Sokujaht on alanud ja paari kuu pärast algab ka kitsejaht. Jahimehed, olge head ja võtke tänavu metskitse jahti tõsiselt. Proovime alandada metskitsede arvukuse sellisele tasemele, kus ta oli 2-3 aastat tagasi.
Tänavu kevadel ületasid metskitsede poolt tekitatud kahjustused igasuguse mõistlikuse piiri - vähemalt Raplamaal. Julgen väita, et tulevikumetsa kasvatamine järgnevatele põlvedele sõltub suuresti meist, kellele on pandud ulukiarvukuse reguleerimise kohustus.
Kivi kotti!
Palve metskitsede arvukuse alandamiseks.
kitsearvukuse alandamine
See oleks nagu üleskutse salaküttimiseks,ega sa rohkem ikka lase kui lubasid antakse?Meie pundi kaheteist mehe peale oli kümme luba, no mida sa siin veel laskmata jätad.Tea, kuidas teie pool lugu aga meil tulevad load Keskkonnaametist ja rohkem ei antud.Aga kitse on palju küll ning tundub, et ega enne kõrgemal pool lahkemaks ei muututa kui juba häda lausa käes.
noorus on ilus aeg
Ma millegipärast arvan, et Taavi pigem sellele rõhuda tahtis, et kui suudetaks nö limiidid täis lasta, oleks hea. Tüüpiline on ju, et kitse & talle ei taheta niipalju lasta kui sokku. Paljudes kohtades jääb ka limiit realiseerimata. Tartu kandis ilmselt seda probleemi ei ole, mäletan sealtkandi suhtumist metskitsejahti - lasti kõike väga hea meelega. Aga laskmata jääb ikkagi kindlasti palju, mujal kui Tartumaal siis onju. Ja isegi see ei ole suutnud metskitse arvukusele mõjuda, et ta ilmselt kõige populaarsem salakütitav uluk on. Samuti see, et sokke on lastud proportsioonis enam kui kitsi ja tallesid... Eks tuleb seda miinimumi tugevalt jälgida, et lastud saaks.
Metskitse on tõepoolest kuidagi palju, paar talve tagasi suutsin talvisel ajal öise seajahi käigus ühel suurel põllul mitmes karjas ära lugeda ca 100 metskitse, minu jaoks elamus. Ja metsale teeb ta sellise arvukuse juures juba enam kahju kui põder, kärbivad mõlemad mehemoodi.
Metskitse on tõepoolest kuidagi palju, paar talve tagasi suutsin talvisel ajal öise seajahi käigus ühel suurel põllul mitmes karjas ära lugeda ca 100 metskitse, minu jaoks elamus. Ja metsale teeb ta sellise arvukuse juures juba enam kahju kui põder, kärbivad mõlemad mehemoodi.
kitsearvukuse alandamine
Meil lubati alles siis laskeliimiiti suurendada kui talumehed kaebusi esitama hakkavad,see tähendab, et siis kui häda juba käes.
noorus on ilus aeg
Küsin siin samas vahele. Milline peaks olema protsentuaalne kitsede laskmis kvoot. Grupid siis: 1.sokk (trofee) , 2.noor sokk (1-2 haru), 3.kits, 4.tall.
Meile räägiti, et küttimismahust 10% võivad olla sokud. Samas neid noori pupsikuid on see aasta päris hulga. Võiks nagu vähe suurem see protsent olla. Või mis teadjamad mehed arvavad? Kuidas kuskil see asi lahendatud on?
Meile räägiti, et küttimismahust 10% võivad olla sokud. Samas neid noori pupsikuid on see aasta päris hulga. Võiks nagu vähe suurem see protsent olla. Või mis teadjamad mehed arvavad? Kuidas kuskil see asi lahendatud on?
Meil on soku lubade suhe kitsedest paberite järgi u 35%-40% Juba mitmendat aastat antakse igale mehele vähemalt yks sokuluba. Samuti on sokuloa realiseerijatel kirjutamata kohustuseks sygisel kits tallega koju tuua. Kitsede arvukus on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud hoolimata isegi sellest, et meie maadele on mitu ilvese perekonda elama tulnud. 
