Miks mulle see jälgede kustutamine ei meeldinud oli see,et kui tahta näidata ulukite arvukust üle optimaalse,siis eelneva ringi peale tegemisega on kohe selge pilt ,kui palju looma sees on ja vajaduse korral oma plaane käigupealt muuta - TV ju kohal ja demonstratsioon peab 100% õnnestuma,kui loomi poleks olnud,mida sa siis hing sinna kaamerasse oleks rääkinud?
Ütlen otse välja mis ma asjast arvan,see oli järjekordne demo metsaomanike poolt,et avaldada survet suuremat sorti tapatalgute algatamiseks - mehed ,ei söö need loomad teie metsi ühti niipalju,kui teilt seda metsa varastatakse ja torm maha murrab.Ja valesti pole ma millegist aru saanud.Võib-olla olen selles suhtes jah nagu klappidega hobune,aga see jõud ja tahe ulukite arvukus minimumini ehk isegi alla viia kumab igalt poolt läbi,kui kuulata.
Käisin minagi loenduspäeval jälgi lugemas,GPS kaasa ja joonelt punktist punkti,me saime zakslasega raba otsa ja see nagu arvata, oli ka jäljevaene.Samas oli ruudus igat maastiku- ja metsavormi,alustades rabast ,lõpetades haritud maaga.Põhimõtteliselt Parika maastikukaitseala ja sealt poolest rabast põlduden välja.
Ulukite ajuloendus Raplamaal
Kult kirjutas :
"Mainisin ennem ,et optimaalne arvukus on majanduskavades ära toodud,aga tegelikult milliste kriteerjumite järgi see "optimaalne " määratakse Kas see on lihtsalt kellegi subjektiivne arvamus. "
See, millistel alustel määratakse ja kes määrab ulukite optimaalse arvukuse ka minu jaoks olnud üks suur küsimus.
Ruutloenduse osas samad probleemid mis teistelgi...kitsed koondunud põldude servadesse ja seal jälgede märkimine joonisele lausa probleem. Ka teisi väikeulukeid seal rohkem liikumas.
Meie ruut hõlmab ka sisuliselt igasugust uluki elupaika - põlluservast kuni rabani, osa ka põlismetsa (jah, ka niisugune jupp metsa veel meie jahimaal alles !!!) Raba osa praktiliselt jäljevaba ja ka raba alt täiesti sula. Kitsed ikka koondunud raiestike, söödakohtade ja põldude lähedusse. Kui nüüd seal ajuloendus teha.... Järvamaa keskkonnateenistus juba mainis, et sellel aastal tulemas metskitsele minimaalne laskelimiit, ehk millest vähem lasta ei tohi....Nii et metsameeste surve kannab vilja !
"Mainisin ennem ,et optimaalne arvukus on majanduskavades ära toodud,aga tegelikult milliste kriteerjumite järgi see "optimaalne " määratakse Kas see on lihtsalt kellegi subjektiivne arvamus. "
See, millistel alustel määratakse ja kes määrab ulukite optimaalse arvukuse ka minu jaoks olnud üks suur küsimus.
Ruutloenduse osas samad probleemid mis teistelgi...kitsed koondunud põldude servadesse ja seal jälgede märkimine joonisele lausa probleem. Ka teisi väikeulukeid seal rohkem liikumas.
Meie ruut hõlmab ka sisuliselt igasugust uluki elupaika - põlluservast kuni rabani, osa ka põlismetsa (jah, ka niisugune jupp metsa veel meie jahimaal alles !!!) Raba osa praktiliselt jäljevaba ja ka raba alt täiesti sula. Kitsed ikka koondunud raiestike, söödakohtade ja põldude lähedusse. Kui nüüd seal ajuloendus teha.... Järvamaa keskkonnateenistus juba mainis, et sellel aastal tulemas metskitsele minimaalne laskelimiit, ehk millest vähem lasta ei tohi....Nii et metsameeste surve kannab vilja !
-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
-
Andres - saarlane
- Postitusi: 174
- Liitunud: E Dets 15, 2003 11:19 am
Tegelikult peaks Taavi toodu loenduse tulemus mahtuma kenasti lubatud piiresse.Ja tuhande ha arvutamisel on kasutatud kahe erineva jahiseltsi loendusandmeid.Kas see võib muuta tulemust?Juhul kui tegemist mõlema piirkonna kitsemaadega?
