Marutaud
Ise viimasel ajal nülingi õhukeste kummikinnastega, kõiki väikekiskjaid. Seda eelkõige seetõttu, et ei meeldi kui kätel küljes pidevalt spetsiifiline lõhn/hais. Muuhulgas pakub kaitset ka võimalike haiguste eest. Algul tundus mulle ka neis nülgida ebamugav, aga nüüd olen nii ära harjunud, et pole probleemi. Ostnud olen need apteegist (suht odavad, paar alla 2 kr). Täpselt enam ei mäleta, aga vist ligi paar nädalat oli see peiteaeg. Ja paljalt surnud rebasele otsa vaadates seda juba kindlaks ei tee. Kui terve (haavamata) rebane just gunnarit/oxomat purema ei tulnud siis ei saa midagi kindlat väita. Ehk lased ennast ära nüüd vaktsineerida?!
Kivi kotti!
Kivi kotti!
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
Ei ei ega ma endal miskit haigust kahtlusta! Ma ikka üritasin oma räbalamiad sõrmi säästa Lihtsalt tekkis sellega seoses paar mõtet/küsimust...
Aga kummikindad vast suht mõistlik mõte ja ka vaktsineerimine tuleks kindlasti pikemas perspektiivis kasuks
Aga kärntõbi??? kas see ka inimeseloomale külge hakkab?
Aga kummikindad vast suht mõistlik mõte ja ka vaktsineerimine tuleks kindlasti pikemas perspektiivis kasuks
Aga kärntõbi??? kas see ka inimeseloomale külge hakkab?
tuleb jaht või jaa?
saialõikaja kirjutas:... Aga kärntõbi??? kas see ka inimeseloomale külge hakkab? ...
Pidavat hakkama küll. Pealegi on kärnas uluki käitlemine juba iseenesest vastikum kui korraliku looma puhul. Iseasi, et vaevalt kärnas looma nülgida vaja on, kuid transportimine tabamiskohast hävitamiskohta eeldab samuti vähemalt minimaalset kontakti.
BM
Arvamus selline - olgu mistahes võõras loom,kui ikka hammustab,siis ei maksa tulega mängida ja süstid ära teha,kohe kindlam,muretum ja puhtam tunne .
Aa mul tuli meelde,kui eelmine aasta rebast nahastasin,kuidagi libises käest ja mingi piisk(jumal teab, suland lumi või midagi muud) pritsis näo peale.Kindad olid ikka korralikult käes ja puha ,aga järgnev öö ja päev oli nagu õudusunenägu,kuni sinnamaale välja,et süljenäärmed hakkasid kakskorda intensiivsemalt tööle,kogu marutaudialane kirjandus,mis kätte sain,sai läbi loetud nagu foobia kohe ,tahtsin lasta ennast süstida,aga saadeti ... ,et tühipalja hingerahu tagasisaamiseks ei tehta mingit süsti,et enne vaja ikka rebsist mingeid proove jne.(kus krt ma neid enam saanud oleks) ja enne ei lõppend see pull ära,kui sai nahk ära visatud.Peale seda taastus hingerahu nagu lõigatult ja uni maitses hästi.
Aa mul tuli meelde,kui eelmine aasta rebast nahastasin,kuidagi libises käest ja mingi piisk(jumal teab, suland lumi või midagi muud) pritsis näo peale.Kindad olid ikka korralikult käes ja puha ,aga järgnev öö ja päev oli nagu õudusunenägu,kuni sinnamaale välja,et süljenäärmed hakkasid kakskorda intensiivsemalt tööle,kogu marutaudialane kirjandus,mis kätte sain,sai läbi loetud nagu foobia kohe ,tahtsin lasta ennast süstida,aga saadeti ... ,et tühipalja hingerahu tagasisaamiseks ei tehta mingit süsti,et enne vaja ikka rebsist mingeid proove jne.(kus krt ma neid enam saanud oleks) ja enne ei lõppend see pull ära,kui sai nahk ära visatud.Peale seda taastus hingerahu nagu lõigatult ja uni maitses hästi.
-
- Postitusi: 436
- Liitunud: K Nov 03, 2004 9:13 pm
Mina olen siit http://www.becky.ee/est/tookindad/ kindaid ostnud. sajane pakk on pagaasnikus ja jätkub omale võtta ja sõpradele anda. PS.Otsida tuleb ühekordsete kinnaste alt.
Viimati muutis Andrus Michelis, E Veebr 27, 2006 10:00 am, muudetud 1 kord kokku.
