relva ja jahieksami sooritajatele abimaterjalid
Jah, nüüd ka relvaeksam ikka raksem kui ennist. st. 10 küsimust. 8 peavad olema perfektsed, st. kui netist võtta relvaseadus, ja vajan relva 3 esmaabi, ja see korralikult selgeks teha, siis saab läbi. kui minna mütsiga lööma, siis võib tekkida raskusi. nt. teemal - mis tingimustel ja juhtudel kuulub relvaluba vahetamisele. Ja mina unustasin loetelus mainida, et ka siis kui see kapsaks muutub. Vot... ja oligi 0... mingi asi oli veel 0... sama lihtne eksimus. Nii, et kui ülikoolis saaks antud eksamist B (5-), siis relvaeksamit tuleks jälle õppima hakata. Samas õige ka. Ega relvaga nalja pole.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Nüüdseks on juba ilmunud ka "Vajan Relva 5". Ise lugenud pole, aga nii uues asjas peaksid küll kõik vajalikud punktid sees olema. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?17593
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
taivo kirjutas:vajan relva 5 on läbi loetud mitu korda ja isegi exam selle abil tehtud. kasulik raamat. tuubid pähe, exam tehtud:)
Mina tegin siis öeldi kohe, et asjad mis puudutavad juriidilist isikut eksamisse ei tule. Lisaks ei tulnud mõned peatükid mis nö. lihtrahva-kaugeks jäävad nagu laskepaikadest jms. See niisama huupi tuupimine ma arvan suht mõttetu. Uuri täpsemalt järgi mida vaja, sest vb ka teil analoogselt asi tehtud. Eksam oli tegelikult väga lihtne ja üllatav oli vaadata, kui paljud ikka läbi põrusid-õpiti keerulisi asju pähe, aga aru ei saadud. Vajan Relva 5 oli endal kah olemas tol korral, aga vaja ei läinud, kuna vajalik materjal anti mundrikandjate poolt.
Mine metsa!! 
-
sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
Tere.
mul seisab ka varsti ees relvaeksam.üritan selleks siis veidi valmistuda. raamatut lugedes aga tekkis küsimus. näiteks millal võib hädaseisundis tulirelva kasutada. kuna hädaseisundis tekitatakse kahju kolmandate isikute varale ja ohu allikad võivad olla nii loomad,masinad loodus jne. siis kas näiteks mind ründava kurja koera mahalaskmine on tegutsemine hädaseisundis.ja millal veel hädaseisundis võib relva kasutada.
hädakaitse ja relvaseadusega peaks olema nagu ok. uurin internetist samat teemat ja tundub et ka juristid vaidlevad antud valdkondade üle päris kõvasti. ehk oleks siis kellelgi viitsimist natsa mind aidata.
mul seisab ka varsti ees relvaeksam.üritan selleks siis veidi valmistuda. raamatut lugedes aga tekkis küsimus. näiteks millal võib hädaseisundis tulirelva kasutada. kuna hädaseisundis tekitatakse kahju kolmandate isikute varale ja ohu allikad võivad olla nii loomad,masinad loodus jne. siis kas näiteks mind ründava kurja koera mahalaskmine on tegutsemine hädaseisundis.ja millal veel hädaseisundis võib relva kasutada.
hädakaitse ja relvaseadusega peaks olema nagu ok. uurin internetist samat teemat ja tundub et ka juristid vaidlevad antud valdkondade üle päris kõvasti. ehk oleks siis kellelgi viitsimist natsa mind aidata.
-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Ted selle hädakaitse ja hädaseisundi(jamissealiganesveeloli) teemal ka ise politseiametnike(teatud maakonna nn, relvaspetsialistide) poole pöördunud.
Vastuseks oli stiilis: noh ei tea või, loe raamatut. Mida te arvate, mis mulje mul jäi? Ära arvasite, sittagi ie teand mees teemast.
Jummala eest ei väida seda kõigi politseinike kohta. Lihtsalt ei sattund seekord antud kohas ametisse õige mees.
Vastuseks oli stiilis: noh ei tea või, loe raamatut. Mida te arvate, mis mulje mul jäi? Ära arvasite, sittagi ie teand mees teemast.
Jummala eest ei väida seda kõigi politseinike kohta. Lihtsalt ei sattund seekord antud kohas ametisse õige mees.
jaanes kirjutas: kas näiteks mind ründava kurja koera mahalaskmine on tegutsemine hädaseisundis.