Aga ma ei saa aru miks püütakse kitse jahimeeste poolt allaloendada.1. Kas kitse laskmine ei ole majanduslikult tulus?
2.Kena loom mis tast ikka lasta ?
3.Või on mõni muu põhjus?
Ja ikkagi sooviks näha neid antud piirkondade lubatud arvukust?
Aga ma ei saa aru miks püütakse kitse jahimeeste poolt allaloendada.1. Kas kitse laskmine ei ole majanduslikult tulus?
2.Kena loom mis tast ikka lasta ?
3.Või on mõni muu põhjus?
Ja ikkagi sooviks näha neid antud piirkondade lubatud arvukust?
Egas elevant pole siga!
saarlane kirjutas:... Aga ma ei saa aru miks püütakse kitse jahimeeste poolt allaloendada...
egas keegi teda alla loendagi, no lihtsalt kõige raskemini loendatav suuruluk, oma kogemustest teadsin et liiguvad ühes kohas 3 sokku ja kitsed, lasin 2 ära, trehvasin mõne aja pärast hilissügisel samas kohas nägema jälle 3 sokku koos ... Kuna kitse on palju, siis on tema arvukust raske hinnata, jälgi ka palju jätab ja keegi täpset sotti ei saa.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Saarlane soovis Vardi Jahiseltsi ulukite min. opt. ja max. arvukust.
.......................... kits ................ siga................põder
Minimaalne............. 55 .................9 ...................10
Optimaalne.............263.................42................... 27
Maksimaalne...........384.................64................... 49
Loendus 2005..........210.................100................. 45
Ajuloendus 2006......384.................193................. 81
Usun, et nüüd saab ka Mart aru, et see ei olnud kitsele suunatud loendus, vastasel juhul poleks saanud loendusaladelt niipalju muid ulukeid välja tulla.
Vardi jahiseltsi üldpindala on 12100 hektarit, sellest põldusid vaid 2600 (haritud 1500)ning ulukite elupaikasid ca. 8300 hektarit. Tundub, et meie kandis ei ole põldusid arvestatud sobivateks elupaikadeks, vastasel juhul peaks elupaikasid rohkem olema. (üks asula ja üks maantee)
Kordan veel, loendusalad said välja valitud kõigi osapoolte kokkuleppel ja kõiki neid aspekte, mille üle siin targutatakse, arvesse võttes - vastasel juhul ei aktsepteeriks ju kohalikud jahimehed neid andmeid.
Näiteks toon teise loendusala, mis asus väga suures metsamassiivis(ligipääs mööda kuivendusvõrgu teid), kus puudusid nn. kitse elupaigad, aga ka minu suureks üllatuseks tuli sealtki 9 kitse välja.
Loenduse tulemus, kus kõigi suurulukite arvukus on tohutult kõrge paneb mind ennastki veidi kahtlema - eriti metssea ja põdra osas.
Kevadel lubasid samad teadlased teha samades piirkondades ka ekskremendi loenduse, siis on hea neid tulemusi võrrelda.
Kuldi poolt tõstatatud optimaalse arvukuse probleemiga nõustun ka mina.
Näiteks meil, metsases piirkonnas, on metssea optimaalne arvukus ainult 42 isendit. Eelmisel aastal küttisime 110 isendit!!!(limiit oli vaba).
Samas kitsel on optimaalne 263 isendit, kuid orasepõllud, kus kits talvel süüa saaks põhimõtteliselt puuduvad - järelikult toitub metsas ja teadagi millest.
Lõpetuseks ütleks Mardile, et maaomanikud ei soovi ulukite arvukuse viimist alla miinimumi, vaid nõuavad, et arvukus oleks optimaalne.
Taavi
.......................... kits ................ siga................põder
Minimaalne............. 55 .................9 ...................10
Optimaalne.............263.................42................... 27
Maksimaalne...........384.................64................... 49
Loendus 2005..........210.................100................. 45
Ajuloendus 2006......384.................193................. 81
Usun, et nüüd saab ka Mart aru, et see ei olnud kitsele suunatud loendus, vastasel juhul poleks saanud loendusaladelt niipalju muid ulukeid välja tulla.
