Ulukite ajuloendus Raplamaal

[taavi12]

Panen siia üles ajuloenduse tulemused, mis võivad osadele huvi pakkuda - eriti Raplamaa jahimeestele.
Erapooletut loendamist soovides
Taavi Ehrpais.


Ulukite loendus Raplamaal ajumeetodil võeti ette eeskätt metskitsede reaalse arvukuse/asustustiheduse määramiseks. On põhjust arvata, et see on palju suurem kui jahimeeste tähelepanekutel/arvamusel baseeruvad nn. ametlikud loendusandmed näitavad. Muidugi andis nimetatud ettevõtmine teavet ka teiste sõraliste, s.o. põdra ja metssea asustustiheduse kohta.

Ulukite loendus toimus 18. ja 19. veebruaril 2006 a. ja selles osalesid 37 EMÜ üliõpilast, kellele oli eelnevalt loendusmetoodikat tutvustatud ning kümmekond kohalikku, loendusala hästi tundvat jahimeest.

Loenduse metoodika on umbes samasugune kui ajujahil, selle erinevusega, et ajust väljuvaid loomi ei kütita vaid fikseeritakse nende olemasolu. Aju külgedel ja frondil loendati väljunud isendid jälgede järgi (vanad jäljed kustutati eelnevalt) ja osaliselt ka visuaalselt. Ajust tagasi liikunud loomad fikseeriti visuaalselt ajajate poolt. Siinjuures on mõtet nimetada vaid sõralisi, ehkki nähti ka teiste liikide esindajaid (valgejänes, metsnugis, teder, metsis). On põhjust arvata, et sel viisil korraldatud loendus annab üsna täpse ülevaate uuritaval alal elutsevate sõraliste arvust.

Loendusalad valiti välja juba varem ja tähistati 1: 20 000 kaardil. Kõige “õilsam” valikukriteerium oleks olnud muidugi juhuslikkuse tagamine. Seda me ei saanud järgida mitmel põhjusel, millest olulisim on logistiline - loendajate transport proovialani. Eelnevast tulenevalt valiti proovialadeks selgete looduslike või inimtekkeliste (metsasihid) piiridega metsaalad, millistele oli suhteliselt lihtne ligipääs. Samas pole mingit põhjust oletada, et valitud loendusalad (üksikuna ehk küll, aga mitte koos arvestatuna) erineksid oluliselt kogu uuritavast piirkonnast.

Tulemused.:
** Esimene loendusala Vardi Jahiseltsi maadel (360 ha): Ajust väljus 22 metskitse ja ei muud.
** Teine loendusala Vardi Jahiseltsi maadel (310 ha): 9 metskitse, 3 põtra, 18
metssiga (kolm karja, milliste koosseisus oli kuus, seitse ja viis isendit)
** Kolmas loendusala Mahtra riigijahipiirkonna maadel (350 ha): 16 metskitse,
5 põtra
** Neljas loendusala Mahtra riigijahipiirkonna maadel (205 ha): 8 metskitse, 4 põtra.
10 metssiga ( kari ja üksik kult)

Seega loendati 1225 hektaril 55 metskitse, 12 põtra ja 28 metssiga, ehk asustustihedusena väljendatuna vastavalt 44,9; 9,8 ja 22,9 isendit 1000 hektari elupaikade kohta.
Järgnevalt võrdleme jahimeeste poolt välja pakutud metskitsede asustustihedusi meie poolt korraldatud loendusel saadud vastavate arvudega (tabel 1).





Tabel 1


Vaadeldav ala Metskitse elupaiku (ha) Arvukus 2005 a (isendeid) Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP 8545 210 25
Hageri JP 20613 500 24
Rapla maakond 176748 4800 27
Eesti keskmine 2374000 55000 23
Meie loendus 45


Tabelis esitatud andmed lubavad oletada, et metskitsede tegelik arvukus/asustustihedus ületab tunduvalt jahimeeste poolt väljapakutud arvukust. Vahe on umbes kahekordne nagu oligi asjakohastele kirjandusandmetele tuginedes eeldatud. Väga tõenäoliselt on vahe veelgi suurem, sest teisel loenduspäeval sai mõnede ebaõnnestumiste tõttu fikseeritud vaid minimaalne vaadeldud alal elutsenud isendite arv

Vaadeldav ala Põtrade elupaiku (ha) Arvukus 2005 a (isendeid) Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP 8308 45 5,4
Hageri JP 20037 85 4,2
Rapla maakond 175289 850 4,8

Meie loendus 9,8



Vaadeldav ala Metssigade
elupaiku (ha) Arvukus 2005 a (isendeid) Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP 8442 100 11,8
Hageri JP 19861 146 7,3
Rapla maakond 166215 1520 9,1

Meie loendus 22,9



Mis puutub metssea asustustihedusse, siis seda mõjutas oluliselt teine loendusala, (18 metssiga) kuhu sisse jäi kaks sigade söötmiskohta – seda peaks arvestama järelduste tegemisel.