(teadlaste andmetel pidi yks ilves aastas 30-50 kitse pintslisse panema)
(teadlaste andmetel pidi yks ilves aastas 30-50 kitse pintslisse panema)Meil antud kitsedele min laskelimiit,st.kui vähem laseme,võib pahandusi tulla,sama sigade ja kopraga. Limiidi ülempiiri osas piirangute seadmine on jahtkonna pädevuses. Anti õigus ise otsustada vahekord: kits- sokk-tall.Üldkoosoleku otsus oli: 1/3 igast.kus juures soku loaga lisandub automaatselt ka talle luba 2xhinnaga.Kui luba realiseeritud ja talle lõualuu juhatuse lauale paned,saad enammakstud raha tagasi.
Alati on rohkem kui 2 võimalust!
kitsearvukuse alandamine
Tundub, et Järvamaa meestel asi kõige parema lahentuse saanud sest looma on palju,mõtlen just siga, kitse, kobrast.Tartu kandis veel Keskkonnateenindus ja klubi mõtlevad, et enne ei liiguta kui kaebused tulevad, siis pole omal vastutust kui midagi valesti läheb.
noorus on ilus aeg
Huvitav, meile pandi minlimiit paika ja siis vaatasime, et looma võiks natuke enam lasta. Seega, klubisse saatsime küttimissoovi juba 5 isendi võrra suuremana ning see nii ka paika läks. Keegi ei tulnud rääkima, et enne peavad kahjustused olema jne. Aga sokku jagub ka, eilse kokkutulekusoku jahis nägin ise 5te looma, 1 ainult talutava sarvega, teised noored. Ja kuna teistel meestelgi sokud nägemata ei jäänud, siis paugu jätsin tegemata. Seega, meil lugu selline, et kitse on, sokku on, aga liiga palju ei ole (nagu juba mainitud, Tartumail jahitakse metskitsi hea meelega, tallede peale isegi suurem nõdlus kui sokule. Arvatavasti on ka salaküttimine üsna levinud.
Ahjaa, Kambja kandi mehed, mul üks tuttav metsakasvataja kurtis seal kitsede liigset arvukust ning kahjustusi (ja seal on metskitsi ikka päris usinasti)
Ahjaa, Kambja kandi mehed, mul üks tuttav metsakasvataja kurtis seal kitsede liigset arvukust ning kahjustusi (ja seal on metskitsi ikka päris usinasti)
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Ma enam ei mäleta, kas olen seda mitmel või ainult paaril korral varasemalt maininud, aga eks tule jälle üle korrata.
Sel aastal ja VÄHEMALT kahel järgneval samuti määratakse metskitsede ja metssigade küttimismahud maakondlike keskkonnateenistuste poolt järgnevalt - paika pannakse miinimumlimiit, mille ulatuses tuleb jahipiirkonna kasutajal IGAL JUHUL ulukeid küttida. Kui jahipiirkonna kasutaja soovib lasta rohkem, siis on see tema enda otsustada. Samuti on jahipiirkonna kasutaja enda otsustada, millises soolises ja vanuselises vahekorras ta soovib metskitse ja metssiga küttida.
Juba seni on ka olnud kuulda, et mitte kõik keskkonnateenistused ei ole sellist põhimõtet järginud. Sellisel juhul tuleks jahipiirkonna kasutajal (kui talle teenistuse poolt antud ei meeldi loomulikult - kui kõik on meele järgi, siis pole muidugi vaja mingeid proteste kuskile edastada) juhtida keskkonnateenistuse tähelepanu asjaolule, et nad ei järgi neile ministeeriumi poolt antud juhiseid. Kui ka see ei aita, siis pöörduga otse keskkonnaministeeriumi metsaosakonda. Ju sealt antakse siis keskkonnateenistuse jahinduse spetsialistile veidi mõista, et ta võiks süsteemisisestest kokkulepetest kinni pidada.
Jutte sellest, et load "tulevad" kuskilt mujalt kui jahipiirkonna kasutaja enda käest, ei ole mõtet puhuda. See lihtsalt ei ole nii (karu, ilvese ja hundiga on jah veidi erinevusi, mis ei ole väga täpselt reguleeritud). Kui jahipiirkonna kasutaja (nt Tartumaal jahiselts) näiteks küll ise ei kirjuta lubasid välja, vaid seda teeb tema eest maakondlik organisatsioon (Tartumaa näitel klubi), siis see ei muuda veel asjaolu, et jahipiirkonna kasutaja annab load välja ise. Antud juhul klubi lihtsalt kergendab "vaese ja vähevõimeka"jahiseltsi elu ja tegeleb tema eest asjaajamisega jahiseltsi enda poolt antud juhiste kohaselt. Kuid ikkagi saab selts (jahipiirkonna kasutaja) ise otsustada, kui suur võiks olla tegelikult realiseeritav küttimislimiit.
