lääne-siberi laika....

[Pikk]

Mitu korda on siit läbi jooksnud kennel jahisarv, kas kellegil on kogemust sealsete laikadega.

Siin kõik seletavad põlvnemise tähtsusest, et kas on jahikoer või saab ainult näitusekoera. Omal emane laika ja on tekkinud nüüd soov teda paaritada, olen siin mitmete meeste käest küsinud aga asi läheb järjest segasemaks. Igatahes arvamusi on tulnud igasuguseid ja risti vastupidiseid, igal mehel on koer eri kandist ja otse loomulikult on see kõige parem koer eestimaal.

[Kaja]

Oleksin vastanud meili teel, paraku aadressi polnud.
Koera aretus on suures osas õnnemäng. Laikasid pole iial aretatud sohvakateks-ilukoerteks, seega ei saa rääkida, et mingid kasvatajad kasvatavad paremaid, mingid halvemaid koeri. Mingi erinevus on muidugi koerte päritolust sõltuv, kuid siiski suht väike. Kogemus näitab (mitte ainult oma), et teinekord on ka keskpärastel koertel paremaid järglasi kui tippkoertel. Seega - ka see pole alati näitaja. Tööomaduste pärandumine on üsna segane, kui see lihtne oleks, ei oleks me täna sellega enam tegelemas. Samas pesakonnas võib olla suurepäraseid töökoeri ja maailma parimaid käelakkujaid, kusjuures viimaste järglased võivad esimeste omadest paremad töökoerad olla. Saa siis aru! Väga suur roll on mängida ka uuel omanikul. Kui on selline kõva jahimees, kes aastas kaks nädalavahetust metsa jõuab, siis on tal ka hästi vinge jahikoer. Teine teeb pidevalt tööd oma jupi maad kehvemate eeldustega loomaga ja - koer töötab nagu unistus.
Mida soovitan siis. Esiteks - heas mõttes kriitiliselt üle vaadata oma koer. Lugeda algupärast tõustandardit, rahvusvaheline on liiga üldsõnaline, venelastel aga kenasti üksikasjalik, koos puuduste ja vigadega. Hinnata, mida oma koer teeb hästi ja mida vähem hästi, peremees tunneb oma looma paremini kui keegi teine. Ja siis hakata otsima. Mida rohkem koeri üle vaadata, seda parem. Tuleb endale selgeks teha, missugusi omadusi oma koeras tahate säilitada-edasi viia - seda saab kas samade omadustega sugulasega või võib õnnestuda ka sarnase võõra verega koeraga. Kui oma koeras on mingi omadus, mida Te kohe kindlasti välistada soovite - proovige leida isane, kel on just see omadus võimalikult normaalselt avaldunud - kahe äärmusega ei saa keskmist tulemust. On hea, kui Te teate oma koera ja sobiva isase koera õdedest-vendadest-esivanematest võimalikult palju. Ei maksa alahinnata koera välimust. Tõustandardile vastav koer on kena koer, tõustandard aga on kirjutatud selle tõu parima koera põhjal, kusjuures kehaehitus jms. on tagatiseks, et selline koer on võimeline võimalikult vähese vaevaga ka talle sobivat tööd tegema. Loodetatavsti on arusaadav see seisukoht? Ja veel on üks soovitus - püüdke leida sõber, kellelt laenata Voilotšnikovide kirjutatud raamat "Ohotnitši laiki" (juhul kui endal pole), ise sain selle laenuks Mart Mae käest ja tegin omale koopia. Meeletu kogemus omaaegsest tööst pitomnikutes, koos analüüside ja näidetega, hullem kui mõne teadustöö, ei ole ise suutnud kõike läbi lugeda, see nagu piibel...
Edu!

[Pikk]

Laikade tõustandart on vist päris laiahaardeline. Kui käisin näitusel siis oli üks laika veel, alguses vaatsin et oh mis tore isane aga siis vaatasin lähemalt et polegi isane, aga minu koerast ikka mõni cm kõrgem ja kehaehitus selline massiivne. kõik veel vaatsid minu koera ja küsisid et kui vana on ja kui ütlesin et 3 siis öeldi et mina arvasin et noor koer alles.

Samas mõlemad puhtad laikad.

[honkomees]

Ei ole spets, aga vene ajal olid mu arust laikad ikka tunduvalt laikamad, st jõulisema, tugevama kehaehitusega. Nüüd on enamik sihukesed pisikesed ja kõhnad, minu oma tundus mulle ka meie jahtkonna vanade laikadega võrreldes igavene niru, aga näitusel käies olid kõik teised veel väiksemad ja nõrgema konditsiooniga. ei tea milles asi on, kas tõuaretus on eestimaal võtnud suuna väiksematele laikadele

[aivar00]

Pole küll täpselt kursis, kuid minu teada oli vene ajal üks suund koerte aretamisel just suurus. Väljamaal seda aga ei ole aksepteeritud.

