Jääger-online jahindus foorum

Juhtus täna selline pull lugu metsas,et jalutasime rahulikult hommikul mööda sihte, ehk satub mõni vasikas ette.Paraku põdra õnne ei old ja äkki kuulsime metsas hirmsat koerte kisa ja karjumist.Järsku jooksis üks volask meie juurde ja ennem kui midagi taipama hakkasime pani minema.Passisime natuke seal veel ja järsku kuulsime koera niugumist.Läksime siis asja kaema ja ledsime koerakutsika(ca 3 kuune)ja mis kõige imelikum kõrval lebas tal ilus suur kährik.Ei osand midagi muud teha kui jäime kutsika ema ootama, see ragistas küll aga välja ei tuld.Ca tund passind hakkasime ära minema ja kutsikas tuli lonkides meiega kaasa.Küla vahel natuke infi kogudes leidsime koerte omaniku ka üles.Sõimasime näo täis ja tulime tulema ja mis üllatust 200 meetrit nende talust leidsime värskelt murtud kitse.Ei old nad ei kährikut ega kitse kumbagi söönd ju siis õpetati poegadele murdmist.Igal juhul kui ma neid järgmine kord metsas näen,siis sinna ka nad jäävad.

Mina oleks need koerad kohe maha last ja asi ants!

Mul mõned pildid, ca 3-4 keissi aasta jooksul kus murtud ja järatud kitsed peal. Viimane oli veel elus kui pildi tegin, tagakeha oli ribadeks järatud. Rahvas juhtus peale ja koerad panid minema. Küla aga otse loomulikult ``ei tea`` kelle penid need olid. Aga sellel külal on alati teadmise ja mäluga suuri raskusi olnud. Kes käis kaevu puurimas, kellel lapsed ATV-dega sigatsevad, kelle koerad, kes maja ehitas jne.
Kuidas need pildid üles saaks, vot seda ma veel pole välja mõelnud, minul see vaatamata igasugustele katsetele ei õnnestu.

indian kirjutas:Kuidas need pildid üles saaks, vot seda ma veel pole välja mõelnud, minul see vaatamata igasugustele katsetele ei õnnestu.

Kas seda teemat lugesid, seal on zakslane üsna puust ja punaseks ette teinud: http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=2503