[baddmann]

Sellise mahuga ja tabelikujulisena paremini hõlmatavaid andmeid oleks võibolla mõistlik paigutada üles kuskile mujale veebilehele ja siia linkida.

BM

[taavi12]

Sorry!
Sain ise ka aru, et peale copy/paste tegemist muutusid andmed raskemini jälgitavaks, kuid minu IT tase ei ole nii kõrge, et BM-i soovitusi järgida. Usun, et keda asi huvitab, saab ka andmetest aru.

Taavi

[Pauli]

Minu jaoks see lugu uudisekünnist ei ületa. See, et transektloendusega võib sõraliste arvukust kuni 2 korda alahinnata, on ulukibioloogias juba ca 30 aastat teada (aga ega kontrollimine kunagi paha tee). Põtrade küttimislimiitide määramisel seda tõenäoliselt (või loodetavasti) ka arvestatakse.

[Mart]

Ei noh tubli töö, huvitavad andmed,ainult et kui meil selline aju läbi viia,siis olenevalt kohast võid jääda tühjade kätega ja kui tahad hullult põtru kokku lugeda,siis tuleb minna õigesse kohta ja ei jõua kokku lugeda,kitseaju tegemiseks ka mets olemas,kui eesmärgiks on näidata loendusandmete mitteusaldusväärsust,siis lähme lihtsalt kitsemetsa ja oh üllatust,kus siin on kitsi kokku kuhjunud,samas kui ületee mets on kitsevaba.Lihtsalt kari ülesse otsida ja siis seda loendama hakata,muide TV-s see asi sellena paistis,et siis saavutada suur üleloendus ja sellest tulenevalt ka suurem kaastunne eesti rahvalt,sorry.
Ega metsaomanikel enam muud muret polegi,kui "rahvamajandusele kahjulike loomade hävitamise eelnõuga" tegeleda.
Milleks neid jälgi seal kustutada oli vaja,eks ikka selleks,et teada,palju loomi sees on,ühesõnaga,midagi nii võltsi pole vist Osoonis ammu olnud.

[taavi12]

Mart on millestki väga valesti aru saanud. Pikalt seletama ei hakka, aga niipalju, et loendusalad valisid välja jahimehed, koos keskkonnateenistuse jahinduse spetsialistiga ja jälgiti väga seda, et loendusaladesse jääks erinevaid elupaikasid.
Mis on võltsi enne loendust jälgede kustutamises? Eesmärk oligi ju teada, palju loomi sellel ajahetkel selles kohas elutses. Täiesti alusetu kriitika - mõnel vist hakkas südametunnistus valutama laest võetud loendusandmete pärast.
Huvitav, et kohalikud jahiseltsid vägagi aktsepteerivad neid tulemusi, aga mingi tark kaugelt....
Ega ma ei väidagi, et need andmed on absoluutne tõde, aga mingit suunda see ikkagi näitab.

[Andres - saarlane]

Kas on teada millised on siis lubatud min. ja max. numbrid ja opt. arvukus antud piirkondades.See oleks oluline täiendus nendele arvudele.

[Ahto Kattai]

Kas on teada millised on siis lubatud min. ja max. numbrid ja opt. arvukus antud piirkondades.See oleks oluline täiendus nendele arvudele.

Iga kümne aasta tagant toimub jahimaade korraldus,mille alusel valmib igale jahi piirkonnale majanduskava ,kus kõik ilusti kirjas ! Nii optimaalne arvukus , elupaikade kooslus,täpsed piirid jne.
Kivi kotti!

[baddmann]

Konkreetse Raplamaa ajuloenduse eesmärgiks oligi saada üle hulga aja teaduslikult aktsepteeritava meetodiga kogutud andmeid peamiselt metskitse - ja nagu andmetest näha, ka teiste suurulukite - tavapärastele üldloenduse ja ruutloenduse andmetele lisaks. Et siis nagu vea ulatuse kontrollimiseks. Muidugi, eks see laiem paikkond (Raplamaa ja konkreetne piirkond Raplamaal) oli muidugi veidi - ma arvan - suunatud valik ehk, kuna seal metsa- ja maaomanikud aktiivsemad ja soovisid oma kahjustatud alade kohta täpsemaid andmeid teada saada. Kuid loenduse korraldajateks ikkagi teadlased. Eks jahipiirkondade kasutajatele on samuti vajalik, et oleks toeks teaduslikult kogutud andmed selleks, et oma jahimeestele öelda: laske kitse julgelt, ärge muretsega, niipea ta veel Eestimaalt välja ei sure.

BM

[Eik]

Talvel ju kitsed suurtes karjades koos, kas see annab täpse ülevaate, võibolla kõrval masiiv täiesti tühi ja kui puudus ka juhuslikkus (metsa valikul) siis on need tulemused küll veidi eksitavad.
Sellise loenduse oleks pidanud tegema pigem kevadel või siis sügisel kui loomad laiali ja puudel lehti vähe, et mets läbi paistaks ja sihtidel ka ülejooksikud näha.