[Kaja]

Läänesiberlastest nii täpselt ei tea, mul natuke teine laika, väikese kõrvalhüppena oma põhitõust. Kuid ei väsi kordamast - tasub lugeda Voilotšnikovide raamatut! Kindlasti on seal palju läänesiberlastest ja nende aretussuundadest eri piirkondades. Töökoerana eelistaksin ennemalt veidi kergemat koera - on kiirem ja liikuvam, suur võib kohmakas olla. Voilotšnikovid kirjutasid, kuidas vene-eurooplastega hakati Leningradis suurust eelistama, tulemuseks olid kõrged ja kiipsakad isased ja jupi maad väiksemad emased. Sellist venitatud tüüpi olen märganud mõnedel soomlastel. Tahaksin pidevalt tööd tegevale koerale mahukamat rinnakorvi, kuhu mahuksid sisse ka süda ja kopsud. On küll ka lameda rinnakorviga hurdad, kuid neil on rinnakorv jälle väga sügav. Laikal peaks kõike ikka mõõdukalt olema, igal juhul ise eelistaksin võimalikult keskmist - ei liiga rasket ega ka liiga kerget. Suurus polegi nii oluline, kui koer on tervikuna harmooniline. Läänesiberlasi on meil ikka parasjagu, eritüüpseid kah. Nii et - ega sobiva partneri otsimine olegi nii lihtne! Ja - ei anna mingit garantiid, et ka hoolika paarivalikuga kindlasti just täpselt soovitut saab. See ongi see - kasvatustöö võlu... Ja tasub ikka järgi proovida!

[rajaleidja]

Tundub, et väiksemat kasvu laikad on üleüldine teema hetke. Mina mõtlesin, et ainult minul on väikest kasvu laika(emane). Kui vaatasin ühte 11 aastat isast Lääne-Siberlast, siis see oli ikka kaks korda suurem kui minu oma praegu

http://www.album.ee/?o=288043698
See siis minu kallis jahikaaslane ja hetkel 1 aastane ja 5 kuune

[Pikk]

Kas ta on sul täiesti lumivalge

[rajaleidja]

Kas ta on sul täiesti lumivalge

Põhimõtteliselt küll jah. Kõrvad on tumedamad, saba peal on väike must laik, ja külgede peal on beezikad laigud. Selle pildi pealt pole hästi näha.

Kuna koera kohta on juba küsimusi esitatud, siis tegemist on Paul Haljaselt ostetud Lääne-Siberi laikaga. passis nimeks Valgekihv Reini. Isaks Džinas Limaras( jahikatsed: II ms ja I põ), emaks Valgekihv Relli (jahikatsed: IIpõ)

[eeru]

Mitu korda on siit läbi jooksnud kennel jahisarv, kas kellegil on kogemust sealsete laikadega.

Siin kõik seletavad põlvnemise tähtsusest, et kas on jahikoer või saab ainult näitusekoera. Omal emane laika ja on tekkinud nüüd soov teda paaritada, olen siin mitmete meeste käest küsinud aga asi läheb järjest segasemaks. Igatahes arvamusi on tulnud igasuguseid ja risti vastupidiseid, igal mehel on koer eri kandist ja otse loomulikult on see kõige parem koer eestimaal.

Sealt saad ilusa näitusekoera

[eeru]

Kas ta on sul täiesti lumivalge

Põhimõtteliselt küll jah. Kõrvad on tumedamad, saba peal on väike must laik, ja külgede peal on beezikad laigud. Selle pildi pealt pole hästi näha.

Kuna koera kohta on juba küsimusi esitatud, siis tegemist on Paul Haljaselt ostetud Lääne-Siberi laikaga. passis nimeks Valgekihv Reini. Isaks Džinas Limaras( jahikatsed: II ms ja I põ), emaks Valgekihv Relli (jahikatsed: IIpõ)

No mina olen sellist koera metsas näinud...või olid tal kõrvud pikemad aga see silkas metsas ilma jahimehe ja püssita
Nali - naljaks aga see on tubli, aktiivne koer ja kuivaid selliseid peremehi rohkem leiduks kes koeraga ka peale jahti viitsivad jännata

[rajaleidja]

Tore näha et ka teisi meie kandi jahimehi siin on. Seda võib öelda küll jah, et koer saab regulaarselt metsas käia, mitte ainult jahiperioodil nädalavahetustel. Kui ta metsa ei pääse, siis korraldab triangli nagu naisterahvale kohane. Praeguseks hetkeks saab juba koer aru sõnast "püss". kui seda sõna talle öelda, läheb ikka päris pööraseks. metsas uitamise kihk on tal tugev.

aga mis me siin minu piigast ikka jahume. äkki on ka teistel oma neljajalgsetest jahikaaslastest (ei mõtle siinkohal purjus naabrimeest) pilte. võiks nad ju kasvõi eraldi teema alla panna

[honkomees]

siis veel üks valge lääne-siberlane
http://www.album.ee/honkomees

[Nivaomanik]

Kaks läänesiberlast.
http://www.album.ee/?o=316796095

[rajaleidja]

Ei ole muud öelda, kui laika ikka ilus koer ja hea kaaslane nii jahil kui kodus.