murtud aga veel hinges http://www.hot.ee/estindian/IMGP1423.JPG

Ja üleüldse, olen arutanud teemat nii Kuristikus kui mujal. Kuidas siis on seaduslik? Seaduslik on nii, et kui koerad murravad, võid kätega vehkida ja karjuda. Kui koerad otsustavad ka sind nahka panna, siis võid ennast ka juba kaitsma hakata. Aga pärast tuleb tõestada, et su elu ja tervis OLID ohus, muidu saad ``looma julma kohtlemise`` eest 12 000.- krooni trahvi, hea kui relvad kätte jäävad. Kui jooksevad ringi, helistad Hoiupaika, seal võib aga olla selline lugu, (tavaliselt ongi) et koerapüüdja on 100km eemal. Kui ta lõpuks kohale jõuab, siis on plats ammu puhas ja metsast ta neid ju nagunii otsima ei lähe. Külas naabri peale ei kaevata. Kui lähed kasvõi jälgepidi koera ``ametlikku`` elupaika, ütleb alati peremees, et pole olnud, tõesta. Tõestamiseks tuleks teha ekspertiis, koera DNA või mao sisu. Peremees ilma kohtuniku loata peni kätte andma ei pea, kohtuniku käest loa ju saaks, aga siis ütleb omanik, et ``aga sõi äkki hoopis auto alla jäänud kitse``. Võib ka tunnistada, et koer oli lahti, kogemata ja elus esimest korda. KOKS §66,ü,m.3(1), trahv kuni 6000.-. Selle ta raibe kaebab nagunii edasi ja kohtunik muudab selle tänu tema halale näit. 1200.-ks. Koera võib Loomakaitseseaduse järgi kinni püüda vaid ``temale psüühilisi ja füüsilisi vaevusi mitte põhjustaval viisil``.
Ma ei saa enam üldse aru kus me elame ja kellel peaks siin õigus olema. Suht kummaline seadustik mis nagu planeedil Maa ei saa kehtida. Selge on ka see, et varasematel aastatel tekkis mehi, kes lasid valimatult maha kõik koerad ja kassid kes nende vaatevälja sattusid, alates sülekoeradest kuni labradoride jms. Tihti peaaegu peremehe kõrvalt või koduvärava eest. Sellest oli üksjagu paksu pahandust ja minu meelest oli selline asi täielik jama. Kui aga tõesti suured penid on su silme ees kitse murdmas ja sa pead seda käed taskus pealt vaatama, on ka see talumatult arusaamatu. Sama arusaamatu kui see, kui aastaid tagasi meie ühe rikkuri koer järjekindlalt külarahvast pures ja need veel siis Harju Preffi avalduse kirjutasid. Vastus võttis ninast vere välja, nimelt sisaldas see sellist sõnumit:``...B---il EI OLEGI KOERA...!!!``. Kui aga minu rihma otsas olevat peni ründas mingi jõmmi peni ja ma tegin kõik selleks, et MITTE relva kasutada ja seda ka ei kasutanud, kaebas ``teenete eest`` Eesti kodakondsuse saanud mingi ebaselge tegelane hoopis minu peale. Asi juhtus nii aastat 6 tagasi. Mind uuriti siis, mitte tema tegevust. Asi lõppes sellega, et mõni nädal hiljem koer lõpuks ikkagi ründas pargis ühte inimest, konstaabli poolt koostatud protokoll aga TÜHISTATI! Seega, osad lihtsalt VÕIVAD.
Aga asi hoopis selles, et äkki teeks siia foorumisse hoopis mingi ``KOLEPILTIDE`` koha ja siis kui paras ports koos, saadaks aga muudkui ajakirjandusele, riigikokku, kasvõi loomakaitsjatele. See jant tuleb ikkagi ükskord ära lõpetada. Ausõna, ma ei vihka koeri, mul endal ka nad kogu aeg olnud, aga kui inimesed on lasknud asjad nii kaugele minna, et nende loomad on muutunud ümbrusele ohtlikuks, tuleb need loomad hävitada. Midagi pole teha. Mis siis, et mingid tublid ``loomakaitsjad`` soovitavad armsa 60 kilose ja verise koonuga kutsakesele rääkida, et ``nii pole ilus, kalli- kalli kutsake, ära pure inimest ja ära aja kitsekest taga``. Tore, aga pigem sobib see siiski ``VAHITORNI`` kaanepildiks, reaalajas ja -elus on asjad sootumaks teisiti. Tallinna ümbrus on muutunud sellise praegu kehtivate seaduste tagajärjel mingiks hulkuvate penide paradiisiks. Ma ei tea, mis toimub teiste linnade ümber, aga ilmselt seal, kus inimesed on hakanud aastaringselt suvilates ja muudes ``karbikülades`` elama on olukord sama. Igatahes nagu mingid rindeteated tulevad kogu aeg, sekka muidugi ka täiesti absurdsed. Näiteks, et kass tuli majja, las vallavalitsus tellib KOHE loomapüüdjad, kes ta sealt kinni püüavad. Kui küsid, et okei, miks te siis seda kassi välja ei aja, vastatakse, et ``aga äkki ta ründab mind``. Tore! Muuseas, nüüd käiakse juba koera küljest puuki ka veterinaari juures ära võtmas, raha eest! Selge, et kui ka seaduste tegemisel sellised kanaajud osalevad, polegi midagi head loota. Seega, paneks tõesti mingi peo püsti, meile proovitakse ju kogu aeg taha keerata.

Minu arust on seadusega lubatud maha lasta taolised koerad! Need kes ilma peremeheta metsas ringi lipsavad ja metsloomi tülitavad. Ka minu õe armas lambakoer, kes oli tuttavate juurde mõneks ajaks hoiule jäetud sai niimodi hukka . Ei süüdista see juures jahimehi, peremees peab ikkagi oma lemmikute eest vastutama! Aga jah, kui ikka koeral veremaitse suus ei siis aita muu tina.

Kuule kalamees, mida tähendab ``minu arust seadusega lubatud...``. Ole hea ja loe palun kehtivaid seadusi, mitte neid mis aastal 1917 kehtisid. Mei on nüüd EU normidele vastavad udupeened seadused. Isegi see, kuidas tohib pidada elevanti või siis skorpione, akvaariumikalu, mesilasi jms. on kõik kenasti ka Eesti seadustes sees. See sinu ::minu arust seadus`` lõppeb tänapäeval kehvemal juhul kriminaalasjaga mis välistab ka relva omamise võimaluse edaspidiseks, töötamise avalikus teenistuses näiteks samuti.

Vohh,see Indiani jutt on kõik õige!Ärge hakake nüüd,targad mehed,paragrahve loopima.Moodusest,kuidas selle veretöö vastu võidelda on siin foorumis juba kirjutatud.Tuleb lihtsalt psüühilisi ja füüsilisi vaevusi mittepõhjustaval viisil muuta sellised murdjad-hulkujad rebasesöödaks.Ja kõva häälega pole mõtet seda kuulutada.

