DEUSA pasta ja rajakaamera.
Jah,sead olid ilusti näha aga põdralugu nati kahvatu.Kas oli kaugel või minu arvuti viga?
Rajakaameraga tulevad muidu ilusad pildid küll ja jääb ära see metsas passimine nagu varitsusjahil,et kas trehvab või mitte?Loom ka harjub kaameraga ja ei karda eriti,sest pauku ei tule.
Muide,enda kogemus,et siga tunneb infrapuna valguse öösel ära ja vares ka, muid loomi ei tea.
Rajakaameraga tulevad muidu ilusad pildid küll ja jääb ära see metsas passimine nagu varitsusjahil,et kas trehvab või mitte?Loom ka harjub kaameraga ja ei karda eriti,sest pauku ei tule.
Muide,enda kogemus,et siga tunneb infrapuna valguse öösel ära ja vares ka, muid loomi ei tea.
noorus on ilus aeg
Meil on mille vahel trofeed valida!
kraavik kirjutas:Huvitav et loom ikkagi kaamerat öösel nii kahtlustavalt uuris. Tekitab kaamera filmimise ajal mingit heli või tunnetavad loomad selle infrapuna siiski kuidagi "kuklatundega" ära?
Pimedas filmitud kaadrite suhteliselt madala kvaliteedi järgi arvaks (võhikuna küll), et see konkreetne kaamera infrapunakiirgust ise välja ehk ei saada, vaid üritab looduses olemasolevat sensoriga tabada ?
BM
Jahimees!
Ma ei laida rajakaamerat maha, kuigi ma ei ole ka kade nende peale kes selle omale ostnud on. Kusagilt on mul meelde jäänud järgmine lause: "Kogenud jahimehed suudavad looduse märkide ja lõhnade järgi kindlaks teha, mis loomad siin liikunud on!" Ma ise proovin püüelda ikka selle poole, et iga metsas käik ja vanemate meeste tarkused mulle kõrva taha jääks. Studeerin kirjandust, loen foorumit, proovin kümnest erinevast arvamusest iva leida.
Loomulikult on läinud aeg edasi, paarkümmend aastat tagasi ajujahis kasutatavad käemärgid on asenunud raadiosaatjatega. Kes oma metsas ära eksib, ostab omale GPSi või lihtsam mees kompassi. Toredad pildid küll, kuid eks iga üks peab omale selgeks tegema, mis ta metsas leiab või otsib. Rajakaameraga sigadega kohtumise aja kokkuleppimine ei anna päris seda tunnet, kui ootamatud kohtumised ükskõik millise muu loomaga. Võid küll oodata, et järgmise nuka tagant võin näha sokku, kuid kui ta seal ka on, siis tuleb see iga kord kõige suurema üllatusena.
Loomulikult on läinud aeg edasi, paarkümmend aastat tagasi ajujahis kasutatavad käemärgid on asenunud raadiosaatjatega. Kes oma metsas ära eksib, ostab omale GPSi või lihtsam mees kompassi. Toredad pildid küll, kuid eks iga üks peab omale selgeks tegema, mis ta metsas leiab või otsib. Rajakaameraga sigadega kohtumise aja kokkuleppimine ei anna päris seda tunnet, kui ootamatud kohtumised ükskõik millise muu loomaga. Võid küll oodata, et järgmise nuka tagant võin näha sokku, kuid kui ta seal ka on, siis tuleb see iga kord kõige suurema üllatusena.
Aim small, miss small!
No vot, selle arvamuse peale ütleks ma ise, et ühed üllatuvad loomadega kokku sattudes, ja hindavad neid haruldasi hetki. Teised tevad loomasid nägupidi ja elavad kõiki kohtumisi kordades enam läbi. Nagu kontsentreeritum variant. Mõned käivad mitu aastat metsas, saavad teadmisi, lõpuks näevad loomasid, teised panevad kaamera üles, ja hoiavad mõned aastad kokku, lisaks näevad ka teisi loomasid, tegelevad samal ajal hoopis ulukihoolde või oma perega.
Lisaks pisike enda arvamus, ega loom veel selle kaamera järgi käi, lähed ise kohale, pead teadma ka kuidas olla ja käituda, et loom ikka tuleks.
>Rajakaameraga sigadega kohtumise aja kokkuleppimine ei anna päris seda tunnet, kui ootamatud kohtumised ükskõik millise muu loomaga.
Annab ikka
Lisaks pisike enda arvamus, ega loom veel selle kaamera järgi käi, lähed ise kohale, pead teadma ka kuidas olla ja käituda, et loom ikka tuleks.
>Rajakaameraga sigadega kohtumise aja kokkuleppimine ei anna päris seda tunnet, kui ootamatud kohtumised ükskõik millise muu loomaga.
Annab ikka
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...