Jääger-online jahindus foorum

Riigikohtu hiljutine otsus Tumanovi süüasjas:

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-95-06

BM

Nii, nüüd peab siis Viru Maakohus tegema kindlaks kumb jookseb kiiremini, kas karu või Tumanov. Raske saab olema Tumanovil staadionil ja veel raskem tõestada, et ta kodus kogemata vale saapa paelad omavahel sõlmis. Väga raske on, aga tuvastada surnud ja vist ka juba nahka pandud karu jooksmise kiirust. Hakates, aga teiste karudega loomkatseid tegema, satub konflikti loomakaitsjatega.
Ja kui peakski juhtuma asi, et saapapaelad sassis või karu oli kiirem siis esitab Riigikohus järgmise küsimuse, et kumb puu otsa kiiremini ronib?

nõme jah et jahimees peab oma juttu tõestama, nagu keegi oleks pealt näinud.
eestis peaks olema et oled niikaua süütu kuni pole süüdi mõistetud, aga paraku kipub ikka vastupidi olema.
Las riik tõestab parem et polnud nii nagu räägitud.
Ma lugesin sealt välja et keegi peab enne karu ässitama, alles siis oleks tohtinud lasta

Tuleb selline tunne peale, et paneks ise need kohtunikud karuga silmitsi. Huvitav mida nemad teeksid sellises olukorras. Kas jookseksid minema või teevad karule mõmm vastu ja suruvad karul käppa.

gloss kirjutas:...Ma lugesin sealt välja et keegi peab enne karu ässitama, alles siis oleks tohtinud lasta

Ei ole nii. Kohus võrdles kahte asja: hädakaitseseisund ja hädaseisund. Hädakaitse saab olla ainult inimese vastu, hädaseisund aga ükskõik millise ohu vastu. Kui inimene ründab inimest näiteks ässitades talle lõukoera kallale - see oli võrdlus mida kohus kasutas ning märkis, et karu puhul ei ole selline lähenemine kohane, kuna karu rünnak ei saa tekitada hädakaitseseisundit, sest karu pole inimene ja karu keegi ka ei ässita (vähemalt metsikut karu mitte - BM). Seega on varasemad kohtud käsitlenud asja valesti (öeldes et tegu oli hädakaitseseisundiga) ja peavad oma töö uuesti tegema.

Teine aspekt mida Riigikohus käsitles, oli see, et teatud juhtudel on võimalik, et isik ise seab end kas ettevaatamatusest või kaudse tahtlusega olukorda, mil ta küll näeb ette, et võib tekkida hädaseisund, aga ta ei hooli sellest. Antud juhul ei olnud varasemate astmete kohtud seda piisavalt käsitlenud. Karu ründe puhul oli võimalikuks liigseks hooletuseks käitumine, kus kohtualune liikus peale jahi lõppu (kohtu sõnastus - BM) haukuvate võõraste koerte suunas laskevalmis relvaga, olles seega teadlik võimalikust uluki olemasolust koerte juures jms.

Kuna Riigikohus oma menetlusspetsiifika tõttu reeglina ei käsitle kohtuasjade puhul tõendeid, vaid rohkem varasemate kohtute töös leiduvaid menetlusvigu, siis sellest lahendist ei saa me muidugi väga täpset hinnangut kohtualuse käitumise korrektsusele või mittekorrektsusele. Pigem on sealt leitavad juhtnöörid endale sarnaste olukordade hindamiseks. Kui on oht, et võib tekkida hädaseisund (aga ei ole veel tekkinud, st jahimees ei ole veel asunud karukoopa suunas liikuma, et koeri sealt ära kutsuda vms) metslooma ründe näol inimesele, siis tuleb seda ohtu analüüsida, kaaluda mõttes erinevaid võimalikke hüvesid ja kahjusid ja seejärel otsustada oma käitumine. Ei saa käituda nii, et "ah, kui karu peaks ka ründama, siis laseme ta maha ja asi korras".

BM

Oh,pühamüristus,kas asja enam keerulisemaks ajada ei anna?

Annab. Tahad et ajan v ?

BM

Mis siin keerulist on? Asi riigikohtus väga asjalikult lahti seletatud. Paraku juristidel ongi kombeks "tolmu" üles keerutada segastel asjaoludel (pole kellegi solvamiseks mõeldud märkus-ise sama ametiga seotud).Kahjuks aga enamusel relvaeksami sooritanutel need kaks asja hädakaitse ja hädaseisund väga ähmaselt arusaadavad on -õigemini tõlgendavad praktiliselt ühe asjana nagu ka madalama astme kohtus juhtus. Kui asjad "mittejuristist" inimesele maakeeli selgeks teha näidete varal, siis saab ka asi üdini selgeks. Kui aga juura haridust ei ole siis tundub jah asi väga segane olevat. Eks sama lugu ole ka "juristidel" muude erialade "spetsiifilises sõnastuses orienteeruda ning asjadele pihta saada. Minu arusaamise järgi olekski vaja asi inimestele maakeeli lahti selgitada, kuid kahjuks sellist kirjandust keegi ei avalda.Need raamatud "Vajan relva" võiks seda väga edukalt teha. Aga see minu mõte ainult.

