Postitatud: R Jaan 07, 2005 6:12 pm
Mul on tuulekiiruse mõõtja juba 5 aastat olemas, ja väga suureks abiks. Eriti sügisel hanejahis ja rebastele... sest mida väiksem kuuli kaal, seda tundlikum ta tuulele pika maa peal on. Spetsialist ütleks küll vastu, et kaal ei ole peamine, vaid kuju, ballistiline koefitsent ja massitihedus, mis on muidugi õige. Aga tõsiasi on, et .22 kaliibri 4,2 gr kuul on külgtuulele tundlikum kui 8-9gr. Et ballistikatabelitest mingit tolku oleks, peab tuule kiirust TEADMA, mitte arvama, ehkki kogenud arvaja võib olla üsna täpne. Pika maa taha laskmisele mõjub ka temperatuur, õhurõhk ja niiskus. Müüakse spets väikesi seadmeid, mis on kombineeritud tuule, temperatuuri ja õhuniiskuse mõõturid. Ja ei maksa midagi nii üle mõistuse (kallimad muidugi välja arvatud). Väga väikesed, täpsed ja kerged. Muide, tuulel on oma "tsükkel" või "periood", mida ta väikeste variatsioonidega kordab: tõsised laskjad on õppinud seda jälgima ning ajastavad oma lasud kindlale tsükli osale. Internetist otsides leiab ka külgtuule komponendi arvutamise reeglid. Toon igaks juhuks rusikareegli ära. Laskja kl 6, märk on kl 12: otse vastutuul ja otse taganttuul ei loe; kl 3 ja kl 9 on 100%, kl 1.30 ja 10.30 ning 4.30 ja 7.30 on 50%, ülejäänud vahed tuleb jaotada vastavalt puhumise nurgale laskesuunaga. Seega võtad külgtuule mõju tabelist, vaatad, kust tuul võrreldes sinu laskesuunaga puhub ja seejärel võtad sellest kõrvalekaldest vastava osa, mis peaksolema tegelik kalle. Kuid taas, kõike tasuks ise järgi proovida oma püssi ja moonaga. Jälle üks "ehku" vähem. Snaipritel on tuule "lugemine" omaette õppeaine, ja üks tähtsamaid.