Oma püss

[Felis Lynx]

Vanas jahimehe käsiraamatus on selline vanasõna."Mees sihib, laad laseb"
Ja omapoolne tähelepanek, et tiirus on rahulikult sihtides võimalik iga püssiga pihta saada aga metsas niikaua kui püssi palge sobitad on uluk juba järgmises kvartalis või oled teinud praaklasu.

Väga õige jutt On endalgi kamraade, kes tiirus head aga metsas lasen ise samal ajal 2 looma kui mõni veel sihib. Õnnelikud mehed kes nii tiirus kui jahis head ja kiired- jääb üle vaid kadestada. PS. ise olen tavaline Eesti mees.

[bighornet]

Kes siin ilust räägib! Jutt ikka sellest, kuidas relv kätte istub ja kui mugav temast tulistada on. Kui täpne raud ja kui kiirelt maha jahtub jne. Võid ju relva poest osta, aga lae pead ikka ringi tegema või ära vahetama. Ja jutt ei käi jahirelvast.

Sa jätsid ühe kirja lugemata, ilu ja tuuningu lugu oli bighorneti kirjale vastus

Väljend "tuunima" tuleb ingliskeelset sõnast "tune" - toonima, viisistama, seadistama, kohandama, kruttima jms. Selles tähenduses tuleb seda ka mõista.
Minu meelest algab seesama tuunimine just peale relvale optika sobitamisega ja leidmisega. Täiesti nõus Kuldi viitega, et :
" Kindlasti on siin mehi kes arvavad -no mis te mehed jahute ,minu vint hakkab ju mulle ideaalselt palge! Neile kes nii mõtlevad soovitaks võtta ja veidi kõige lihtsamate vahenditega (teip ,mõnest pehmemast materjalist kergelt lõigatav materjal) oma laadi vähe kohendada ja kui tulemus on selline ,et viskad kinnisilmi püssi kõvasti palge ja silma avades on optika pilt nagu peab,küllap siis leiate võimaluse oma relva laad jäädavalt selliseks kohendada".
Et selline viis odavaim ja kiireim viis oma põsenuki ja kaba sobivuse määramiseks on, sain ma Männiku tiirus koos kaitseväe poistega kõrvuti toksides. Tulid ja panid teibiga lipsti oma manuse kabale külge ja kogu lugu Proovisin oma vanemal püssil ja ...uups! arenguruumi küllaga.

See selleks, aga esiteks ikka optika jalad. Nurkade poolt eriti taha ja madalale viidud optikajalad olid alles pool probleemi.
No poe standartsete mõõmetega jalgade sobitamine ju ikkagi terve jama! Kellel kael pikem, põsesarnad kõrgemad ja kõike muud erinevat.
Kui vaadata näiteks Arlesest ülesseatud pilti ja püssi optikajalgade kõrgusest, siis ju paneb imestama! Vaadake, kui kõrged tal optikajalg on! Ja kui ma eksi, siis ka esimene jalatugi ei toetu mitte toru keskelt vaid esiläätse otsast!
Loomulikult. Sest see on võistluspüss!
Ja kui näiteks proovite oma sektsiooni meeste kõik püssid palges läbi, on kõikidel kohe erinevus märgata.
Ja toru. Ja luku käepide. Ja päästik. Ja kaba ots ja selle nurk.
Mida siis selle ihule omase püssi otsingus imestada, kui poest parajaid püksegi igamees ei saa

[sergo]

Huvitab, kas keegi on meie relvamüüjate käest ka saanud soetada püssi metallosa ilma rauata.
Tekkis selline idee, et milleks osta valmis relv ja siis kõik ümber teha, siis uus raud ja uus laad. Et lihtsalt ostaks eraldi raua, eraldi lae ja siis poest metallosa ja laseks siis litsentseeritud inimesel asja kokku panna või siis raua koos ülejäänud metallosaga, sest laad tuleb nii ehk nii uus.
On äkki keegi sellise tee läbi käinud ja oskab hinnangu anda, on see teostatav.

et kuidas meil eestis võiksid olla litsenseeritud relvameistrid? Küsimus foorumi juuras asjatundjatele? Minu teada niisugust kutseala siiani veel ei ole. Aga muidu, idee on hea, omamata tehaste aastasadade pikkust kogemust, lihtsalt jupid kokku nagu puberteediku võrril ja küll ta sõidab! Samas kaalutleme siin kuulide ja rohu kümnendikgrammide, haavliterade arvu, ulukite kuse aroomi jmt. temaatikal.

