Hundid

[Ain Aavik]

http://www.postimees.ee/?id=351519

[aadu kadakas]

On siis seega jahimeeste arvamus ning Männili arvamus. KKA arvab, st omab jahimeeste arvamust. Kuidagi oksjoni-stiilis arvukuse hindamine kipub olema. Mingi paralleelina meenub see, kuidas põdraarvukust Alam-Pedja LKA-l hindasid jahimehed ning looduskaitsjad. Viimaste "täpse" loenduse kohaselt oli vist mingisugused paar tosinat, aga pelgalt üks ülelend kontrollimaks tegelikku seisu tõi vist arvuks peaaegu sada.

[kirp]

Vürtsi lisab teemale seegi, et uue jahiseaduse väljatöötamise üks põhjusi oli väide, et tuleb kord majja lüüa loomade tegeliku arvukuse määramisel ja et jahimehed on küündimatud ja ei suuda õiget numbrit tekitada. Seega tuleb anda ohjad maaomaniku kätte, sest tema teab ja peab kohe kindlasti oma vara üle täpset arvestust. Täitsa huvitav oleks teada kuhu see maaomaniku "kolmas arv" nende kahe senise (KKA, Männil) suhtes paigutub? Ja ei tohi mitte ära unustada, et "teadusliku loendusarvu" taga on isikud oma europrojektidega, mis neile leivatüki ja vahest võigi lauale toovad. Ju siis sellest ka hirm, et projektiloomad maha tapetakse.

[aadu kadakas]

Just nii. Sellist sõltumatut, kiretut arvukuse hinnangut nagu palju polegi. Võttes veel maaomandi suuruse (a´la tosin ha per omanik), siis oleks päris põnev näiteks saada hundi tegelikule arvukusele tulevikus jälile. Šveitsis ka paarkümmend aastat tagasi üritati taastada 5 isendiga hundiasurkond, kuid 2 tõmbasid üle piiri Saksa, 2 lasti "mägilaste" poolt maha ning üks ilmselt kaotas saatja või midagi taolist. No ja see viimane, leidmata, võimaldas veel kallist projekti aastaid edasi käiata.

[Pauli]

Njah, kirp ja aadu, aga oskate äkki välja pakkuda täiesti sõltumatu loenduse, mille läbiviimise juures juba eos huvide konfliktid 100% välistatud oleks?
Olles telgitagustega keskmisest jahimehest veidi paremini kursis, suhtun ka mina Männili (tegelikult Keskonnateabekeskuse ulukiseireosakonna, sest Männil pole seal ainus töötaja) mõningase skepsisega. Kahtlustan alaloendust. Siiski olen ma üsna kindel, et nende pakutud numbrid on tõele lähemal, kui jahimeeste omad (kuhu on sisse kodeeritud soliidne üleloendus).

[aadu kadakas]

Njah, kirp ja aadu, aga oskate äkki välja pakkuda täiesti sõltumatu loenduse, mille läbiviimise juures juba eos huvide konfliktid 100% välistatud oleks?

Ega looduses ilmselt polegi võimalik 100% tegelikku arvukuse seisu täpselt fikseerida. Eriti veel maa piire ületavate rännete olemasolul. Hinnanguid aga tõelähedaselt siiski võimalik teha. Aga et arvukuse dünaamikale pihta saada, peaks palju rohkem tervikut keskkonnas tajuma. Hoopis huvitavam on aga see "huvide konflikt" loenduse osas. Ehk siis erinevad huvid keskenduvad erinevatele tulemustele justkui abinõule eesmärgi saavutamisel.

[Tiit Karp]

On siis seega jahimeeste arvamus ning Männili arvamus. KKA arvab, st omab jahimeeste arvamust. Kuidagi oksjoni-stiilis arvukuse hindamine kipub olema. Mingi paralleelina meenub see, kuidas põdraarvukust Alam-Pedja LKA-l hindasid jahimehed ning looduskaitsjad. Viimaste "täpse" loenduse kohaselt oli vist mingisugused paar tosinat, aga pelgalt üks ülelend kontrollimaks tegelikku seisu tõi vist arvuks peaaegu sada.