Vardi jahiseltsi üldpindala on 12100 hektarit, sellest põldusid vaid 2600 (haritud 1500)ning ulukite elupaikasid ca. 8300 hektarit. Tundub, et meie kandis ei ole põldusid arvestatud sobivateks elupaikadeks, vastasel juhul peaks elupaikasid rohkem olema. (üks asula ja üks maantee)
Kordan veel, loendusalad said välja valitud kõigi osapoolte kokkuleppel ja kõiki neid aspekte, mille üle siin targutatakse, arvesse võttes - vastasel juhul ei aktsepteeriks ju kohalikud jahimehed neid andmeid.
Näiteks toon teise loendusala, mis asus väga suures metsamassiivis(ligipääs mööda kuivendusvõrgu teid), kus puudusid nn. kitse elupaigad, aga ka minu suureks üllatuseks tuli sealtki 9 kitse välja.
Loenduse tulemus, kus kõigi suurulukite arvukus on tohutult kõrge paneb mind ennastki veidi kahtlema - eriti metssea ja põdra osas.
Kevadel lubasid samad teadlased teha samades piirkondades ka ekskremendi loenduse, siis on hea neid tulemusi võrrelda.
Kuldi poolt tõstatatud optimaalse arvukuse probleemiga nõustun ka mina.
Näiteks meil, metsases piirkonnas, on metssea optimaalne arvukus ainult 42 isendit. Eelmisel aastal küttisime 110 isendit!!!(limiit oli vaba).
Samas kitsel on optimaalne 263 isendit, kuid orasepõllud, kus kits talvel süüa saaks põhimõtteliselt puuduvad - järelikult toitub metsas ja teadagi millest.
Lõpetuseks ütleks Mardile, et maaomanikud ei soovi ulukite arvukuse viimist alla miinimumi, vaid nõuavad, et arvukus oleks optimaalne.
Taavi
1111
Selles osas ei hakka üldse vastu vaidlema,et metskitse arvukus on tõusnud,samuti metssiga ,põder seevastu normis.Ulukitel on ka natuke paremad ajad vahepeal olnud,soodsad tingimused,sellest ka väiksem suremus,mida ei saa täpselt ette prognoosida.Tegelikult võetakse ju loendusandmed alles kokku ja vastavalt sellele antakse ette ka küttimislimiidid ja Taavi usu,need on kindlasti mõningate ulukite osas suuremad,kui eelmisel aastal.Kartusel, et ulukitel lastakse üle pea kasvada,ei ole vast põhjust.Spetsialistid võtavad loendusandmed kokku ja teevad oma järeldused,senini on nad oma tööd hästi teinud ja pole põhjust arvata,et töökvaliteedi osas mingeid järelandmisi tehakse,lihtsalt mõnigaid asju on võimatu ette prognoosida.Metsaomanike mure on põhjendatud ja arusaadav,kuid ei maksa mõelda,et ulukite arvukuse suurenedes midagi ette ei võeta.
-
Andres - saarlane
- Postitusi: 174
- Liitunud: E Dets 15, 2003 11:19 am
Eks selle loenduse juures tulebki arvesse võtta kõiki asjaolusid.Ja ei ole alust arvata, et ainult ajuloendus/matemaatia annaks õige tulemuse.Põtra ja siga on küll väga palju. Seega probleeme teil jagub.
Kõige õigemad tulemused saab kahtlemata kui 1.juuniks kõik loomad metsalagele kokku kutsuda kirja panna,ära mõõta ja õpetuseks loeng pidada noorte puude söömise kahjulikkusest looma tervisele.
Kui suures ulatuses sellist ajuloendust peaks tegema, et tulemus oleks tõsiseltvõetav.Kahtlen kas 1000 ha on piisav.
Kõige õigemad tulemused saab kahtlemata kui 1.juuniks kõik loomad metsalagele kokku kutsuda kirja panna,ära mõõta ja õpetuseks loeng pidada noorte puude söömise kahjulikkusest looma tervisele.
Kui suures ulatuses sellist ajuloendust peaks tegema, et tulemus oleks tõsiseltvõetav.Kahtlen kas 1000 ha on piisav.
