Ära aja pada. Kes kurivaim praegust keelab "makse maksval" jahimehel metsaääras ja metsas passida? Seda enam, et palju jahiaega jääbki hämarasse-pimedasse aega. Nüüd paistab, et hakkab ehk külmetama ning tuleb ka lund. Milleks siis öösel prozet vaja jääb minul küll arusaamatuks.
Rohkem sallivust, Aivar 2 nulli. Enda uus pukk Rapla kumast valgustet (ca 20km eemal) ja tõesti prozet vaja pole. Aga mõtle ka kaugema kandi meeste- näit Vahastu või Kädva meeste peale kus suurlinna tulesi pole.
Kui kuskil Kilulinna serval jahti teeks, hoiaks suumulgu hoopis kinni, maksumaksja valgustab seasööda platsi.
Kunagi vene ajal juhtus niisugune lugu,olid põldudel kolhoosi kartulikuhjad ja sead käisid seal söömas ja muidu tõnkumas,läks ,siis mees siga hiilima,öö parajalt pime,aga siiski midagi nägi,vaatab ,siis mees kult kartulikuhja kallal hiilib lähemale sõrm päästikul ja peaaegu vajutamas,kui äkki kult püsti tõusis ja köhatas,**** vanaeit oli hoopis kartuleid varastamas,oli üldse üks ohtlik olukord,teine jahimees oli teiselt poolt hiilinud ja pidas ka vanaeite kuldiks ja jahimehed teineteisest ei teadnud ka midagi,üks proze oleks selle jahi juurde küll ära kulunud
Beretta kirjutas: Enda uus pukk Rapla kumast valgustet (ca 20km eemal) ja tõesti prozet vaja pole.
Siin Tartumaal on Luunja omad selges eelistuses. Kasvuhooned panevad ümbruse raskelt sirama. Selgelt kunstliku valguse kasutamine küttimisel. Seega seadusevastane.
jahe kirjutas:Kunagi vene ajal juhtus niisugune lugu,olid põldudel kolhoosi kartulikuhjad ja sead käisid seal söömas ja muidu tõnkumas,läks ,siis mees siga hiilima,öö parajalt pime,aga siiski midagi nägi,vaatab ,siis mees kult kartulikuhja kallal hiilib lähemale sõrm päästikul ja peaaegu vajutamas,kui äkki kult püsti tõusis ja köhatas,**** vanaeit oli hoopis kartuleid varastamas,oli üldse üks ohtlik olukord,teine jahimees oli teiselt poolt hiilinud ja pidas ka vanaeite kuldiks ja jahimehed teineteisest ei teadnud ka midagi,üks proze oleks selle jahi juurde küll ära kulunud
vaata, mind siin noomiti ja õieti tehti, et algusest peale ei lugenud ja teemapealkirjaga ka päris kursis polnud. Muudatusettepanek puudutas ainult jahti kõrgistmelt, olgu ta siis iganes milline ta on. Sellele mulle ka ei vastatud, et kustmaalt algab kõrgiste ja kas sellelt siis ainult siga tulega tohiks lasta või kõike mis loa k.a. väikeuluki alusel küttida tohib. Kui Sa hiilid prozega kartulikuhja või olgu kasvõi oma söödakoha poole ja õrrel ei istu siis Sa ikkagi tuld kasutada ei tohiks, seda ka selle muudatuse jõustumisel!
Näete nüüd, härrased, kui lihtne tule osalise lubamise korralgi libastuda võib olla.
jahe kirjutas:Kunagi vene ajal juhtus niisugune lugu,olid põldudel kolhoosi kartulikuhjad ja sead käisid seal söömas ja muidu tõnkumas,läks ,siis mees siga hiilima,öö parajalt pime,aga siiski midagi nägi,vaatab ,siis mees kult kartulikuhja kallal hiilib lähemale sõrm päästikul ja peaaegu vajutamas,kui äkki kult püsti tõusis ja köhatas,**** vanaeit oli hoopis kartuleid varastamas,oli üldse üks ohtlik olukord,teine jahimees oli teiselt poolt hiilinud ja pidas ka vanaeite kuldiks ja jahimehed teineteisest ei teadnud ka midagi,üks proze oleks selle jahi juurde küll ära kulunud
vaata, mind siin noomiti ja õieti tehti, et algusest peale ei lugenud ja teemapealkirjaga ka päris kursis polnud. Muudatusettepanek puudutas ainult jahti kõrgistmelt, olgu ta siis iganes milline ta on. Sellele mulle ka ei vastatud, et kustmaalt algab kõrgiste ja kas sellelt siis ainult siga tulega tohiks lasta või kõike mis loa k.a. väikeuluki alusel küttida tohib. Kui Sa hiilid prozega kartulikuhja või olgu kasvõi oma söödakoha poole ja õrrel ei istu siis Sa ikkagi tuld kasutada ei tohiks, seda ka selle muudatuse jõustumisel!
Näete nüüd, härrased, kui lihtne tule osalise lubamise korralgi libastuda võib olla.
See lihtsalt üks lugu ja kui hästi lugeda,siis meestel just proze puudus,mis antud juhul oleks jahi ohutumaks muutnud.