Muidugi ei tohi seda võimalust ise otsustada kurjasti kasutada. Maht tuleb endale määrata ikka niimoodi, et vähese arvukusega piirkondades ulukit viimseni maha ei notitaks. Jahipiirkonna kasutajal ei ole mitte ainult õigused, vaid ka vastutus - vastutus selle eest, et ta küttimisega ei viiks jahiuluki arvukust alla minimaalse lubatud arvukuse ega ei laseks sellel tõusta üle maksimaalse lubatud arvukuse. Ning pange tähele - selle muudatusega, et kitse ja sea puhul määratakse keskkonnateenistuste poolt ainult minimaalne limiit, pannakse nüüdsest tegelikult jupikene vastutust jahipiirkondade kasutajatele endile. Kui varasemalt sai ulukikahjustuste ilmnemisel tugineda asjaolule, et keskkonnateenistuse poolt etteantud määrad ei võimaldanud lihtsalt rohkem küttida, siis nüüdsest seda vabandust enam kasutada ei saa.
Oeh....läks jälle kole pikaks ja loenguliseks. Vast on ka abi
Päikest....ei kuram, vihma juba parem.
BM
Sel aastal ja VÄHEMALT kahel järgneval samuti määratakse metskitsede ja metssigade küttimismahud maakondlike keskkonnateenistuste poolt järgnevalt - paika pannakse miinimumlimiit, mille ulatuses tuleb jahipiirkonna kasutajal IGAL JUHUL ulukeid küttida. Kui jahipiirkonna kasutaja soovib lasta rohkem, siis on see tema enda otsustada. Samuti on jahipiirkonna kasutaja enda otsustada, millises soolises ja vanuselises vahekorras ta soovib metskitse ja metssiga küttida.
Juba seni on ka olnud kuulda, et mitte kõik keskkonnateenistused ei ole sellist põhimõtet järginud. Sellisel juhul tuleks jahipiirkonna kasutajal (kui talle teenistuse poolt antud ei meeldi loomulikult - kui kõik on meele järgi, siis pole muidugi vaja mingeid proteste kuskile edastada) juhtida keskkonnateenistuse tähelepanu asjaolule, et nad ei järgi neile ministeeriumi poolt antud juhiseid. Kui ka see ei aita, siis pöörduga otse keskkonnaministeeriumi metsaosakonda. Ju sealt antakse siis keskkonnateenistuse jahinduse spetsialistile veidi mõista, et ta võiks süsteemisisestest kokkulepetest kinni pidada.
Jutte sellest, et load "tulevad" kuskilt mujalt kui jahipiirkonna kasutaja enda käest, ei ole mõtet puhuda. See lihtsalt ei ole nii (karu, ilvese ja hundiga on jah veidi erinevusi, mis ei ole väga täpselt reguleeritud). Kui jahipiirkonna kasutaja (nt Tartumaal jahiselts) näiteks küll ise ei kirjuta lubasid välja, vaid seda teeb tema eest maakondlik organisatsioon (Tartumaa näitel klubi), siis see ei muuda veel asjaolu, et jahipiirkonna kasutaja annab load välja ise. Antud juhul klubi lihtsalt kergendab "vaese ja vähevõimeka"jahiseltsi elu ja tegeleb tema eest asjaajamisega jahiseltsi enda poolt antud juhiste kohaselt. Kuid ikkagi saab selts (jahipiirkonna kasutaja) ise otsustada, kui suur võiks olla tegelikult realiseeritav küttimislimiit.
