Erametsaliit saatis järgmise pöördumise erakondadele

Kasutaja avatar
Jahimees
Postitusi: 416
Liitunud: N Okt 16, 2003 12:49 pm

Erametsaliit saatis järgmise pöördumise erakondadele

Postitus Postitas Jahimees »

Metsaomanike huvide arvestamine erakondade valimisplatvormide kujundamisel

Eestis on hinnanguliselt 50 000 metsaomanikku. Need on inimesed, kelle poliitiliste eelistuste kujundamisel mängivad vähemat või suuremat rolli erakondade seisukohad metsapoliitilistes küsimustes. Allpool on esile toodud metsaomanike peamised mured, mille lahendamist poliitilistelt jõududelt oodatakse. Ootaksime Teie erakonna seisukohta, kuivõrd peate võimalikuks arvestada metsaomanike allkirjeldatud soovidega oma valimisplatvormi koostamisel 2007. a. parlamendivalimisteks. Teiepoolse huvi korral oleme valmis Erametsaliidu seisukohti ka lähemalt tutvustama.

- ebaõiglase tulumaksusüsteemi likvideerimine

Enamus erametsaomandist kuulub füüsilistele isikutele. Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali müügi korral on füüsilisest isikust metsaomanik kohustatud maksma saadud müügisummalt tulumaksu 23 %. Maksustamisel ei võeta üldreeglina arvesse metsa kasvatamiseks tehtavaid investeeringuid. Ainukese erandina lubab tulumaksuseadus raieõiguse müügitulust metsa istutamise kulud maha arvestada. Selline leevendus ei ole probleemi lahendusena kaugeltki piisav, kuna lubab istutuskulusid arvesse võtta ainult kasvava metsa müügil ja ei võimalda kõiki muid üliolulisi metsakasvatuslikke kulutusi (näit. maamaks, noore metsa hooldus, metsateede- ja kraavide ehitamine jms.) maksustamisel arvesse võtta. Sisuliselt on metsamüügi käive maksustatud tulumaksuga. Samas on tagastatud metsamaa müük endiselt tulumaksuvaba, kuigi erinevad uuringud on tõestanud, et kõrge raieintensiivsus on probleemiks just pärast tagastamist edasi müüdud metsades.

Kehtiv maksusüsteem soosib metsa kui ressursi müüki, mitte metsa pikaaegset majandamist. Metsamüügi käibelt tulumaksu nõudmine on soosinud illegaalse metsaturu teket, kuid ei motiveeri metsaressursi säästvat kasutamist.

Eestiga analoogseid probleeme omav Läti muutis metsamüügitulud maksuvabaks. Leiame, et selline või muu analoogne muudatus tuleks teha ka Eesti maksusüsteemis.

- vabade metsamaade erastamisprotsessi taaskäivitamine

Kunagi eraomandis olnud maaressursist on kuni 300 000 ha metsamaad arvatud riigi reservmaade koosseisu. Sealhulgas on riigimaade nimekirja jäetud isegi eramaadega vahetult külgnevaid ning erametsade keskel paiknevaid maaüksusi. Maareformi seaduse mõtte kohaselt oleks see metsaressurss pidanud jõudma eraomandisse.
Samal ajal on hulgaliselt metsaomanikke, kes oma senise tegevusega on tõestanud, et suudavad olla metsale jätkusuutlikud peremehed ning oleksid valmis täiendavalt metsamaad erastama. Leiame, et metsa kuulumine head metsamajanduspraktikat järgivatele kohalikele elanikele on parim võimalus tagada metsade säästev kasutus ja realiseerida metsaomandi potentsiaal kohaliku sotsiaal-majandusliku arengu tarbeks.

Kahjuks ei ole riiklikul tasandil senini välja öeldud, milline saab olema riigistatud metsaaade tulevik. Leiame, et enamus ülalmärgitud metsamaast on otstarbekas erastada.