Praeguste looendusmeetodite puhul polegi võimalik põtrade täpset arvukust tahta. Pole üldse mingi uudis, et põdrad muudavad oma elupaika vastavalt aastaajale. Nii polnud 12500 ha suurusel jahisektsiooni maal loenduse ajal ühtegi põdra jalge. Maad sobisid põtradele suviseks elupaigaks. Jahi alguseks oli põtru küllaltki. Samal ajal mere äärsed jahisektsioonid kurtsid, et peale jahihooaja lõppu kogunesid põdrad just nende maadele. Looenduse ajal kõikide looendamine tooks endaga kaasa liiga suure küttimislimiidi. Lubasiid eraldati vastavalt loendusele. Nii looendamisel lähtutigi sellest kui palju küttida suudetakse.
Põtrade tegeliku arvukuse teada saamiseks on öige aeg jahihooaja lõpp. Jahiseltskonnad on iga nädalavahetus metsi kamminud ja omavad paremat ülevaadet.

[aadu kadakas]

Lubasiid eraldati vastavalt loendusele. Nii looendamisel lähtutigi sellest kui palju küttida suudetakse.

Kuna see teema siin hundile pühendatud, siis vabandan varem teemast kõrvalekaldumise pärast, mis tõi põdraloenduse sisse. Nagu ka Tiit kirjutab, siis jahimeeste loendus dikteerib laskeliimidi ehk palju inimene soovib küttida. Ja siin on vastuolu sellega, palju oleks tegelikult vaja lasta või võimalus lasta. Võttes nüüd hundiloenduse, siis tahetakse järelikult rohkem küttida (või on soov juba lastud isendeid legaliseerida ). Muidugi hundiloendusel on see häda, et lokaalse ala loendus korrutab arvukust tõepoolest suuremaks ning suuremal alal on kommunikatsioonihäired. Pesapaikade inventeerimine vist olematu võrreldes "preemiaraha-maksmisajaga".

[soul]

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) hinnangul oleks keskkonnaameti plaanitav hundi ja ilvese küttimiskvootide suurendamine üsna pretsedenditu.
http://www.postimees.ee/?id=353208

[aadu kadakas]

ELF juhib tähelepanu, et väga riskantne oleks Euroopa Liidu loodusdirektiiviga kaitstud liikidele määrata küttimiskvoote andmete alusel, mille kogumisel ja analüüsil puudub metoodika. «Selliste andmete kasutuskõlbmatust limiitide määramiseks on välja toodud juba 2001. aastal koostatud Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas,» osutab ELF.

ELF märgib et, ulukiseire ei seisne kõigi jahimeeste nähtud loomajälgede summeerimises, vaid eeldab kogutud andmete põhjalikumat teadmistepõhist analüüsi. «Küttimismahtude väljatöötamine peaks kuuluma keskkonnateabekeskuse ulukiseireosakonnale, mille töötajatel on vastav kompetents ja kogemus ning mille kasutatav metoodika on teaduslikult ja rahvusvaheliselt aktsepteeritav,» lisab ELF.

Selline see pressiteade siis on. Mõtlesin, et toon selle siia välja, et osutada ühele vastuolule. Ühelt poolt väide, et metoodika arvukuse määratlemisel puudub, kuid teiselt poolt on riigiasutusel igati hea tase ning kasutatav metoodika teaduslikult ja rahvusvaheliselt aktsepteeritav.
Vastuoluliseks pean nimelt seda, et kas siis on paralleelselt olemas 2 metoodikat: jahimeeste vaatlus/loendused (mida peetakse primitiivseks nähtud jälgede summeerimiseks) ning ulukiseireosakonna metoodika (mis vastab igati Euroopas nõutule)? Ma tegelikult ootaksin ELF-i põhjendust, millistele kriteeriumitele (koos aktsepteeritud meetodi tutvustamisega ning jahimeeste loenduse primitiivseks tunnistamise põhjendustega) nad toetuvad, et nii väidavad. Jahimehe ja loodusinimesena oleksin mina huvitatud (ehk on teisigi ), mis loogika järgi siis meil hundiasurkonda loendatakse, ohjatakse ning ka kaitstakse, millised oleksid tegelikud min ja max arvukused? Vabandan hundikaitsjate ees, kuid muidu panen Teid "ühte patta" selliste "metsseakarjustega", kelle eesmärk on hoida lihtsalt arvukust kõrgel. Sigade puhul eesmärgiks jahi kindel õnnestumine, huntide puhul kaitse-eesmärgi kindel saavutamine.