Ise sain aru nii, et siis on tegemist hädakaitsega. Hädakaitseseisund on siis kui lased ntx. laes kuplit mis on kolmanda mehe oma nii, et kukutad selle koerale peale vältimaks koera rünnakut teisele inimesele ja siis ei tohi see kuppel maksta rohkem kui püksid jalas mille koer oleks ribadeks tõmmanud. Ise olen nii aru saanud, aga eks siin ole neid va targemaid paragrahviväänajaid kes täpsemini seletavad.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Mul oli kunagu relva eksamil just küsimus hädaseisundi kohta ja pidin mingi näite tooma. Mina tõin näiteks olukorra, kus tulistatakse relvast õhku näit. märku andmiseks või tähelepanu tõmbamiseks. Eksamineerija tõi hilisema vestluse käigus mulle aga järgmise näite: näed tänaval jalutades, et suvalise maja räästast tuleb suitsu. Tõenäoliselt on tegu tulekahjuga ja võimalik, et majas on äkki inimesed lõksus. Maja uks on aga lukus. Et majja siseneda ja võimalike ohvriteni pääseda tulistad oma relvast ukse luku puruks. Ehk siis ongi tegu tulirelva kasutamisega hädaseisundis.
No vot. ajab ikka segadusse küll. ka mina küsisin kohaliku konstaabli käest kui ta mu relvahoiutingimusi uudistamas käis sama küsimuse. tema suust tuli ka täpselt sihuke häma et tundus et ega ta ise ka päris täpselt aru ei saanud millest jutt oli.koera näite tõin selleks et hädakaitse puhul on ju ründajaks alati inimene.(kas koer on kolmanda isiku vara)sestap igaksjuhuks küsisingi mida targemad inimesed oskavad vastata.et olla kindel mida võimaliku eksamiküsimuse peale vastata.vajan relva 5s ei ole relva kasutamisest hädaseisundis juttu. näitena oli toodud tulekahju korral naaberkuuri lammutamine. kordamisküsimustes olid ju pooled küsimused hädakaitse ja hädaseisundi teemadel,sõnaga,oleks vaja ikka asi endale selgeks teha. ehk pabistan ka liiga üle eelseisva eksami pärast,a ega teist korda ei tahaks ka enam minna.
Okei.
Hädaseisund. KHmm. Sellest võiks kirjutada mitu lehekülge.
Nagu sõna isegi ütleb eeldab hädaseisund hädas olemist. Hädasid on igasuguseid - suuri ,väikeseid, delikaatseid. Seadus peab selle all silmas, et olete sattunud ELULE OHTLIKKU SEISUNDISSE ehk OLUKORDA või on tekkimas OHT KELLEGI KOLMANDA ISIKU ELULE.
Hädaseisundiks ei ole kindlasti olukord, kus vihapidaja ütleb teile" MA tapan su ära". See EI OLE HÄDASEISUND.
Hädaseisundit EI OLE, kui sama mees pärast neid sõnu hoiab püssi käes.
Hädaseisundit EI OLE, kui sama mees püssi ka laeb, kuid teie poole ei suuna.
Hädaseisund tekib, kui mees keerab laetud püssi teie poole ja kordab oma ütlust.
Loo moraal. HÄDASEISUNDIS PEAB OLEMA REAALNE OHT ISIKU VÕI KELLEGI TEISE ELULE. Kordan REAALNE OHT ELULE. Rünne peab olema vahetu ja juba toimuma, isiku käitumine on ülimalt veenev tema ähvarduse täideviimiseks. Relva võib kasutada äärmusliku - kõige viimase vahendina, kui kõik teised võimalikud vahendid ründe peatamiseks või eluohu kõrvaldamiseks on kasutud.
Ka sellisel juhul tuleb hoiduda surmamisest.
NÜÜD TÄHELEPANU.
Hädaseisund kestab VÄGA LÜHIKESE AJAÜHIKU. Esimene tabav lask ründaja peatamiseks lõpetab hädaseisundi. Äärmisel juhl ka järgmine, kui lask pole ründajat peatanud ja säilib oht elule. KÕIK ÜLEJÄÄNUD lasud EI OLE hädaseisund vaid RÜNNE ründaja vastu. Te olete seadusega kaitsud seni, kuni end kaitsete. Kui kaitse läheb üle rünnakuks, olete ületanud selle õhkõrna piiri ja muutute kriminaalkurjategijaks. Rollid on vahetunud - teie ründaja on nüüd ise omakorda hädaseisundis ja teie RÜNDAJA, mis tähendab, et tema relvakasutus teie vastu on siis juba seaduspärane.
Ei maksa loota, et hiljem ei tehta eksperdi poolt laskude järjekorral vahet. Tehakse küll ja väga edukalt. On küllalt kohtukaasusi, kus isikud selle eest istuma läinud. Inimlikult on see mõistetav. Te olete ülimas erutuse seisundis, veres keeb adrenaliin, viha ja siis võidurõõm.
Minu soovitus. Hoiduge sellisest olukorrast ja vältige relva kasutust sest tagajärjed on korvamatud ja pöördumatud. KAsutage sõnaosavust, diplomaatiat, mida iganes.