- maaomanike õigusi mittearvestava jahiseaduse muutmine

Ulukikahjustuste ulatus on saavutanud taseme, kus metsakultuuride rajamine on muutumas tulutuks ettevõtmiseks. Hoolimata ulukite arvukuse kasvust on enamus maaomanikke jahinduse suunamisest ja jahipidamisest kõrvale jäetud. Jätkub jahipiirkondade kasutajate diktaat maaomanike soovide üle. Leiame, et loomaks võimalused korraldada metsaomandi kaitset jahiulukite vastu ning võimaldades ka maaomanikel jahipidamisest tulu teenida, on oluliselt vaja suurendada maaomanike õigusi jahipidamise korraldamisel. Vaja on astuda vähemalt järgmised sammud:
1) käivitada ulukikahjustuste osaline kompenseerimine;
2) anda metskitsele väikeuluki staatus;
3) võimaldada maaomanikel väikeulukite jahipidamisõiguse edasi andmine (s.h. väikejahipiirkondade lubamine)
4) kujundada ümber ulukite loendusmetoodika

- keskkonnakaitseliste piirangute kompenseerimine

Metsanduse arengukava kohaselt suurendatakse oluliselt kaitstavate metsade pindala. NATURA alade võrgustiku ja muude keskkonnakaitseliste protsesside kaudu loodavad majandamispiiranguid puudutavad ühe suuremat hulka erametsa. Paraku ei ole senini välja töötatud arvestatavat süsteemi metsaomanikule looduskaitseliste kitsenduste tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimiseks. Maaomanik, kes on sunnitud loobuma omandi tavapärasest kasutamisest osutab aga ühiskonnale loodusväärtuste säilitamise teenust. Teenuste pakkumine ei peaks toimuma tasuta. Leiame, et sarnaselt Euroopa juhtivate metsandusriikidega tuleks ka Eestis välja töötada kompensatsioonimehhanismid looduskaitseliste kitsenduste hüvitamiseks metsaomanikele.

Lugupidamisega,

Jaanus Aun,

Eesti Erametsaliidu esimees
Kas tuleb jaht???
kaalikas
Postitusi: 274
Liitunud: T Aug 24, 2004 10:45 am

Postitus Postitas kaalikas »

ma ei näe selles midagi muud,kui et limpsavad kangesti keelt kitseliha järele,ma võiks neile paar tükikest eraldada!
see väljub absoluutselt igasuguse kontrolli alt kui anda maaomanikule voli vabalt jahti pidada!
In fact You look like a shit!
Buck
Postitusi: 214
Liitunud: N Okt 13, 2005 9:53 am

Postitus Postitas Buck »

No ei meeldi mulle see jutt kohe üldse.

Leiame, et loomaks võimalused korraldada metsaomandi kaitset jahiulukite vastu ning võimaldades ka maaomanikel jahipidamisest tulu teenida, on oluliselt vaja suurendada maaomanike õigusi jahipidamise korraldamisel. Vaja on astuda vähemalt järgmised sammud:
1) käivitada ulukikahjustuste osaline kompenseerimine;
2) anda metskitsele väikeuluki staatus;
3) võimaldada maaomanikel väikeulukite jahipidamisõiguse edasi andmine (s.h. väikejahipiirkondade lubamine)
4) kujundada ümber ulukite loendusmetoodika

Ah, et metsaomanikele maitseb kitseliha, aga osta ei raatsi - no selle oleks võinud ju palju lihtsamalt kirja panna.
Iga padriku omanik soovib seega endale pädevustunnistust
jahipidamiskvootide otsustamiseks. :?

Kits kärneriks! :lol:
Viimati muutis Buck, R Dets 08, 2006 11:51 am, muudetud 1 kord kokku.
gunnar
Postitusi: 882
Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm

Postitus Postitas gunnar »

Hmm, sellisel juhul peab ka ressursimaksu ümber vaatama. Kes jahitseb see maksab. Kaasaarvatud maaomanik.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Kusagil pole keelatud metsaomanikul jahimeheks hakata või jahipiirkonda luua, aktiivselt osa võtta ulukiloendusest ja küttimissoovi esitamisest. Kõiges aga tuleb täita teatud tingimused. Lihtsalt tundub, et kõik metsaomanikud ei ole ühe mütsi all või leiavad, et praegu toimiv ulukiressursside majandamine on küllalt hästi organiseeritud.
Istutatud metsakultuuride kaitsmine ei pea mitte toimuma läbi hävitamise. Küsi endalt metsaomanik, mida oled sa teinud, et sinu kultuur ka püsima jääks.
Joosep Käba
Postitusi: 1354
Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am