Just-just,maakeeli tuleks asju selgitada!Kas mees läks kinni või ei läinud,kas maksis trahvi või ei maksnud?Kõik sellised pikad ja keerulised seletused tüütavad,ma usun,enamuse inimesi ära ja jääbki jutu lõpp lugemata.Kas on teist keegi lugenud oma majakindlustuse lepingu lõpuni läbi?Ei usu.

Kas antud kohtuasjas mingisugust ballistilist aruannet polnud siis? selles mõttes ,et kuuli vaatlusel peaks suhteliselt kergelt selgeks saama kui kaugelt ja mis tingimustel lastud. Kui ta paari meetri pealt lasi siis loogiliselt võttes ju hädaseisundiga tegu oligi. Või oli karu juba külmkapis selle aja peale kui uurimist alustati?

Mida põrgut ballistilist aruannet!? Kui mul see relvaintsident oli, siis helistati mulle paar nädalat hiljem ja küsiti, mis kuuliga lasin, BALLISTIKAEKSPERT palus küsida uurijal. Tänaseks tean, milleks seda tarvis oli. Huvitav, kui oleksin öelnud, et wadcutter kuuliga, kas siis oleks leitud ``tinajääke`` või? Loll lugu on see, et tihti jäävad tegemata esmased uurimistoimingud nagu sündmuskoha korrektne vaatlus, mõõtmised ja kohapeal asitõendite kogumine. Pärast siis tuleb ``leiutada``. Ja siis leiutataksegi vastavalt vajadusele. Hiljem aga kohtus lükatakse need ``leiutised`` kummuli, kas kaitsja või siis prokuröri poolt. Nii võib seega õige süüdi jääda- või kaabakas vabaks saada, kuidas kunagi. Eks ka eksperdid hakkavad otsa saama ja kui asemele tulevad on C.S.I.-d piisavalt vaadanud, ehk hakkavad ka nemad kordama nagu mantrat ``nine millimetres``, koos selle juurde kuuluva harda näoilmega. Ma ei saa lihtsalt mõnda reaalajas nähtud kuuldud lugu siia kirja panna, aga põlved läksid küll lukust lahti kui ``ekspert`` sündmuskohal oli.

Nagu mina oma lolli peaga aru sain,siis maakeeli süüdistatakse Tumanovi mitte karu laskmises vaid selles,et mees lahkus kütiliinilt ilma jahijuhataja käsuta ja läks vaatama mida koerad metsas lärmavad.Ning sellega kutsus karu ründe enese vastu mis polnud hädakaitse vaid tahtlik tegevus.

Et umbes sama kui lähed metsa ebaseaduslikult jõulukuuske raiuma, püstol juhuslikult kaasas ja kui karu ründab, siis lasta ei tohi, ise rikkusid eeskirju ja kui poleks rikkund, siis poleks ka karu ründand... Ehk siis antud olukorras oleks jahimehel ainuke seaduslik tegevus olnud lasta ennast maha murda või hoopis endale kuul pähe lasta, vähemalt kiirem surm kui karu küünte ja kihvade läbi

jorr kirjutas:Nagu mina oma lolli peaga aru sain,siis maakeeli süüdistatakse Tumanovi mitte karu laskmises vaid selles,et mees lahkus kütiliinilt ilma jahijuhataja käsuta ja läks vaatama mida koerad metsas lärmavad.Ning sellega kutsus karu ründe enese vastu mis polnud hädakaitse vaid tahtlik tegevus.

Mitte päris, aga sinnapoole. Riigikogus arutles selle teema üle ja märkis ära, et varasemad kohtud ei ole sellisele (nagu Jorr kirjeldab) võimalikule käitumisele hinnangut andnud. Täiesti võimalik, et kui maakohus asja uuesti vaatab, siis ta leiabki, et kohtualune küll lahkus kütiliinilt koerte suunas ja et ta pidi aimama, et tegu võib olla suure ja ohtliku ulukiga, millele lähenedes ta võib sattud hädaseisundisse, aga et ei pidanud aimama, et tegu on karuga. Või siis vastupidi. Küsimus hetkel lihtsalt pigem selles, et sellistel erinevatel võimalustel ei ole madalama astme kohtud üldse peatunud, seda ei ole n.ö kohtulikult piisavalt uuritud.

Kusjuures sellegi on kohus ära märkinud, et asjaolu, kas kohtualune lahkus kütiliinilt ilma jahijuhataja loata või mitte, pole selles asjas eriti oluline, kuna selle loa saamisest ei sõltu ega saa sõltuda kohtualuse hinnang olukorra ohtlikkusele (nii sain mina asjast aru).

BM

Aga miks pidi ta aimama et koerte haukumine tähendab et on suur ja ohtlik loom??? Seda enam et need polnud tema koerad. Kui oleks olnud siis oleks veel ehk võimalus et tunned koeri ja teed haukumise järgi vahet kas kisavad suure ja ohtliku looma või näiteks orava peale...

Ja kui sellne pretsedent nüüd luuakse kohtus, siis ei tohi enam ju oma õuepeale vaatama minnes, et mida koer lärmab, tukki kaasa võtta - kui juhtub et ei haugugi siili peale, vaid näed näiteks enda poole tormavat karu või mõnda klaasistunud silmadega tegelast kes kirvest viibutades sinu poole jookseb, siis ju lasta ei saa, pannakse kinni, sest oleksid pidanud AIMAMA