Jääger-online jahindus foorum

Karjakasvatuses nagu neid kaksikuid karja alles ei jääta(kodulehmadel) ,oli vist tegu mingi järglaste saamise probleemiga ,siin vet.ala inimesi ehk keegi võtab sõna! Ei tea kuidas põtradel ,aga loogiline ,et kaksikud on äbarikumad,lehmi muidugi tuleks säästa! Kaheteraga mõõk on aga kaksikutest ühe ära laskmine ,siis ju lehm ühe vasikaga ja saab jälle tina
Kivi kotti!

Minu teada ,kaksikud vasikad ,kui nad on ühe munaraku kaksikud ei oma tihtipeale sigimis organeid . Põtradel aga ma ei ole seda märganud . Alati kui lehm lastakse siis ma avan emaka sarved ja näitan meestele mitu põtra ühe lasuga ära kutsuti . Ning tähelepanekud on sellised , et põdral asuvad looted eraldi emakasarvedes ja see tähendab ,et ei ole ühe munaraku kaksikud. Ainult kolmikute puhul on juhuseid kus on ühes sarves kaks loodet. Sellelest ka minu seletus asjale , et põtradel praktiliselt puuduvad ühe munaraku kaksikud . Ja kui nad esinevadgi siis paneb loodus ise asjad paika , st kas ema ei toida vasikat või on ta nii palju nõrgem , et sattub kiskjatele roaks. Aga see minu kui tähelepanekute tegija arvamus. St ei hakka vastuvaidlema kui keegi proff mu väited ümber lükkab . Aa ja seda ka veel , et kui on erinevast soost kaksikud , siis on kõik ok .Kuid kui kaksikud on ühte sugu siis ei pruugi üks järglasi saada . Ja siit siis teema arendus edasi , kes on see hiromant kes ütleb ära üle sihi traavivate vasikate soo ja selle kas nad on nüüd ühe munaraku kaksikud või mitte . Pean silmas just seda ,et lasta nüüd ära see õige vasikas , kes näiteks ei saa järglasi . Loodus paneb omad asjad alati ise paika , tugevamad jäävad ellu olelus võitluses , ainult meie jahimehed teeme veel oma valiku , ja püüame seda teha võimalikult kooskõlas loodusega .

Igal juhul väga huvitav lugeda! Tundub loogiline.
Selline lugu peaks jõudma Jahimehe veergudele, kus siis saaksid oma pädeva seletuse sellele anda ka loomaarstid ja/või muud selle valdkonna teadusemehed.

Natuke seletaks asja veise (bos taurus) varal.Kuna veis on oma olemuselt ainupoegija,siis kaksikud on juba kõrvalekalle.Üks on veisel kindel,kui on lahksoolised kaksikud (üks pull teine lehmvasikas)siis on nad sigimatud,see tähendab-nad ei ole võimelised andma järglasi.Asi on seotud loodete vereringega,hormoonid on segi, kuna veise loodete lootekestad on kaksikute puhul kokku kasvanud. Natuke vist teemast mööda aga siiski .Põtrade puhul täpselt ei oska öelda,pole lahanud põtra kellel suured looted sees.Veise puhul on see aga nii.Siga on aga hulgipoegija tema loodetel on igal oma lootekott,siis aga vahet pole kas emis- või kultpõrsas.Tulevane sugu on sigimisvõimeline.

Järjest huvitavamaks läheb, UNNi jutt veel selgem, loogilisem.
Kuidas siis tegelikult on lugu põtradega!?
Võib-olla on täiesti vale iga hinna eest kahe vasikaga lehmi ja nende vasikaid, kui see iseenesest juba hälve on ja peaks hoidma just neid, kel üks vasikas!?
Sama küsimus metskitsega.

Põdra kui liigi puhul ei oska tõesti 100% öelda.Peab küsima vastavate inimeste käest,kes tegelevad põtrade uurimisega.Veiste puhul aga on see tõesti nii. Veistest veel niipalju lisaks,et kaksikud lehmvasikad on kõik sigimatud.On tulnud ette juhuseid,kui kaksikutel lehmmullikatel ei ole emakas välja arenenud.Pullmullikate hulgas on %natuke teine,sest isassuguhormoonid on tugevamad,nendest osa võivad anda järglasi.Küsitav on see kui elujõuline on järglane.Tõuloomadeks neid ei jäeta. Kui nüüd edasi mõelda,et põder on sõraline,taimetoitlane,ainupoegija siis ju klapiks.
See nüüd teemast"põdrajaht"kaugelt mööda aga siiski.

Põdral on iga vasikas eraldi lootekotis, samuti metskitsel. Ju siis on nad ikka sigimisvõimelised.

gunnar kirjutas:Põdral on iga vasikas eraldi lootekotis, samuti metskitsel. Ju siis on nad ikka sigimisvõimelised.

Jutt ammu teemast väljas, aga siiski!
No, ütleme, et on.
Millisele autoriteetsele allikale see seisukoht võiks tugineda!?
Pean häbenedes tunnistama, et oma pika jahimehestaazi juures ei ole mõte selle asjaolu ümber sedavõrd vaevama hakanud, et seda iseseisvalt uurides selgeks teha.
Ja paistab, et peale minu on selliseid palju, kui mitte valdav enamus.

puukoi kirjutas:

gunnar kirjutas:Põdral on iga vasikas eraldi lootekotis, samuti metskitsel. Ju siis on nad ikka sigimisvõimelised.

Jutt ammu teemast väljas, aga siiski!
No, ütleme, et on.
Millisele autoriteetsele allikale see seisukoht võiks tugineda!?
Pean häbenedes tunnistama, et oma pika jahimehestaazi juures ei ole mõte selle asjaolu ümber sedavõrd vaevama hakanud, et seda iseseisvalt uurides selgeks teha.
Ja paistab, et peale minu on selliseid palju, kui mitte valdav enamus.

Nuh, uurind ekstra seda pole, aga lehma küljest suguelundid lähevad ju uuringutele, samuti nigu maosisu. Eks siis neid eemaldades on sellest nigu raske mööda vaadata.

Gunnar võib vajadusel minu autoriteedile toetuda , eks ma siis toetun oma ülikooliaegsetele õppejõududele (teiste seas Jüri Tõnissonile ja Anne Kirkile) edasi.
Põdral näitab vasikate arv muuhulgas lehma vanust: noortel 1, vanadel pigem 2. Vasikate sugu näitab jälle lehma tervist (pullvasikad on ema jaoks "kulukamad", seega vilets lehm kaksikuid pulle ei sünnita), aga metsas vasika sugu tõesti ei määra. Siit võik teha sellise arutlukäigu: tugev (viljakas) lehm sünnitab tugevaid (tulevikus viljakaid) järglasi, seega kaksikuid vasikaid peaks säästma. Samas üksik vasikas ei näita, et lehm vilets on (äkki on lihtsalt noor ja hakkab tulevikus ainult kaksikuid pulle sünnitama). Ühesõnaga lasta tuleks äbarikule lehmale järgnevaid äbarikke vasikaid, neist tõenäoliselt asja ei saa. Aga kui ette satub kahe vasikaga lehm ja üks vasikas on selgelt väiksem? Laske siis toda kah.

Teema jätkuks võib veel lisada, et see sigimisvõime on ju juba paari aasta jooksul näha Oletades, et mõni vasikas on sigimatu, peaks ju järgnevatel aastatel üksikuid ilma järglasteta loomi liikuma. Ja need ju esmajärjekorras vorstilehele kantud ja esimesel võimalusel ka "ära kutsutakse".