Panen ka teemast natukene kõrvale. Kärntõvega imelik lugu. Seda pidavat põhjustama täpselt sama sügelislest kes inimestki kimbutab. See siis üks info. Kusagilt käis aga läbi väide, et ei ole sama lest ja inimesele ei hakka. Umbes samaväärsed infoallikad olid, aga viimases kahtlen ma sügavalt. Vaatan millalgi targast raamatust järele, aga kui ikka sama lest, siis päris suur oht igati sügelised saada ja neid levitada.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Sõber nülgis kord haiguskahtlast rebast (ei tea mis tõbe ta kahtlustas) kummikindaid kasutades. Esikäppade kallal nokitsedes aga torkas väitsega kogemata endale ka korra nina otsa nii, et tekkinud kriimustusest ikka pisut verd immitses. Seejärel võttis ta kindad käest ja jätkas tööd juba paljakäsi. Peale seda juhtumit oli sõber mõnda aega pisut ärevam kui tavaliselt, kuid asjatundjatega konsulteerimise järel see ärevus möödus ja sõber meenutab seda õpetlikku juhtumit aeg-ajalt tänapäevalgi. Risk pidada küll mõnikord tänuväärne asi olema, kuid "kahtlaste" ulukite puhul võiks nülgimistegevuse siiski ära jätta.
Mis puutub aga kärntõppe, siis see peaks inimesele nakkuma küll. Paar meie sektsiooni meest olevat selle tõve saanud väidetavalt kärntõbiseid rebaseid nülgides (luhu juhtus juba 25 aastat tagasi). Haigus polevat muud teinud kui ainult sügelenud hirmsasti, nii et pidevalt sundis kratsima.
Mis puutub aga kärntõppe, siis see peaks inimesele nakkuma küll. Paar meie sektsiooni meest olevat selle tõve saanud väidetavalt kärntõbiseid rebaseid nülgides (luhu juhtus juba 25 aastat tagasi). Haigus polevat muud teinud kui ainult sügelenud hirmsasti, nii et pidevalt sundis kratsima.
Pajataks nüüd teile oma kogemusest marutaudis kährikuga. Eile hommikul helistas mulle(olin tööl) kaunikesti ähmi täis naine ja teatas, et koera juures istub mingi elukas ja sööb koera kausist. Kirjelduste järgi sai selgeks, et kährik. Nii kährik kui ka koer olid olnud rahulikud. Et kährik mööda õue ringi uitas, sai naine koera ketist lahti lasta ja õuest välja viia. Peale pikemat pusserdamist leidis kährik oma lõpu. Päeva lõpuks sain laborist vastuse- kährik oli marutaudis (kusjuures see analüüs iseenesest võtab alla tunni aega). Võttis õrnalt jahedaks, sest koer(10kuune segaverd hunt) mul vaktsineerimata(vabandusi üks kuni mitu: pole jõudnud, elukoht suht asula sees jne jne).
Nüüd tuleb tervel perel läbi käia kerge süstikuur- kuu aja jooksul viis süsti. Mis vahedega ja kuhu, see selgub varsti. Süstimine on tasuta, sest perel oli kontakt marutaudis loomaga(küll läbi koera, aga ikkagi).
Eeskirja järgi kui koer on vaktsineerimata tuleb ta eutaneerida või kuueks kuuks karantiini jätta. Viiendal kuul vaktsineeritakse ja kui kuu ajaga midagi ei muutu, siis on karantiin läbi. Eelnevalt vaktsineeritud koera vaktsineeritakse peale Jama uuesti.
Tänu sellele Jamale sai täna oma tutvusringkonnas peale enda koera veel 7 looma vaktsineeritud.
Nüüd mõned nõuanded: palun tehke oma pereliikmetele selgeks, mida teha kui on tegemist marutaudi kahtlusega loomaga. Kuidas see taud levib jne. Et ei tohiks peale sellist asja terve perega koera kallistama-musitama joosta ja patsutama ja parem on kui koeraga tegeleb edasi üks pereliige jne.
Tehke kindlaks kes on teie piirkonna volitatud loomaarst, sest kahtlase looma toimetab laborisse tema ja edasise infi saate ka temalt. Kui kahtlase looma hukkate, siis tuleb pea terveks jätta- proov võetakse ajudest. Veterinaar- ja Toiduamet poolt on välja lastud brošüür marutaudi kohta, lugege see ka läbi. Asjalikku infot sain EMÜ loomakliinikust ja Tartu vet- ja toidulabori viroloogia osakonna(selles osakonnas kahtlast looma uuritaksegi) tel nr on 7386111.
