine aukartus inimese ees ja ta ei ilmu inimese elupaikade lähedusse ning ei kujuta ohtu ei kariloomadele ega lemmikloomadele.
Kui isegi mürkide ja preemiate, asutuse tasuta autotranspordi ning nö elukutseliste brigaadide toel ei õnnestunud vene ajal hunti täielikult hävitada, siis meie "pehmete" meetodite ja asjaarmastajate poolse vabatahtliku tegevusega ei juhtu seda mitte kunagi. Kas keegi teab kedagi, kel on valmis mahakerimiseks vähemalt 5 km lipuring? Mina ei tea ...

Sama käib muidugi ka ilvese kohta, keda on veel kordades rohkem kui hunte.

[GC]

Huntide arvukus on olnud oluliselt kõrgem kui täna, ja seda mitte palju aega tagasi.
Seepärast ei usu, et arvukus on kuidagi põhjuseks inimese ja hundi kohtumiste sagenemisel.
Aga käitumine on tõesti muutunud ja kohati päris arusaamatuks.
Üheks oluliseks põhjuseks võib olla huntide hulgas leviv kärntõbi.
Meie jahtkonna maadel kütitud neljast hundist olid kõik nakatunud.
Kindlasti on oma jälje jätnud ka muutused toidubaasis. Metssea puudumisel tuleb see asendada millegi muuga. Hunt on tulnud järele kitsele ja seetõttu kohtab teda rohkem tegutsemas põldudel ja külade lähedal.
Aga see ei ole hundi süü, ikka põhiliselt inimese tekitatud probleemid, mis ka hundile kanduvad.
Teda sellepärast rohkem nuhelda, poleks õiglane.
On ta ikka koeri viinud ja lamba karjas käinud, nii palju kui mina mäletan.
Honkomees, ära muretse, täna on eestis piisavalt "asjaarmastajaid", kes igale hundile on valmis järgi minema, ilma preemiata, tasuta kütuseta,... ja lipuringid ulatuvad kaugemale kui 10 km

[greencoblin]

Teinekord on päris kainestav ämbritäis külma vett keset talve korraga kaela saada. Et nagu Porthos mõned sajad aastad tagasi armastas öelda:" Ma võitlen sellepärast, et võitlen!"... Samas lootsin jänese pildi eest rohkem pähe saada, aga tuli sedakorda pettuda...

Alustaks lõpust. Honkomees- on olemas 7 km lipuringi kohe töösse, kui vaja. Asukoht Toosikannu puhkekeskus. Oleme kasutanud neid igal hundijahil tutvuse alusel ja toimivad hästi. Jagan täielikult Sinu väljatoodud seisukohti huntide arvukuse ja käitumise anomaalia kohta. Vähemalt mees teab, mida julgeb väita...

Aadu Kadakas. Just. Ei ole tahtnud apelleerida väga siiani tõsiasjale, kus huntide söödabaas on nagu täiesti olemas ( ja vaene loom pole näljas) kitse ning põdra näol, kuid ikkagi ronitakse küla vahele miskit tsirkust tegema. Hundi koht on metsas. Elagu seal ja keegi ei torgi neid. Kui kellegil on tekkinud väärarusaam, et foorumi kasutaja "greencoblin" koos oma kaaaskonnaga katsub Eestimaa pinnal võsavillemite asurkonna välja juurida, siis päris nii see ka pole. Juba puht füüsiliselt, nagu Honkomees välja tõi, viidates nõuka aja standaditele, ei ole see toiminud ja ei saa ka ilmselt kunagi toimima..ja ausalt öelda pole tahtmist samuti.

H:Owl- ei viitsi mina igat kirjarida tsiteerima või ümber argumenteerima hakata. Kui riigi poliitika metsade raiumise koha pealt on viinud olukorrani, kus võsavillimite elutingimused on sedavõrd halvenenud, et nad mujale kui viimaste talude õue enam elama ei mahu ja ainukeseks kõhutäiteks saavad olema sealsed ketikoerad, siis ilmselt on ikkagi korralduspoliitikaga väga mööda lastud.. Ausõna, olen isiklikult selle aastanumbri jooksul saaginud juppideks ainult ühe haava, mis oli risti üle metsatee..Ühe jäljerea eest hundiluba? 60% klubidest ei pidavat esitama seireandmeid. Usun. Meie õnneks v kahjuks sinna ei kuulu- oleme esitanud aastaid kõik sead, kitsed, karud ja põdrad..huntidest rääkimata. Suve lõpust saatnud kaarte fikseeritud aset leidnud kontaktidest... karjajälgedest, murdmistest, kadunud koertest..ja keegi suvatseb seda võrdsustada suvaliseks jäljereaks..natukene ülekohtune v ei tundu nii..?? Kui 6 hunti saavad viis päeva rahu ja kuuendal tina- loodan, et see muutis nende elu niivõrd, et said õnnetundega vähemalt taevasse..kuigi statistikasse see kuidagi ei kajastu.

Eesmärk?? Lõpetaks selle pakazuuha ära ja räägiks asjadest nagu nad tegelikult on. Illusioonid jätaks välja, kuigi seda vist kannataks teha saunas ja õlleklaasi taga, eemal arvutitest, telefonidest ja internetist...siis saaks reaalsusele ka grammikese lähemale..

Mõistlikku meelt! Kuna jahipidamine on ainult käskude ja keeldude maailmaks kujunenud, siis homse päeva veedan ma vabatahtlikult Pärnu lahel

[honkomees]

... Alustaks lõpust. Honkomees- on olemas 7 km lipuringi kohe töösse, kui vaja. Asukoht Toosikannu puhkekeskus. Oleme kasutanud neid igal hundijahil tutvuse alusel ja toimivad hästi. Jagan täielikult Sinu väljatoodud seisukohti huntide arvukuse ja käitumise anomaalia kohta. ... Hundi koht on metsas. Elagu seal ja keegi ei torgi neid....
Eesmärk?? Lõpetaks selle pakazuuha ära ja räägiks asjadest nagu nad tegelikult on. Illusioonid jätaks välja, kuigi seda vist kannataks teha saunas ja õlleklaasi taga, eemal arvutitest, telefonidest ja internetist...siis saaks reaalsusele ka grammikese lähemale..

Honkomees, ära muretse, täna on eestis piisavalt "asjaarmastajaid", kes igale hundile on valmis järgi minema, ilma preemiata, tasuta kütuseta,... ja lipuringid ulatuvad kaugemale kui 10 km

Ei noh, tore teada, et kusagil on keegi, kes on huvitet hundijahist ja selleks ka vastavat varustust omab. Meil siin Eestimaa serval, mõni km piirist ei tea küll kedagi. Hundijaht näeb kahjuks meil ikka nii välja, et helistatakse kõik tuttavad naaberjahtkondade jahimehed läbi ja saadakse kokku arvukuselt no selline tagasihoidlik sea-põdrajahi seltskond, kes siis lihtlabaselt piirab ümber huntide asukoha, ilma lippudeta ja millegita. Võib-olla täna, kui pole siga, on neid mehi rohkem, kes on valmis hundijahti tulema, kuid varem ei raatsinud enamus jätta tegemata seaaju, kui kutsuti hundijahti.
Ja seesamune pokazuha imelike numbritega tuleks tõesti seal üleval ära lõpetada ...