Postitus Postitas Joosep Käba »

Minule on ammu jäänud mulje, et ulukikahjustustest rääkides mõlgub mõttekene hoopis tulu teenimise juures.
Krt kas inimesed ei saa tõesti enam aru, et mets ei ole puupõld ja lihalaat.
Võtta saab niipalju kui loodus pakub, mitte korraldada loodust ringi nii et võimalikult palju saaks.
Raiutud on niipaljku kui vähegi kannatab see tekitab söödapaasi siis on ulukeid palju jne. Kes **** käskis raiuda niipalju, et kolm allesjäänd kuusekest tahab kaitset. :twisted:
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

Lugesin üsna pealiskaudselt seda lugu ja ma arvan, et erametsaomanikel on hoopis mure selles, et mets lõigatud, raha läbi löödud - raha vaja.

Milleks siis see küttimisõiguse edasiandmise vajadus tarvilik on!? Ja veel kitse väikeulukiks tunnistamise vajadus!? Lõhnab kangesti jahiturismi järele. RMK annab head eeskuju. Tahetakse olla riik riigis.

Mis nüüd ulukiarvukusse ja ulukikahjudesse puutub, v.a. kobras, siis arvan, et see ei saavuta iialgi enam sellist taset, nagu 70-nate teisel poolel.
Täna rääkida mingist ülemäärasest arvukusest on erihuvidest tingitud tendetslik jutt. Rääkigu seda kes tahes.
Väike huumor tollest ajast: hommikust luuret tehes nähti kahte põtra põlluservas - näh, kuradeid nii palju, pole metsa ära mahtunud. :)
Viimati muutis puukoi, N Dets 07, 2006 4:25 pm, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
Eik
Postitusi: 1237
Liitunud: L Jaan 25, 2003 12:18 am

Postitus Postitas Eik »

Kui see kitse teema läbi surutakse siis on oodata ca' 10000-20000 jahimehe lisandumist meie hulka, ega siis kitse lasta ei saa kui jahimees pole !! :D
Nutusem on see, et kui kits on väike uluk ja metsaomanik küsib jahipidamise eest omal maal hingehinda ning keegi sinna jahile ei lähe, võib see anda ulukipopulatsioonile hoopis vastupidise (suurendava) efekti ja siis ei jää enam metsadest midagi alles. "Nokk kinni saba lahti, ...."!!
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Pigem on siin tegemist mitme hetktariliste lankidega ja nendel metsa taastamisega. Jube jama kui sa investeerid üsna suuri summasid ning siis paar kitse jalutavad pikki vagu ja asi õhtal. Loomulikult on olemas repellendid mida latvadele määritakse. Natukel lisainvesteeringut aga oluline kindlustus. Nojah, igatahes tuleks metsaomanikest ka aru saada ning mitte arvata, et nende jaoks on see puuladu. See lihaleti asi ka ei ole päris nii. Võib siis ka jahimehi selles süüdistada... kuigi, ma saan aru, et mõttes oli see variant, kus raiutakse ja istutatakse metsa ning samal ajal lastakse lihtsalt loomasid, et neid nii palju ei oleks, ise nende heaks mitte midagi tehes.

Olgu kuidas on, kui maaomanik on jubedasti hädas loomade poolt põhjustatud kahjustustega ning ainukene võimalus on taga ajada mingit kahtlase väärtusega ulukimajandamise luba (u nii, et tapan nagu jaksan, lugema ei pea, eriti, sest iga loetud loom on liiast), on asi suht jama. Pigem katsugu ikka jahipiirkonnaga arvestatavalt koostööd teha, kasvõi ise jahimeheks hakates. Siin on näiteid läbi nämmutatud küll... et kus jahimehed pahad, teisest küljest vastuseks, et maaomanikud on hullud... aga kui minna teemaga,e t mina, maaomanik, laseks hea meelega kõik kitsed maha, ja teie, jahimehenärakad, ei kobise... siis ongi nii, et katsutakse asja läbi seaduste ajada.