[Pauli]

Niipalju kui ma Männili jutust aru olen saanud, siis ulukiseireosakond üritab lugeda mitte isendeid, vaid pesakondi. Vahe tulebki sellest sisse, et jahimmeste üldloendus summerib kõik kohatud isendid, kui ulukiseireosakond summeerib ainult eeldatavalt iseseisvad pesakonnad. Jahimehed saavutavad üleloenduse, kuna loomad liiguvad mitme jahipiirkonna territooriumil. Ulukiseireosakond saavutab alaloenduse, kuna ei arvetata üksikuid isendeid ja "ebatõenäolistes" kohtades kohatud pesakondi.
Sihuke on minu arusaam asjast, aga tõele ma ei pretendeeri.

[aadu kadakas]

Nõuka-ajal oli vist ka loenduse põhialuseks ennekõike pesakondadele "pihtasaamine". Siiski kiputi koguarvukust tuletama minu teada juba lastud loomade statistika järgi. "Hundipreemia-süsteem" tõi lastud loomad aga lihtsalt esile. Tihti aga pesapaikasid teadjad mehed (metsavahid ennekõike) ei avaldanud, sest igal aastal üritati teenida kutsikate pealt, mis "lihtne saak" oli. Nii jäid vanaloomad puutumata ning igaaastane sissetulek enäm-vähem kindel. Seega püsis hundiarvukus madalal, kuid päris ära ka ei kadunud. Ilmselt kirjeldasin vaid ühte lõiku kogu tõest. Täna lihtsalt on asjalood halvad seetõttu, et tegelikku arvukust huvigrupid moonutavad, kuid ega näiteks hunt laskmata jäeta, kui ette tuleb. Iseasi on see, kas lastud loom üritatakse legaliseerida või jääb metsa. Soomes sama lugu. Lihtsalt on käibel põhimõte küttide hulgas, et kui üksi oled, siis hunt-ilves siruli ning 1,5 m sügavusele peitu.
Mu jutu mõte on, et kas ainuvõimalik on äärmustesse kalduvate huvigruppide vastasseis ja mõlema poole häma või on võimalik ikkagi kuidagi teistmoodi, riugasteta asi ära korraldada.

[vallo]

Eelmisel talvel ,kui Hr Männil väitis Järvamaal olevat vist 6 hunti kohtasime meie maadel kui õigesti mäletan viite hunti, samal ajal nägid Väätsa mehed ka mingit nelja viite ja Kabala pool kah miski kolm kuni viis looma. Täpseid arve ei mäleta , aga kokku oli KOLMES jahtkonnas kokku sellel hetkel tublisti üle kümne hundu. Sellest lähtuvalt saab isegi lasteaia laps aru , et jutt miskist kuuest hundist Järvas oli jama.

[Pauli]

Siin tuleb veel üks konks sisse - nimelt opereerib ulukiseireosakond nn tõestatud vaatlustega. Ehk siis kirja lähevad vist ainult need pesakonnad, mille kohta neil endil raudkindel info on. Kõik muu võetakse nö võib-olla infona (nii mõnigi kord ebaõiglaselt arvatavasti). See suurendab veelgi alaloendust. Samas ega nad tegelikult ei ole väitnud ka, et nad mingit absoluutset tõde kuulutavad (ehkki sihuke mulje võib jääda). Pigem öeldakse, et tõestatult on hunte nii palju ja jahimeeste üldloendus näitab tegelikust suuremaid numbreid. Eks ta üks paja ja katla vaidlus ole.

[vallo]

Tegelikult oleks ju asi lihtne. Jaht vabaks, kõike ju niikuinii kätte ei saa. Need mis maha lastakse, need saab kinlasti näpuga üle lugeda , ja leiutame kamba peale mingi Tambovi koefitsendi, et palju elama jäi , ning olemegi tõele üsna lähedal.