Jah,Indianil need praegused seadused kõik ilusti selged ja oli endal ka neid lugedes silmad punnis.
Vene ajal oli aga asi teine ja metsas hulkuv koer sai ikka tina aga olid siis ka käsu korras hulkuvate koerte ja kasside hävitamiskambaanijad.
On endalgi üks selline meeles kuigi ise ei osalenud.Seksiooni esimees valis viis meest ja sai svhoosi auto ning mindi naaberseksiooni kondrollima kuidas neil lood hulkuvate koerte ja kassidega.Iga lahtine koer ja kass korjati ära, nii et vaene karjapoiss lehmakarjas sai koera nii päästa ,et võttis sülle omale.Ja kui õnnestus omanik kindlaks teha siis ikka trahv ka.Hiljem siis parematele preemijad ning aukirjad ja ega siis metsas koeri eriti olnudki, ikka külade juures see asi käis ja naaberseksiooni maal sest seal võõras rahvas.Koeranahk maksis siis keskelt läbi 1 rubla 40kop. ja nahaplaan oli aastas 12rbl kohustuslik.Olen isegi nii kahest taksist ilma jäänud sest ajasid kitse talvel ja kui lärmi oleks löönud, et minu koerad siis muidugi trahv ka kindel.Ja ega siis raha palju polnudki ning võrdluseks,viinapudel maksis 2,40 ja parim tolleaja auto Volga kuskil 40000 ja Zapakas 3600 see kõige odavam. Karp laetud padruneid 10 tükki maksis 1,20rbl.Rebasenaha parkimine 10 ja 15rbl ning keeletud oli selline parkimine üldse ja käis ikka tutvuse kaudu.
Praegused loomakaitseseadused on mingi ametimehe Öirost mahaviksitud seadused mida meie ametkonnad püüavad punktipealt täita.Ja neid võrreldes tuleb vägisi joodiku tee meelde, ikka ühest äärest teise.

jorr kirjutas: võrdluseks,viinapudel maksis 2,40 ja parim tolleaja auto Volga kuskil 40000 ja Zapakas 3600 see kõige odavam.

Hmm... vabandust jorr, aga ega sa nüüd Volga'le ühte nulli liiga ei pannud? Minu andmetel ei maksnud mitte ükski vene liikur nõndapalju...

Õige tähelepanek on sai ikka üks null jah rohkem volgale hinnaks,hakkasin ise ka hiljem vaatama et midagi ei klapi siin.Tänan.

Ehituse on selline mõiste, nagu "hea ehitus tava". See tähendab, et ettenägematud probleemid lahendatakse vastavalt "heale ehitus tavale".
Meremeestel on selline asi nagu "hea meresõidu tava" (oli vist nii) mõte sama.
Miks mitte selliste probleemide nagu hulkuvad koerad lahendamiseks kasutada mõistet "hea jahimajandamise tava"...

Ei tea kuidas asjad täpselt olid, aga räägitu põhjal siis selline juhtum: Paar nädalat tagasi käisid naaber sektsiooni mehed jahil ja kaasas noor ja tubli vene-eurooplane. Üks hetk nägi koer silmanurgast lambaid ja pani sinna. ega peremees pikalt mõelnud. tõi toast püssi ja lasi koera maha. koer ei murdnud ühtki lammast, käis ja haukus vaid. rihm ja radar kaelas, selgelt näha, et pole tegu hulkuva koeraga.
kurb, kui inimesed tegutsevad hetke emotsioonide ajendil. ei tea, kas mees oli ise ka jahimees või mitte. arvan, et mitte. jahimees vist ikka niisama lihtsalt korralikku laikat maha ei laseks. seda enam, kui näha, et radar kaelas ja järelikult sinna hoovi ära eksinud.
aastaid tagasi, kui oma koer alles kutsikas oli, tegi ka mul vehkat ja läks kanu kimbutama. hargi eest päästis teda vaid see, et peremees teadis, kelle koer oli.

Meenus omale naaberjahiseksiooni lugu ja mitte ammune.Põdrajahil lasid mehed maha metsas hulkuva talukoera.Ja nüüd kui mehed jahti sealkandis teevad,kutsub talumees KKI alati kohale,kes siis jahiloo üle kondrollib, kas kõik on eeskirjade järgi ja seaduslik.Nii juba mitu aastat järjest ja nende päälik siis kurtis, et ei taha nagu sinna kanti enam jahti minnagi,sest kes otsib see ikka midagi leiab.Kuigi üldiselt kõik seaduslik on.