Egas elevant pole siga!
olen ise ka raplamaa mees, kuigi elan hetkel Tallinnas. Kritiseerimata kedagi konkreetselt ütleksin, et tehke paremini kui suudate. See on sõnum kõvadele arvustajatele. Oma jahipiirkonnas tean seda kus millised loomad on, mida nad teevad ja mõtlevad. Jahiseltsi esimees ja kohalik aktiiv üliasjalikud. Loomad on lausa tükikaupa üles loetud, teada kus söövad ja kelle toitu,võin vastutada edastatud info õigsuse eest 99%, meil ei peteta. Annaks Jumal, et nii edasi läheks.
ajuloendus Raplamaal
Sergo, selliseid asju teavad kohalikud mehed ikka kõik.Mis loom kus kohal ja kui palju.Ega ei usugi, et see kohustuslikus korras läbiviidud ruut-- või ajuloendus parema tulemuse annab.Öiroametnikule aga vaja paber ette näidata,ega tema ju ise loendama tule.Mis kitsede alaloendamisse puutub, siis arvan ,et praegu loeme karjas olevaid loomi aga kevade saabudes karjad lagunevad ja kohas kus kitse varem polnud on teda jälle.Näiteks praegu lagedad suviviljapõllud.Loom ju rändab ja talvised karjad tekkivad ümbruskonnast kokkutulnud loomadest.Ise olen tähele pannud,et kõige parem on jahtida just jahi lõpus, kui orasepõldudele ilmuvad mitmekümnepealised kitsekarjad.Siis hea nõrgemad ja viletsamad, kes talve üle ei ela, välja võtta.
noorus on ilus aeg
Ma panin sellist asja tähele,et kui kass läbi jalutas,siis lõi karja õige suureks,kui enne olid väiksemad pundid siin ja seal,siis pärast hoidsid puha kokku,loenda mitme maa norm teisi. 
Eks ikka tuginetakse kogemustele ja võetakse teadmiseks teiste maade kogemusi,et arvukus võimalikult täpselt välja arvestada.
Vot see on hirmus keeruline ettevõtmine,kui tahetakse hoida maks. kisjate populatsiooni,siis on neile vaja ka söödabaasi,mille saab kui hoida maks. ka taimetoiduliste populatsioon ja kui on maks.taimetoidulisi ,siis on ka nende poolt tekitatud metsakahjustused kerged tulema
Eks ikka tuginetakse kogemustele ja võetakse teadmiseks teiste maade kogemusi,et arvukus võimalikult täpselt välja arvestada.
Vot see on hirmus keeruline ettevõtmine,kui tahetakse hoida maks. kisjate populatsiooni,siis on neile vaja ka söödabaasi,mille saab kui hoida maks. ka taimetoiduliste populatsioon ja kui on maks.taimetoidulisi ,siis on ka nende poolt tekitatud metsakahjustused kerged tulema
zakslane kirjutas:kult kirjutas:Tegime ka pühapäeval ruut loendust ,käisin päris mitu kilti mööda raba ja täielik tühjus!
Meil ülemöödunud pühapäeval sama jama, alguses, kõrgerabas olid mõned jäljed ja ülejäänud 2,5 km tühjus. Need mehed kes läksid samast punktist aga läbi metsa said edasi-tagasi jälgi ca' 80 (kitsi).
Ülo kirjutas:Ruutloenduse osas samad probleemid mis teistelgi...kitsed koondunud põldude servadesse ja seal jälgede märkimine joonisele lausa probleem. Ka teisi väikeulukeid seal rohkem liikumas. Meie ruut hõlmab ka sisuliselt igasugust uluki elupaika - põlluservast kuni rabani, osa ka põlismetsa (jah, ka niisugune jupp metsa veel meie jahimaal alles !!!) Raba osa praktiliselt jäljevaba ja ka raba alt täiesti sula. Kitsed ikka koondunud raiestike, söödakohtade ja põldude lähedusse.
Ruutloenduse eesmärk ei olegi võimalikult palju jälgi kaardile saada. Olulisem on see, et (võimaluse korral) ruut läbiks kõiki piirkonna tähtsamaid elupaiku. Siis on saab ka teiste liikide kohta (näiteks kärplased) võimalikult palju andmeid. Ei maksa veel meetodile käega lüüa, sest asi ikkagi veel algusjärgus ja tahab kindlasti täiendamist. Küll see põldude servadega seotud asjad ka arvesse võetakse.