tulejukud

[jorr]

Pole küll otse jahilugu, kuid mida arvavad jahimehed sellest arutust igakevadisest kulupõlengust?Eriti tänavuse kuiva ja tuulise kevadega.On küll määratud suured trahvid aga tolku ei paista midagi.Kaovad nii inimeste kui ulukite elupaigad ja metsad, seda igal kevadel, kas ei jõua ükskord kohale, et nii ikka ei tohiks või kuidas?Ja need põletajad pole üksnes poisikesed.Ehk saaksid jahimehedki selle lauslolluse vastu midagi teha?

[gunnar]

Ei ole isegi aru saanud et mis pidi siukeste palatajate mõte liigub. Aga mida teha saaks ? Kõige liihtsam vist 1313 helistada ja teada anda.

[hendrik]

Ma arvan, et ega jahimeestel pole jahimeestena vast midagi ette võtta aga teadliku kodanikuna võib igaüks ju midagi ette võtta selle idiootsuse vastu. Nendele tüüpidele, kes enda majapidamisi või ennast ise sisse põletavad, ei oska muud öelda kui palju õnne. Kuigi tegemist on iseenesest tragöödiaga kui selline asi peaks juhtuma... Aga ma arvan, et see on hullem tragöödia kui kellegil läbi õnnetuse miskit põlema läeb ja pritsimehi pole kohale saata, sest mingi ahv on kulupõletamisega üle piiri läinud ja päästeamet peab selle jamaga tegelema. Kui ise süütasid ja piiri ei suutnud pidada, siis pead vastutama ja kahjud hüvitama. Igasugused. Mu arvates oleks täitsa õige küsida ka väljakutse tõttu tekkinud kulutused põletaja käest, olgu või alaealine või penskar... A mine sa tea, kas on ikka õiglane..

[jorr]

Täpselt Hendrik. Kahju tuleks kindlasti välja nõuda ja ka pritsumeeste kulu kinni maksma panna.Kui ikka mõned kõvasti vastu näppe saavad ehk paneb teised ka mõtlema.Ja arvan, et kevadine kulutuli tuleks täielikult ära keelata, mitte aint mingi tärmini järgi, et siiani tohib.Kui tahad põletada, kutsu pritsumehed aegsasti kohale ja maksa väljasõit ka kinni.Näiteks heinaküüni või lakka ikka mõistusega inimene tuld tegema ei lähe.Isegi kui läheb õnneks,et põleng pahandust ei tee siis kulu sees olevad loomakesed ja linnupesad ikka kõrbevad.Tartu linnas näiteks keelati igasugu kevadine rämpsupõleng ka eraaedades täiesti ära.

[-Ils-]

Arvan, et trahve võiks sellise teo eest tõesti rohkem teha. Asi selles, et kui üks tegelane kuskil külas mingi suurema laksu ära saab, siis see jutt sellest levib nagu "kulutuli" ja on kiirelt teada, kui mitte tervele vallale, siis poolele kindlasti ja paneb teised püromaanid mõtlema. Aga see ei tohiks olla mingi tühised 200 EEk-i vaid ikka korralikult. Ei ole väga pahatahtlik inimene aga arvan, et teistmoodi sellest haigusest lahti ei saa.

[indian]

Asi riigis hull. Adrakülas põles 15 ha kadakatega loopealset. 112 vastas, et lugu selline, et pole kedagi saata, pole inimesi enam autode rooli pista. Ja põleski, hästi põles. Kohalikud mehed ajasid traktorid välja ja tõmbasid maa mustaks, et tuli edasi ei saaks minna. Tuli läks lahti ``piknikust``.
Kiirabis ja politseis samad lood. Kodanik siiski nagu telliks riigilt igasuguseid teenuseid ja nagu ka maksab selle eest, mida pole, see on teenus. Soiutakse, et pole silte ja majanumbreid, ega ole tõesti aga kui tuhandetel ruutkilomeetritel on üks patrullauto, siis on füüsiliselt võimatu midagi tagada ja mitmes kohas ka korraga olla ei saa. Sellest isakesed vaikivad. Tääle võetakse juba keda iganes, kas need inimesed ka vastavad nõutud tingimustele, see polegi enam oluline. Selle tagajärjel satuvad ametisse mehed, kes saavad kodus oma naiste käest kolki ja siis mundris laiama kipuvad, nagu teeks munder neid kuulikindlaks. Sitt lugu seltsimehed, olukord on hull, kuid loodame veel, et mitte lootusetu.
Mõned aastad tagasi tegutses meil sulaselge püromaan, paari kuu jooksul oli majade süütamisi 13, lugege ja kirjutage 13. Teine toss käis mööda põlde ja pani neid meelega põlema, selle saime ka kätte aga too osutus 23 aastaseks ullikeseks, kes kartis ``vanaema käest nüüd vitsa saada``, oligi arengupeetusega. Sellisele ei saagi midagi teha. Nõukaaeg oli ses suhtes tore, et kaabakad mädanesid vangis ja hullud istusid psühhokroonikute kodus. Nüüd võideldakse nende õiguste eest nii, et ninast veri väljas, põletagu või tehku mis tehevad, ega siis inimlast ei tohi luku taha pista. Püromaan on ise alati tulekahju läheduses, talle meeldib vaadata, missuguse hullu sebimise ta korraldas, ma olen nendega vestelnud ja küsinud, mis neile siis nii selle juures meeldib. Üks oli nii tasane kodanik, oli küll kuidagi tihti kohal, kui majad põlesid, keski poleks uskunud, et tema ongi see, kes süütab.