Ise seda meeelt,et tuld mitte lubada
Mina olen tule pooldaja. Esiteks see tulega salaküttimise jutt on jama, salakütt niigi paneb sala ja tal on sest tuld keelavast seadusest täielikult savi. Turvalisuse mõttes peaks ja tuleks ikkagi tulega metsas käima. Laskmine on kindlam ja tulemus parem ning see hoiab ka ära need haisvad rapped metsa-all. Teiseks lastakse ikka õiget looma, ennegi ju lastud sea pähe pukist kährikuid ja samas ka karu. Kindlasti keegi tahab nüüd hakata ajama juttu seadustest, et ei tohi enne lasta, kui ollakse veendunud et mida lastakse, ok, aga ikkagi sellised asjad juhtuvad ja on juhtunud.! See jutt et jätta loomale ka võimalus on nii ja naa... Mina eriti ei usu, et kui seadus lubaks tulega pukis käia, siis hakkaks jahimehed suurel määral rohkem metsas käima... Aga see on vaid minu arvamus...
aivar00 kirjutas:Ära aja pada. Kes kurivaim praegust keelab "makse maksval" jahimehel metsaääras ja metsas passida? Seda enam, et palju jahiaega jääbki hämarasse-pimedasse aega. Nüüd paistab, et hakkab ehk külmetama ning tuleb ka lund. Milleks siis öösel prozet vaja jääb minul küll arusaamatuks.
Mida sa aivarÜÜ senini oleks soovitanud ,kuni lund polnd. sai siga küll passitud aga kui ikka aru ei saa milline emis siis paukku ei tee. enamus seajahiaega kõrgistmelt jääb pimedale ajale. nüüd alles lumi päästis.paljudes jahtkondades lõpeb jaanuaris jaht ära-jahtkondade oma seadus et emised paikka jääksid.nii siis jääbki nats üle nädala. see selleks fakt on see et igal seapassijal õhtusel ajal nagunii mingi valgusti kaasas kasvõi jalgeesise valgustamiseks,mida ka kõrgistmel kasutatakse vähemalt peibutuskoha ülevaatuseks. tuli lihtsalt selline mõte pähe kui salakütid tihti mööda sõites oma helgiheitjaga tule silma tõmbavad,veendumaks kas õhk on puhas.
optikaostu soovitusi ei vaja -olemas parim(Rootslaste testi järgi) samuti nägemine korras. P.S. pole mingi prozektorimees minagi aga see hooaeg oli pime küll. kui nüüd jahimeeste jutte uskuda üle Eesti siis see talv nagunii paljud jahimehed endale korralikud lambid ostnud ja vaevalt et keldris käimiseks.Sakslased väga edukalt kasutand sellist postilaternat söögi kohal, mida reostaadiga valgemaks vaikselt keeratakse kuni õige suurus ja sugu eristatav on. vene ajal selle Leedu Zeiss-iga erilist laskmisaega tõesti polnud.(panid plehku enamjaolt alati) ja huupi laskmise oht oli tõesti suur-kel närv ei kestnud.
Võib olla olekski postilamp hoopis parem teema
Vastuseks Kuldile: su jutt on õige, ütlesin tõesti valesti et murdosa sekundiga lasta saab, tegelikult ikka tuleb sihtida nii kaua kuni silm harjunud ja sihik paigas, ju see siis ei olnud murdosa sekundit, vaid kauem. Konkreetsetel kordadel loom plehku ei pannud, ehk ei jõudnud, aga võib-olla poleks pannudki, kes teab.
Üks mu tuttav jahimees sai surma just nii, et teda tulistati sea pähe kõrgistmelt ilma valgustuseta. Nii laskja kui ka lastav olid toredad jahimehed, mitte mõned rahaturistid. Lihtsalt laskja oli endas ilmselt liiga kindel ja ei osanud inimest oodata.
Mõned mõtted ja küsimused, mis tekivad:
Kui on haavatud karu (suur kult?) pimeduse piiril, siis ei ole teda ju ilus hommikuni piinlema jätta. Aga kuni pukist alla kobid, sõbra ära ootad, on juba pime käes. Karul hing nii lihtsalt välja ei lähe, tahab vahel ülelaskmist, kas oodata hommikuni, kui loom metsa roomanud ja seal möriseb ja puid murrab. Kui tegemist laustihnikuga, siis jah, kui aga on võimalik, võiks ikka üle vaadata ja armupauk teha. Pimedas kipub see aga enesetapukatseks minema kui lampi pole. Mulle on räägitud mitmest juhusest vahetu laskja poolt, kus haavatud karu rünnata püüdis hoolimata halvatud tagakehast. Lamp aitas näha ja lasta.
Räägi teder kus seda karujahti nii massiliselt eestis teha saab? Kas Tallinna loomaaias või...
See, kui sa pimedas "toreda sõbra" sea pähe maha lased, siis järelikult sõber ei olnud hea... Pole küll viisakas nii rääkida, kuid palju siis üldse eestis neid "jahimehi" sea pähe maha lastakse.
See, kui sa ilma koerata lähed pimedasse metsa haavatud karu või siga otsima-mina annaks sulle kohe vapruse medali, kui selline peaks loodama- ise ei läheks ka koos prozega kuusetihnikusse- ega proze sul läbi kuuseokste valgust näita. Kui seal tihnikus haavatud uluk sind ründama hakkab ei päästa see proze valgus midagist. Siit ka minu ettepanek- hoopistükis soojuskaamera panna püssile proze asemel. Sellega näed ka läbi padriku uluki ära...
Kui ikka on soov sead ära lasta, siis nad ka lastakse juhul kui neid muidugi on. Egas sellist lumevaeset aastat pidevalt ei ole. Kui jahiselts ise on endale pannud piirangu, et veebruaris enam siga ei kütita ( meie kandis ikka märtsist), siis selle "sisekorra" muutmiseks ei ole mingit " seadusemuudatust " vaja teha. See jutt, et miinimum norm laskmata-minu arvates mehed ise mökud...
1. Kui mees sea pähe maha lastakse, siis järelikult laskja eksis seaduse vastu ning vajutas päästikule, tegemata kindlaks objekti, kelle pihta lask tehti.
2. Sina ei pea mitte karu pimedas otsima:
§ 5. Jahipidamise muud nõuded
(1) Tasku- või otsmikulampi võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.