Loodan, et saite ammendava vastuse.
Hädaseisund. KHmm. Sellest võiks kirjutada mitu lehekülge.
Nagu sõna isegi ütleb eeldab hädaseisund hädas olemist. Hädasid on igasuguseid - suuri ,väikeseid, delikaatseid. Seadus peab selle all silmas, et olete sattunud ELULE OHTLIKKU SEISUNDISSE ehk OLUKORDA või on tekkimas OHT KELLEGI KOLMANDA ISIKU ELULE.
Hädaseisundiks ei ole kindlasti olukord, kus vihapidaja ütleb teile" MA tapan su ära". See EI OLE HÄDASEISUND.
Hädaseisundit EI OLE, kui sama mees pärast neid sõnu hoiab püssi käes.
Hädaseisundit EI OLE, kui sama mees püssi ka laeb, kuid teie poole ei suuna.
Hädaseisund tekib, kui mees keerab laetud püssi teie poole ja kordab oma ütlust.
Loo moraal. HÄDASEISUNDIS PEAB OLEMA REAALNE OHT ISIKU VÕI KELLEGI TEISE ELULE. Kordan REAALNE OHT ELULE. Rünne peab olema vahetu ja juba toimuma, isiku käitumine on ülimalt veenev tema ähvarduse täideviimiseks. Relva võib kasutada äärmusliku - kõige viimase vahendina, kui kõik teised võimalikud vahendid ründe peatamiseks või eluohu kõrvaldamiseks on kasutud.
Ka sellisel juhul tuleb hoiduda surmamisest.
NÜÜD TÄHELEPANU.
Hädaseisund kestab VÄGA LÜHIKESE AJAÜHIKU. Esimene tabav lask ründaja peatamiseks lõpetab hädaseisundi. Äärmisel juhl ka järgmine, kui lask pole ründajat peatanud ja säilib oht elule. KÕIK ÜLEJÄÄNUD lasud EI OLE hädaseisund vaid RÜNNE ründaja vastu. Te olete seadusega kaitsud seni, kuni end kaitsete. Kui kaitse läheb üle rünnakuks, olete ületanud selle õhkõrna piiri ja muutute kriminaalkurjategijaks. Rollid on vahetunud - teie ründaja on nüüd ise omakorda hädaseisundis ja teie RÜNDAJA, mis tähendab, et tema relvakasutus teie vastu on siis juba seaduspärane.
Ei maksa loota, et hiljem ei tehta eksperdi poolt laskude järjekorral vahet. Tehakse küll ja väga edukalt. On küllalt kohtukaasusi, kus isikud selle eest istuma läinud. Inimlikult on see mõistetav. Te olete ülimas erutuse seisundis, veres keeb adrenaliin, viha ja siis võidurõõm.
Minu soovitus. Hoiduge sellisest olukorrast ja vältige relva kasutust sest tagajärjed on korvamatud ja pöördumatud. KAsutage sõnaosavust, diplomaatiat, mida iganes.
Loodan, et saite ammendava vastuse.
Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !
-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Hädaseisund tekib, kui mees keerab laetud püssi teie poole ja kordab oma ütlust- ütles Pollar.
Kui ei korda oma ütlust, vaid kohe tulistab. Kust maalt siis hädaseisund hakkab? Kas päästiku liikuma hakkamisel? Või mitu ajaühikut(sekund, minut jne.) enne seda?
Kui kutt tuleb noaga minu poole ei ole hädaseisundit. Kui mitu cm(mm) minu kõhust hakkab hädaseisund?
Seaduses peaks asjad ikka üheselt mõistetavalt kirjas olema
OK. See selleks.
Minu arust on kõvasti nihu ka see nn "rollide vahetus" ehk siis kaitse üleminek ründeks. Minu arvamist mööda oleks täiesti loogiline kui suuremat vastutust ja kahju kannatab situatsiooni põhjustaja, "tänu" kellele hädaseisund üldse tekkis.
Oleks suuremaks hirmuks ka tukiga vehkijatele kui teaks, et juba selle eest võid tina seedima hakata. Praegu nagu suurt polegi võimalik end sellistes olukordades kaitsta. Ma miskipärast arvan, et sama teema ka politseile vahesl kõvasti peavalu valmistab.
Kui ei korda oma ütlust, vaid kohe tulistab. Kust maalt siis hädaseisund hakkab? Kas päästiku liikuma hakkamisel? Või mitu ajaühikut(sekund, minut jne.) enne seda?
Kui kutt tuleb noaga minu poole ei ole hädaseisundit. Kui mitu cm(mm) minu kõhust hakkab hädaseisund?
Seaduses peaks asjad ikka üheselt mõistetavalt kirjas olema
OK. See selleks.