Muidugi ei tohi seda võimalust ise otsustada kurjasti kasutada. Maht tuleb endale määrata ikka niimoodi, et vähese arvukusega piirkondades ulukit viimseni maha ei notitaks. Jahipiirkonna kasutajal ei ole mitte ainult õigused, vaid ka vastutus - vastutus selle eest, et ta küttimisega ei viiks jahiuluki arvukust alla minimaalse lubatud arvukuse ega ei laseks sellel tõusta üle maksimaalse lubatud arvukuse. Ning pange tähele - selle muudatusega, et kitse ja sea puhul määratakse keskkonnateenistuste poolt ainult minimaalne limiit, pannakse nüüdsest tegelikult jupikene vastutust jahipiirkondade kasutajatele endile. Kui varasemalt sai ulukikahjustuste ilmnemisel tugineda asjaolule, et keskkonnateenistuse poolt etteantud määrad ei võimaldanud lihtsalt rohkem küttida, siis nüüdsest seda vabandust enam kasutada ei saa.
Oeh....läks jälle kole pikaks ja loenguliseks. Vast on ka abi
Päikest....ei kuram, vihma juba parem.
BM
baddmann kirjutas:Ma enam ei mäleta, kas olen seda mitmel või ainult paaril korral varasemalt maininud, aga eks tule jälle üle korrata.
Sel aastal ja VÄHEMALT kahel järgneval samuti määratakse metskitsede ja metssigade küttimismahud maakondlike keskkonnateenistuste poolt järgnevalt - paika pannakse miinimumlimiit, mille ulatuses tuleb jahipiirkonna kasutajal IGAL JUHUL ulukeid küttida. Kui jahipiirkonna kasutaja soovib lasta rohkem, siis on see tema enda otsustada. Samuti on jahipiirkonna kasutaja enda otsustada, millises soolises ja vanuselises vahekorras ta soovib metskitse ja metssiga küttida.
Õhtut BM, anna viide kust seda saaks selle kohta internetist ametliku kinnitust, meil oli just juhatuse koosolek kus oli ka jutuks sea lubade jagamine, kõik oli juba keskonna poolt paika pandud palju emiseid, palju põrsaid.
Tervitades Tambet.
Hehe, küsi midagi lihtsamat 
Sellist viidet - vähemalt internetis - ei ole. Saan soovitada järgmist.
Kõigepealt muidugi tuleks kontrollida, kas juhatus on KKT-lt saadud paberi tekstist õigesti aru saanud ja seda korralikult lugenud. Lihtsalt igaks juhuks.
Keskkonnateenistuste jahinduse spetsialistidele on antud ministeeriumi poolt juhtnöörid, et üldine reegel metssea ja kitse puhul on miinimumlimiidi ettemääramine. Üldreeglist saab KKT teha täpsustusi põhjendatud vajaduse korral - nt metssea arvukuse allaviimise vajaduse korral määrata emiste miimimumlimiidi, juurdekasvu vaoshoidmise ja arvukuse "paigalhoidmise" vajaduse korral põrsaste või tallede miimimumlimiidi jms. Minu varasemalt mainitud suhteline-täielik vabadus - et nii üldarvu kui jaotumuse otsustab jahipiirkonna kasutaja ise - kehtiks ikkagi sellises olukorras, kus konkreetse ulukiliigi arvukuse suhtes ei ole KKT-l jahipiirkonna kasutajale mingeid nõudeid ega etteheiteid ja ta soovib seetõttu anda edasi vaid teaduslikult põhjendatud arvukuse samal tasemel hoidmiseks vajaliku "jahindusliku väljalangemise suhtarvu". Kui aga KKT annab ette absoluutse arvu, siis tuleks juhtida KKT tähelepanu sellisele asjaolule, paluda selgitust ja küsida, kas nende arvates on see kooskõlas nende juhtnööridega, mis KKT-le metskitse ja metssea osas on ministeeriumist antud.
OK, emiste näide oli veidi kehv, kuna emiseid meie jahimehed reeglina soovivad iga hinna eest hoida. Samas tallede ja emaste kitsede limiidi või sokkude limiidi eraldi väljatoomine on juba ehk mõistetavam. Ülalt antud juhtnööridega ei tahetud - nii nagu mina olen asjast aru saanud - mitte KKT-delt võtta ära õigust juhtida jahindust oma maakonnas neile selleks antud volituste piires, vaid pigem lõhkuda varasemat ja "veidi" kehva praktikat, kus lastavad arvud anti väga täpselt ette ja jahipiirkonna kasutajal puudus endal tihtipeale igasugunegi otsustamisvabadus.