[kakuke]

Sergo märkusest koorub välja tegelikult küsimus, et kui millises mahus tohib enda püssi kallal ise õiendada ja mil määral tuleb selleks kaasata litsenseeritud relvameister. Laega ei tohiks probleeme olla. Rauaga, aga küll kui see pole tehase poolt valmistatud selliselt, et see pole mõeldud ise koduste vahenditega hõlpsalt vahetatav nagu ntx Saueril, Mauseril jne. Võime ju rääkida küll, et tooge aga asi maale ja ma ostan selle ära, aga siis vaatab ametnik seadust ja küsib, et mis nende jubinatega peale hakkad, et ronid Soome seppade juurde, kuna Eestis selleks legaalne võimalus puudub?

[Mart]

Ah, et kui millisel määral. Aga see on juba päris suur relva kallal õiendamine, kui näiteks IŽ18 päästikut lihvitakse, selle kõrval viimati üks raud vahetada üsna tühine ettevõtmine. Nii et inimesed paistavad olemas olema. Ma kujutan ette, et tahtjaid oma püssi järgi oleks päris palju, pean silmas seltskonda, kes võistlevad, nii ma siin oma naiivsusest Eestis midagi sellist teha selle teema ülesse võtsin. Aa kas relvameistri ametit Eestis siis tõesti pole, nagu ei usuks.
Ja ma ei ole nagu kusagil maininud, et raud ise kodus külge kruvida.
Sergo, kas sa pole oma lae kiilu alust kunagi sodist puhastanud kartuses, et nüüd ei saa enam laadi tagasi. Laed tehakse tehases vastavalt relva mudelile ja üle 99% istumise täpsusega. Näiteks polnud ka Sako laele toru täpselt peale istutatud. Nii et metallosa laele peale istutamine on see kõige tühisem ettevõtmine. Ja relva võrriga võrrelda, no ma ei tea ja lihtsalt jupid kokku - keegi pole siin hakanud jalgratast (puberteediku võrri) leiutama, ikka vabriku lukukoda jne., ikka vabriku raud, ikka vabriku laad, ei mingit ise leiutamist.

[Felis Lynx]

Huvitab, kas keegi on meie relvamüüjate käest ka saanud soetada püssi metallosa ilma rauata.
Tekkis selline idee, et milleks osta valmis relv ja siis kõik ümber teha, siis uus raud ja uus laad. Et lihtsalt ostaks eraldi raua, eraldi lae ja siis poest metallosa ja laseks siis litsentseeritud inimesel asja kokku panna või siis raua koos ülejäänud metallosaga, sest laad tuleb nii ehk nii uus.
On äkki keegi sellise tee läbi käinud ja oskab hinnangu anda, on see teostatav.

et kuidas meil eestis võiksid olla litsenseeritud relvameistrid? Küsimus foorumi juuras asjatundjatele? Minu teada niisugust kutseala siiani veel ei ole. Aga muidu, idee on hea, omamata tehaste aastasadade pikkust kogemust, lihtsalt jupid kokku nagu puberteediku võrril ja küll ta sõidab! Samas kaalutleme siin kuulide ja rohu kümnendikgrammide, haavliterade arvu, ulukite kuse aroomi jmt. temaatikal.

Ei pretendeeri absoluutsele tõele, kuid tõesti ei tea kedagi nn. relvameitrit, kellel paber taskus. Minu teada on mõned poed kellel litsents ja kasutavad selle varjus litsensita relvameistrite teenuseid

[Arles]

http://www.postimees.ee/280906/esileht/sport/220370.php?r
Ehk siis veelkordne tõendus - ülihea tulemuse saamiseks peab kõik ülimalt hästi ka klappima...