Minu arust on kõvasti nihu ka see nn "rollide vahetus" ehk siis kaitse üleminek ründeks. Minu arvamist mööda oleks täiesti loogiline kui suuremat vastutust ja kahju kannatab situatsiooni põhjustaja, "tänu" kellele hädaseisund üldse tekkis.
Oleks suuremaks hirmuks ka tukiga vehkijatele kui teaks, et juba selle eest võid tina seedima hakata. Praegu nagu suurt polegi võimalik end sellistes olukordades kaitsta. Ma miskipärast
arvan, et sama teema ka politseile vahesl kõvasti peavalu valmistab.Jossile on mõneti õigus. Mina tõin vaid ühe näite, kuid elu meie ümber loob neid tuhandeid ja lahendus tuleb teil leida sisuliselt olematu aja jooksul. Hiljem juurdlevad õigusspetsialistid kuude kaupa, kas teil oli ikka hädaseisund või mitte.
PÕHIREEGEL , mis on seaduses kirjas, et PEAB OLEMA REAALNE OHT ENDA VÕI TEISE ISIKU ELULE. Erandjuhul on võimalik, et teie oma siseveendumuse järgi olete VEENDUNUD reaalses ohus teie elule ja kasutate relva, ehkki juriidilist hädaseisundit pole tekkinud, kuid süüdi teid ei mõisteta. ERANDJUHUL.
Ma ei saa lihtsalt öelda, milline olukord on hädaseisund milline mitte.
See hinnang jääb teie südamele ja seepärast soovitangi järgida eelmises vastuses toodud soovitust sellist olukorda vältida.
Jossi küsimuse teine osa - kaitse üleminek ründeks on paratamatult nii nagu on ja sellest tuleb hoiduda. Asjale paneb punkti EV põhiseadus, mis ütleb, et IGAL KODANIKUL ON ÕIGUS ELULE JA ÕIGLASELE KOHTUMÕISTMISELE.
Te võite teha teistmoodi, kuid "ruudulise" maailmavaate eest peate süüdistama siis iseennast. See on juba kristlik põhimõte, maaslamajat ei lööda, haavatud sõdurit ei tapeta jne.
JA ka selles on õigus, et politseile valmistab see samuti peavalu. Alles nädalapäevad tagasi mõisteti süüdi politseinik võimuliialduses, kui ta tulistas põgenevat narkomaani kontaktlasuga õlga. Seadus kehtib kõigi jaoks üheselt ja erandid on äärmiselt harvad.
PÕHIREEGEL , mis on seaduses kirjas, et PEAB OLEMA REAALNE OHT ENDA VÕI TEISE ISIKU ELULE. Erandjuhul on võimalik, et teie oma siseveendumuse järgi olete VEENDUNUD reaalses ohus teie elule ja kasutate relva, ehkki juriidilist hädaseisundit pole tekkinud, kuid süüdi teid ei mõisteta. ERANDJUHUL.
Ma ei saa lihtsalt öelda, milline olukord on hädaseisund milline mitte.
See hinnang jääb teie südamele ja seepärast soovitangi järgida eelmises vastuses toodud soovitust sellist olukorda vältida.
Jossi küsimuse teine osa - kaitse üleminek ründeks on paratamatult nii nagu on ja sellest tuleb hoiduda. Asjale paneb punkti EV põhiseadus, mis ütleb, et IGAL KODANIKUL ON ÕIGUS ELULE JA ÕIGLASELE KOHTUMÕISTMISELE.
Te võite teha teistmoodi, kuid "ruudulise" maailmavaate eest peate süüdistama siis iseennast. See on juba kristlik põhimõte, maaslamajat ei lööda, haavatud sõdurit ei tapeta jne.
JA ka selles on õigus, et politseile valmistab see samuti peavalu. Alles nädalapäevad tagasi mõisteti süüdi politseinik võimuliialduses, kui ta tulistas põgenevat narkomaani kontaktlasuga õlga. Seadus kehtib kõigi jaoks üheselt ja erandid on äärmiselt harvad.
Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !
Imedemaal võivat iga majaomanik sissetungija maha lasta, sõltumata sellest, kas ja kuidas see relvastatud on. Aga vot politsei peab oma väljaõppest tulenevalt enne mõtlema... Ja seepärast need vargapoisid kõikse rohkem kardavadki, et äkki on keegi kodus ja valab tinaga üle.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Oleneb kes jälgib seadust ja kes mitte või on neil kõik lubatud.Meie jahimehed peame tegema lepinguid ja küsima luba minna võõrale territooriumile päeval aga on teised kellele see ei kehti.Oli juhus nädal tagasi kui peeti öist orienteerumist ja keegi ei küsind kaarte tehes et kas sellega on keegi nõus et jooksevad öösel majade taga ja tallavd ei tea mida.Kas on tõesti aeg tulnud et peab okastraati vedama,vabandati et piiratud pole aga sildid on.
võimalikult suurem ports