Nt, meil oli lugu selline, et mingisse metsaribasse koondusvad kitsed. Eelmine talv tegid hirmsalt põllu peal tralli (eks vili kasvab ikka kena üles, aga kui oleks olemas metsanoorendik, siis oleks jama). Sel aastal siis aslti antud kohast 19st loomast vähemalt 6 ära. Tuleb aru anda ka, et sinna on kogunenud päris palju ümbruskonna loomadest ning puhast platsi ei saa mitte teha (võtame või loenduse seisukohast... loendad õiget tukka õigel ajal ja arvukus on kas ligi 0 või on ikka müsiliselt suur).

Skeem.

Ideaalvariant -> jahimeeste ja maaomanike koostöö - Pole probleeme, pole kära.

Ahne maaomaniku variant -> Maaomanik ei luba maadel jahti pidada, kui kahjustused tekivad, siis karjub kõvasti. Suurim soov oleks loomad ise maha tappa - Palju kära, jahimehed saavad vastu päid, suurim tropp on aga hoopis maaomanik.

Loomakaitsjast jahimehe variant -> Jahimees (võimalik, et esimees või mingi arvamusgrupp) leiab, et loomi pole üldse palu, pole kahjustusi kah, pole probleemi. Pole tahtmist kitsi lasta, mis neist ikka lasta, viitsimist ka pole, või on oma söödasõime loomad (mis sest, et naaberkrundi metsanoorendikku hävitavad). Maaomanik suhtleb jahimehega, jahimeeste poolt koostööd ei tule. -Loomade arvukust ei piirata, probleem püsib ning on jälle põhjust (õigustatult ehk) kisa tõsta.
Hullude kamba variant -> Kahustusi on, loomi on, maaomanik tahaks kõik ise "ära" majandada. Jahimehed on veendunud, et maaonamik on hull ja kuri ning ei tea asjast midagi ning tahab ise ulukeid "majandada". Ise aga ka ei tee midgai selleks, et asi normis oleks - See siis äärmuslik konfliktiseisund, kus kõik kisavad, kasu pole kellelgi.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kasutaja avatar
Jahimees
Postitusi: 416
Liitunud: N Okt 16, 2003 12:49 pm

Postitus Postitas Jahimees »

Mõte oli rohkem selles, et erametsaliit vähemalt proovib midagi teha-ettevõtta, aga EJS ei tee minu arvates midagi, et jahimehi kaitsta. Jahimees saab piki päid ja jalgu igalt poolt, hullud sõidavad ATV-de ja maasturitega mööda põlde ja metsi, süüdi on jahimees, kitsed-põdrad söövad noorendikke, koprad paisutavad vett, süüdi on jahimees, kuigi metsaomanik ei tee oma vara kaitseks midagi. Kopra probleem ei oleks minu arvates nii suur kui hoitaks kraavide ja oja äärsed võsast puhtad, kopral poleks lihtsalt võimalik siis seal elada. Noorendike kaitsest on rääkitud ka kui palju, aga nad sindrinahad ei taha teha sendi eestki kulutusi. Lihtsam on kisada.
Kas tuleb jaht???
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Joosep Käba kirjutas:Kes **** käskis raiuda niipalju, et kolm allesjäänd kuusekest tahab kaitset. :twisted:

Metsamajandamiskava on vastuseks.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
pri:t
Postitusi: 388
Liitunud: E Dets 01, 2003 5:55 pm

Postitus Postitas pri:t »