[kakuke]

See on selge juba ammust aega, et jahimehed kitse ikka alla loevad. Taavi12, aga kuidas see tulem saadi, et kitse 2 korda rohkem kui tohiks? Mõtlesite, et nii igal pool, ka ümber metsa olevatel põldudel N tk kitse?
Ma lihtsalt sellepärast küsin, et kui viia läbi kitseloendus praegu päeval selle järgi, et palju näeme neid põldudel siis päris sama tulemit me ei saa. Et peaks need kaks näitajat nagu summeerima, kitsede arvukus põllul ja metsas ja selle pinna järgi tegema arvutused. Kui minu jahimaal, kus metsa vähe teha sellised arvutused siis on arvud samuti üle mõistuse kui tk arv teisendada metsapinna kohta, kui aga võtta sisse ka põllupind on tulem teine. Või mis?

[Ahto Kattai]

Mainisin ennem ,et optimaalne arvukus on majanduskavades ära toodud,aga tegelikult milliste kriteerjumite järgi see "optimaalne " määratakse Kas see on lihtsalt kellegi subjektiivne arvamus.Hea küll ,põdra kahjustus näitab ehk tõesti midagi ,aga kitse kahjustus on vast nähtav ainult mingitel väikestel üsna noortel metsauuendustel.
Konkreetset loendust nägin ka ise telekast ja mehed ju lausa ise ütlevad ,et valiti kergemad /ligipääsetavamad metsatükid! Küsiks ,et kus see kits siis veel mujal peaks elama ,kui sellises kohas? Kakuke mainis põllu väljajätmist ,mis kuulub ka kindlasti sobiva elupaiga hulka ja kus ka looma kindlasti leidub! Teistpidi võiks arvata,et ka raba on kitsele sobilik ,aga võta näpust! Tegime ka pühapäeval ruut loendust ,käisin päris mitu kilti mööda raba ja täielik tühjus! Nii ongi ,et kui jaotame need põlluäärsetest tukkadest kitsed kogu sobivale alale laiali ,siis nagu midagi hullu polegi! Kui siin jahimehi süüdistatakse "laua taga loendamises",siis ega see vist väga vale polegi! Point on minuarust aga selles kes seda teeb .Väidan ,et inimene(sed) kes iga päev oma jahimaal tiirud peale sõidavad ,oskavad ikka nähtu põhjal ligikautset arvukust määrata küll jama algab siis kui loendama hakkatakse mingitki ettekujutust omamatta. Kui oleks tõesti üks tõsiselt võetav loendus meetod mis annaks õige tulemuse ,küllap seda siis ka kasutataks ,kui see meetod oleks olemas ,ega siis ju poleks vaja igasugu uusi jamasi välja mõelda. - Ruut loendus,märgi kaardile kus 1cm = 200m kõik looma rajad ja kirjuta ka juurde tähistused asi on tore ,kui selle 200 m peal on 2-3-5 rada ,aga kui seal on 50 rada tahaks näha kes need ühele cm -le ära märgib ja pärast veel sealt midagi väljalugeda ka mõistab Samuti ei anna minumeelest mingit arvestatavat loendustäpsust kahe -kolmesaja ha suuruste tükkide läbi kammimine.
Kindlasti on kellegil teisi arvamusi ,need olid siis minu arusaamad sest loendusest!
Kivi kotti!

[baddmann]

...Ruut loendus,märgi kaardile kus 1cm = 200m kõik looma rajad ja kirjuta ka juurde tähistused asi on tore ,kui selle 200 m peal on 2-3-5 rada ,aga kui seal on 50 rada tahaks näha kes need ühele cm -le ära märgib ja pärast veel sealt midagi väljalugeda ka mõistab...

OT:

tehniline soovitus ruutloenduseks: tuleb kasutada ühte kaarti (koopiat) iga (suurema) loomaliigi kohta ja ühte lindude kohta ning üht väiksemate loomade jaoks.

BM

[Eik]

Tegime ka pühapäeval ruut loendust ,käisin päris mitu kilti mööda raba ja täielik tühjus!

Meil ülemöödunud pühapäeval sama jama, alguses, kõrgerabas olid mõned jäljed ja ülejäänud 2,5 km tühjus. Need mehed kes läksid samast punktist aga läbi metsa said edasi-tagasi jälgi ca' 80 (kitsi).

[honkomees]

OT: 3 nädalat tagasi tegime kah ruutu ja meil oli küll korralik tükk, seakarja jälgi mitu, põtra ka üsna palju, ilves, jänes, rebane näpuotsaga ja tohutu arv kitsejälgi, täpselt eelpoolkirjeldatud situatsioon - kaardile ei maha noolekesed kirjadega ära. Tegin sellest ruudust suurenduse, nii et ära mahtus A3 lehele!!! Nüüd saab peale kanda