Nüüd tuleb tervel perel läbi käia kerge süstikuur- kuu aja jooksul viis süsti. Mis vahedega ja kuhu, see selgub varsti. Süstimine on tasuta, sest perel oli kontakt marutaudis loomaga(küll läbi koera, aga ikkagi).
Eeskirja järgi kui koer on vaktsineerimata tuleb ta eutaneerida või kuueks kuuks karantiini jätta. Viiendal kuul vaktsineeritakse ja kui kuu ajaga midagi ei muutu, siis on karantiin läbi. Eelnevalt vaktsineeritud koera vaktsineeritakse peale Jama uuesti.
Tänu sellele Jamale sai täna oma tutvusringkonnas peale enda koera veel 7 looma vaktsineeritud.
Nüüd mõned nõuanded: palun tehke oma pereliikmetele selgeks, mida teha kui on tegemist marutaudi kahtlusega loomaga. Kuidas see taud levib jne. Et ei tohiks peale sellist asja terve perega koera kallistama-musitama joosta ja patsutama ja parem on kui koeraga tegeleb edasi üks pereliige jne.
Tehke kindlaks kes on teie piirkonna volitatud loomaarst, sest kahtlase looma toimetab laborisse tema ja edasise infi saate ka temalt. Kui kahtlase looma hukkate, siis tuleb pea terveks jätta- proov võetakse ajudest. Veterinaar- ja Toiduamet poolt on välja lastud brošüür marutaudi kohta, lugege see ka läbi. Asjalikku infot sain EMÜ loomakliinikust ja Tartu vet- ja toidulabori viroloogia osakonna(selles osakonnas kahtlast looma uuritaksegi) tel nr on 7386111.
seal on teine rebane!
jah, see kurikuulus marutaud.
Olen läbi elanud samasuguse foobia, mis mart. Kogemus ikka hull küll, mutkui mõtled selle peite aja peale
Ise kasutan juba teist aastat kõigi loomade nülgimisel kummikindaid. Kolleegid naeravad küll, aga metsas on jummala norm, kui peale sisikonna eemaldamist viskad verised kindad minema ja pole vaja vett ega midagi. Õnneks meie kandis marutaudi suht vähe ja loodame, et nii see ka jääb.
Olen läbi elanud samasuguse foobia, mis mart. Kogemus ikka hull küll, mutkui mõtled selle peite aja peale
Ise kasutan juba teist aastat kõigi loomade nülgimisel kummikindaid. Kolleegid naeravad küll, aga metsas on jummala norm, kui peale sisikonna eemaldamist viskad verised kindad minema ja pole vaja vett ega midagi. Õnneks meie kandis marutaudi suht vähe ja loodame, et nii see ka jääb.
See, kes tapab, pole veel jahimees
Lasin talvel kaks kährikut, väga ilusa karvaga. Võtsime siis vanema jahimehega nahad maha, mõlemal kindad käes. Peale nülgimist küsisin veel, et nüüd võib vist kindada nurka visata kuna kõik on korras ja sõber arvas, et jah. Hakkasin õhtul nahku rasvast puhastama (juba ilma kinnasteta) ja avastasin rasva alt, et nahal on mingid punased täpid, hiljem leidsin ka mõned läbivad augud. Kuna lasin vindiga, siis haavli jälgi ei tohtinud olla Hakkasin kärntõve kahtlustama. Et varem selline kogemus puudus siis nahad kotti ja sõbra juurde. Avastamine käib lihtsalt, võta augu koht sõrmede vahele ja kui on tunda mingit kõvat asja(kärna) siis vaata karvade poolt järgi, millega tegemist. Ja kui augu ääred on kärnaga kaetud siis ongi kärntõbi. Haigustekitajaks on lestaline, kui kätel haavasid ei ole siis ei tohiks kohe külge hakata. Lasin ka käed antiseptikuga üle ja pesin korralikult seebiga. Muidugi minu lastud kährikutel oli tõbi alles algstaadiumis ja nakkusoht oli väike, kuid kui päris kärnas siis vast keegi jamama ei hakkagi, vaid kohe lõkkesse.
Paar õhtut oli ka endal selline tunne, et krt vist juba sügelen. Tänaseks vähemalt mingeid ilminguid pole järgnenud. Jäi veel mainimata, et lasin need kährikud sea söödalt, ühest paugust piisas kahele ja kuupäev oli 13 ja reede
Paar õhtut oli ka endal selline tunne, et krt vist juba sügelen. Tänaseks vähemalt mingeid ilminguid pole järgnenud. Jäi veel mainimata, et lasin need kährikud sea söödalt, ühest paugust piisas kahele ja kuupäev oli 13 ja reede
Kivi kotti!