[jorr]

Kardan, et laskmise juures aint hea püss üksi ei aita.Tarvis ikka kogemusi ja annet.Võistlusel ei lasta ju kümme lasku vaid ikka sajad.Arvan, et mehed kes oma püssi jahilkäimiseks tahavad ei vaja seda maailmarekordi purustamiseks vaid et jahil ikka laskmisel püssile kindel olla.

[UNN]

Öelge lugupeetud foorumlased kas on kirjandust kehamõõtude kohta, mida arvestada püssilae tegemisel.Või on see puhtalt proovimise ja siis jälle ümbertegemise värk.See vist väga kulukas ja vaevanõudev.Muidugi ei saa seda teha tehasemeeste tasemel.Aga siiski mida tuleks kindlasti arvestada.

[rajaleidja]

Mingis eesti jahimehe numbris oli sellest juttu. Mis kuu oma see oli, täpselt ei mäleta

[puukoi]

Kirjandust selle kohta on üpris vähe, kunagi sai Ohotast vastavad tabelid välja kirjutatud ja siis esimene oma sileraudsele tehtud.
Analoogiline mõõtude tabel on avaldatud, ma võin nüüd eksida, aga u. ehk 4-5 a. tagasi Eesti Jahimehes. Tõtt öelda, ega neist tabeleist suurt abi pole, aga algajale tegijale mingi orientiir ja juhatus, millest alata, on ikka.
Nagu hästi istuva ülikonna saad korduvate proovidega, nii ka püssiga.
Tähtsamad mõõdud on: pära pikkus, pära kõrgus ja pära alumise otsa kalle vert. telgjoonest, vastavalt käelisusele, kas vasakule või paremale.. Viimane enamusel vabrikupäradel puudub. Noh, ja siis veel pära nurk raua suhtes küljelt vaadatuna, nn. pitš. Kui need kõik mõõdud sobivad su keha mõõtudega, siis püss istub.
Esimene ei tule kindlasti see, mis tarvis, oma esimest sai aasta jooksul mitu korda ümber tehtud, enne kui tõesti hea sai. See on ka ainult siis võimalik, kui kohe liiga ära nüsinud pole.

[UNN]

Tänan härra " Puukoi".Püüan leida neid Eesti jahimehe numbreid. Kui nüüd vaadata siis Benelli poolautomaadile pära tegemine suht keeruline ta on seest puhta õõnes.Tuleks vist olemasolevat mugandada.Juurde panna ja mõnest kohast maha lihvida.Kuid millist materjali selleks kasutada ennekui asi millestki püsivamast teha.Mingi võimalus on ka tehase poolt kaasa antud.Kaasas on vaheseibid ja nurgamuutmise seibid.Kuid midagi jääb nagu puudu.Tundub kuidagi ebamugav ja lask on kuidagi punnitatud Õnnetuseks on see,et veel vasakukäeline.Eks selle pärast saigi poolautomaat ostetud.

[baddmann]

Õnnetuseks on see,et veel vasakukäeline.Eks selle pärast saigi poolautomaat ostetud.

Selgita lähemalt, kes või mis on vasakukäeline. Kas ostsid paremakäelise poolautomaadi olles ise vasakukäeline ?

BM

[Andrus Michelis]

Aga miks sa vasakukäelist poltlukku ei ostnud? Ega see Benelli ka ju vasakukäeline pole sul?

[UNN]

Sel momendil vasakukäelistele mõeldud relvi oli tellimise peale.kusjuures hind tuli sama mis poolautomaadil.Võibolla kiirustasin ka natuke.Teine relv 22-250 on poltlukuga ja vasakukäelistele mõeldud ja probleeme pole.Võbolla läksin ka müügimeeste jutu õnge.Poolautomaat ümberlaadimise suthes mugav,kuigi päästik jäigem,sellega juba harjunud.Ära visata ei taha,sellepärast peabki veidi pusima,Selleks targemate nõu vaja.