[jorr]

Arvan, et riik võiks kehtestada tuletegejatele veel saastetasu mis läheks näiteks päästeteenistusele.Iga põlemine ju saastab keskonda milles me kõik elame.Võtame näiteks prügiveo,on saastetasu aga tuli saastab samuti ja kui keegi tahab põletada kas või kulu, las maksab ka saastetasu kinni.On ju teine tuletegemise aeg sügisene põhupõletus,see pole nii ohtlik, kui kevadine kulutuli aga õhku saastab ikka ja miks peame mingi tulejuku põhupõletamise pärast kõik kannatama?

[Pikk]

Ma saan aru et probleem on nagu rohkem nn eikellegi maade põletamisega. Anne luht põles, kellele sa selle trahvi seal teed??
Ega kui päästeamet kohale tuleb siis ei leidu kedagi kes tunnistaks et ja mina panin põlema ja maksan trahvi

[aivar00]

Mul on Jorr sulle selline ettepanek, et mine ja kurda oma muret mõnele riigikogu liikmele, soovitavalt sellisele veel keda sa valisid. Nemad on seadusandjad ja saavad asjad paika panna. Kahtlen, kas sind jutule võetakse joruga, et päästjatel, meedikutel, pollaritel jne. palk väike, meha pole, tehnika vana jne. Sama Soosaar, kes Keskerakonnaga Pärnus sõdib ka oli suur mereäärse nn. kulu ja kõrkjate põletaja paar aastat tagasi. Tehtud tallegi midagi ja sa nüüd halad. Võid ka proovida jahimees Reiljanile, Taalile, Tammsaarele muret surma saavate ussikeste ja linnupoegade üle kurta, kuid nagu mina aru olen saanud, siis selle kõige peale kokkvõttes "sülitatakse", tehakse kurba nägu, et jutt õige, aga reaalset tegevust ei järgne peale kiidulaulu, kui tublid me oleme ja kui hästi Eesti majandusel ning riigil tervikuna läheb
Kurask parem lõpetan hala ära, kogu kompott teistelegi samahästi teada, et kala mädaneb ikka peast.

[jorr]

Nii et pistame pea liiva alla ja põleme edasi?Usun Aivar, et elad kõigi mugavustega linnamajas ja sind see igakevadiselt korduv lauslollus ei häiri niikaua, kui mõni tulejuku sinu elamist kärssama ei pane.Siis aga nati hilja juba Riigikogust abi otsida.

[Ahto Kattai]

Valaks ikka veel õli tulle
Ei tea paljun teist põllumajandusega seotud on,aga lisan väikse nüansi ,ega need põletajad ju kõik ikka poolearulised ja lapsed ka pole! Ei kutsu siin ülesse kedagi midagi põletama ,vaid toon mõne põhjuse miks põletatakse!
Et ärge põletage põhku -aga mis teha kui isegi selle põllumajandusele mõeldud nafta hind on üle 10 -ne kroonu ja kui selle raha kuskilt pigistakski kuhu see põhk panna kui teda vaja ei ole.Kahjuks ei kasutata meil seda millegipärast veel näiteks toasooja tegemiseks ,nagu seda mõnelpool mujal juba tehakse! Kuna põld vaja künda siis need tikud taskust võetaksegi!
Kulu -Kui sügisel võimalust hilist niidet pole teha ,siis kevadel reaalne oht ,et vanakuluga segatud noor rohi ajab silo rikknema.Abiks võetakse jälle tikud!
Ei maksa nüüd mulle turja karata,püüan vaid veidi põhjuseid lahata! Ehk lööb rahvamajandus edaspidi rohkem õitsele ja kaovad ära lihtsalt põhjused põletamiseks ja käskusi keeldusi pole vajagi!
Kivi kotti!

[rajaleidja]

niipalju kui ma tean, siis meie kandis küntakse põhk maasse. kevadeks ei jää põllule igatahes kohe kindasti mingit põhku.

kulu põletamisega on jah nii ja naa. niikaua, kuni oma maja pole selle tõttu maha põlenud, mõeldakse, et miks mitte põletada.

[kakuke]

niipalju kui ma tean, siis meie kandis küntakse põhk maasse. kevadeks ei jää põllule igatahes kohe kindasti mingit põhku.

Seda siis vast juhul kui tegemist purustatud põhuga?

[saialõikaja]

niipalju kui ma tean, siis meie kandis küntakse põhk maasse. kevadeks ei jää põllule igatahes kohe kindasti mingit põhku.

kulu põletamisega on jah nii ja naa. niikaua, kuni oma maja pole selle tõttu maha põlenud, mõeldakse, et miks mitte põletada.

Vanasti oli nii, et väga vähestel kombainidel oli põhupurustaja taga (lääne masinatel oli ja töötas, kuid kui vene masinatel oli, siis nöökis) ja enamus põhku ju ära ei tarvitatud ja seega tuli sügisel tuli otsa panna!
Võibolla praegu veel mõned üksikud väiketalupidajad paarikümne hektariga on, kes vanade riistadega mässavad ja põhku põletama peavad, aga enamik läheb põhupurustajast läbi ja küntakse maasse!
Purustamata põhku maasse ei künna!!! Kui just päris ikaldus jälle polnud

[sooviku]

Mõelge sellele ka,miks on kulu mida põletada.Vanasti,mis tegelikult polegi nii väga vanasti,niideti isegi kraavikaldad lehmaheinaks.Nüüd on meil vabadus!Kasvatame ohakat ja võsa nende põldude peal,kus punased vilja ja kartulit harisid.20-30 aastat tagasi oli nende kuluväljade asemel viljapõllud ja põlenguid oli ka vähem.