Nõus väitega, et EJS istub käed rüppes ja ei tee(vähemalt pole märgata) mitte midagi!! Erametsaliidul on nüüdsest ka uus juhatus, mis sellist poliitikat(vaadates kes seal on) hakkab kindlasti edasi ajama.
Ulukikahjustustest niipalju, et nende vältimiseks saab kasutada ka metsamajanduslikke võtteid(tihedamate kultuuride rajamine, repellendid, kuuskede vaigutamine, tarastamine jne... kuigi jah, neist viimane on väga kallis ja mitte just väga otstarbekas) mitte ei pea kohe kraaksuma hakkama. Ma juba kujutan ette olukorda, kus jahimehel heliseb telefon ja sealt tuleb kisa, et kuradi jahimees tule ruttu mu krundile ma nägin siin ühte kitse. Kui metsaomanik rajab kultuuri, siis tasub see rajada selliselt, et antud maale sobiks see puuliik (teaduslikult tõestatud on fakt, et ulukikahjustused on suuremad aladel, kus on kultiveeritud pinnasele mitte nii omaseid liike)
See teine pool nüüd... kitsed väikeulukiteks ja väikejahipiirkonnad siis... järgmisena teevad avalduse Lambakasvatajate selts, et hunt tunnistada väikekiskjaks ja kalurid, et kormoran tunnistada lindpriiks ja rahva vaenlaseks. See on selline punkt, kus maaomanikud üritavad maksimaalseid kasumeid taga ajada(puidu müügist saab, aga....veel tahaks ju)
Kõige hullem selle asja juures on see, et mõni erakond, häältehulluses, võib selle asja täitsa ette võtta küll(mis te arvate, et neid huvitab mida jahimehed sellest arvavad??) ning vast mingi 10 aasta pärast käivad eestmail jahil ainult saksad ja seda metsaomanike aedikutes.... noh nagu hispaania rechod vms. Lips ees, rahakott paks, istud soojal toolil, kõrval on mees kes hoiab püssi, rüüpad jäägernapsu ja pärast muidugi kohe jahimajja edasi napsutama. Kurb...
Mine metsa!! ;)
Kasutaja avatar
sammal.habe
Postitusi: 1180
Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm

Postitus Postitas sammal.habe »

täna andsin oma kinnistule (28ha) metsamajandamiskava koostamiseks taotluse sisse.
olen küll sedasi aru saanud, et metsakorralduskava pole nüüd küll see paber, mis käseb kõik kuni "kolme viimase kuusekeseni" maha raiuda.
pigem ikka inimlik ahnus.
aga - nagu ei saa ühte patta panna kõiki jahimehi, ei saa sedasi teha ka kõigi metsaomanikega.

kakuke kirjutas:
Joosep Käba kirjutas:Kes **** käskis raiuda niipalju, et kolm allesjäänd kuusekest tahab kaitset. :twisted:

Metsamajandamiskava on vastuseks.
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

sammal.habe kirjutas:täna andsin oma kinnistule (28ha) metsamajandamiskava koostamiseks taotluse sisse.
olen küll sedasi aru saanud, et metsakorralduskava pole nüüd küll see paber, mis käseb kõik kuni "kolme viimase kuusekeseni" maha raiuda.

Natuke offtopic ehk, aga annate andeks. Rääkides siin kolmest kuusest, tuli kohe meelde üks lank tartu-põltsamaa vahelisel teel. Tegemist oli siis lageraie langiga, AGA püsti oli jäätud oma paarkümmend mädand puud, millel polnud enam latva ega oksi. pikad postid seisid keset lanki. nüüd on neid seal tunduvalt vähemaks jäänud. tuul on oma töö teinud.
Sama nähtust kohtasin ka oma jahimaadel. ja tegu veel RMK hallatava alaga. Ju ei jätku raha, et need puud, mille eest palgi hinda ei saa, maha saagida.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Mina olen aru saanud jälle sedasi, et kava annab selge vastuse kuna on mets raieküps ja võib lõigata. Ja ei näe ühtegi põhjust miks seda siis teha ei võiks kui aeg selleks küps. Põllumees ei jäta ju ka vilja põllule sügisel vedelema üle talve, miks siis peaks seda ühtäkki tegema metsaomanik?
Ja mind huvitab veel teine asi, et kas metsamajandamiskava on kohustuslik või ei, st. kas võin enda oma vile saatel ahju saata või pean ikkagi näpuga järge ajama?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Vasta