Kui aga KKT mõistlike ja sõbralikult esitatud argumentide peale oma otsust ei muuda (tegelikult on KKT juhataja korralduse vaidlustamiseks vajalik kas vaide esitamine KKT-le endale või kaebus halduskohtusse), siis tuleks kontakteeruda Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse peaspetsialistidega. Eks nad suudavad minust oluliselt paremini välja selgitada, kas konkreetsel juhul on piirangud põhjendatud või mitte ja kas on järgitud kokkulepitud üldisi põhimõtteid. Ma olen peale esimeste selleteemaliste postituste kirjutamist kogenud, et see KKT-de reegel on päris mitmete nüanssidega, mis vägagi kipuvad sõltuma nii isikutest kui asukohtadest, nii et üldist reeglit kirja panna on oluliselt raskem kui seda omal ajal kuulda oli.
BM
P.S. Mustlesk, kui sul mingi täpsem küsimus on, saada privaatsõnum. Konkreetsel juhul on ehk niimoodi kergem nõu anda.
bm
Sellist viidet - vähemalt internetis - ei ole. Saan soovitada järgmist.
Kõigepealt muidugi tuleks kontrollida, kas juhatus on KKT-lt saadud paberi tekstist õigesti aru saanud ja seda korralikult lugenud. Lihtsalt igaks juhuks.
Keskkonnateenistuste jahinduse spetsialistidele on antud ministeeriumi poolt juhtnöörid, et üldine reegel metssea ja kitse puhul on miinimumlimiidi ettemääramine. Üldreeglist saab KKT teha täpsustusi põhjendatud vajaduse korral - nt metssea arvukuse allaviimise vajaduse korral määrata emiste miimimumlimiidi, juurdekasvu vaoshoidmise ja arvukuse "paigalhoidmise" vajaduse korral põrsaste või tallede miimimumlimiidi jms. Minu varasemalt mainitud suhteline-täielik vabadus - et nii üldarvu kui jaotumuse otsustab jahipiirkonna kasutaja ise - kehtiks ikkagi sellises olukorras, kus konkreetse ulukiliigi arvukuse suhtes ei ole KKT-l jahipiirkonna kasutajale mingeid nõudeid ega etteheiteid ja ta soovib seetõttu anda edasi vaid teaduslikult põhjendatud arvukuse samal tasemel hoidmiseks vajaliku "jahindusliku väljalangemise suhtarvu". Kui aga KKT annab ette absoluutse arvu, siis tuleks juhtida KKT tähelepanu sellisele asjaolule, paluda selgitust ja küsida, kas nende arvates on see kooskõlas nende juhtnööridega, mis KKT-le metskitse ja metssea osas on ministeeriumist antud.
OK, emiste näide oli veidi kehv, kuna emiseid meie jahimehed reeglina soovivad iga hinna eest hoida. Samas tallede ja emaste kitsede limiidi või sokkude limiidi eraldi väljatoomine on juba ehk mõistetavam. Ülalt antud juhtnööridega ei tahetud - nii nagu mina olen asjast aru saanud - mitte KKT-delt võtta ära õigust juhtida jahindust oma maakonnas neile selleks antud volituste piires, vaid pigem lõhkuda varasemat ja "veidi" kehva praktikat, kus lastavad arvud anti väga täpselt ette ja jahipiirkonna kasutajal puudus endal tihtipeale igasugunegi otsustamisvabadus.
Kui aga KKT mõistlike ja sõbralikult esitatud argumentide peale oma otsust ei muuda (tegelikult on KKT juhataja korralduse vaidlustamiseks vajalik kas vaide esitamine KKT-le endale või kaebus halduskohtusse), siis tuleks kontakteeruda Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse peaspetsialistidega. Eks nad suudavad minust oluliselt paremini välja selgitada, kas konkreetsel juhul on piirangud põhjendatud või mitte ja kas on järgitud kokkulepitud üldisi põhimõtteid. Ma olen peale esimeste selleteemaliste postituste kirjutamist kogenud, et see KKT-de reegel on päris mitmete nüanssidega, mis vägagi kipuvad sõltuma nii isikutest kui asukohtadest, nii et üldist reeglit kirja panna on oluliselt raskem kui seda omal ajal kuulda oli.
BM
P.S. Mustlesk, kui sul mingi täpsem küsimus on, saada privaatsõnum. Konkreetsel juhul on ehk niimoodi kergem nõu anda.
bm
-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am