Padruni või kuuli valik

[honkomees]

Minu arusaamad kaliibri, moona ja kuuli valikust. Kui midagi väega mööda panen, andke teada.
Selleks, et looma tappa, tuleb teada kuuli energiat džaulides (J) laskekaugusel ja looma kaalu. Rusikareeglina peab energia tabamiskohal (J) olema 8-10x suuem looma kaalust kilodes. Seega 100 m peale tapab .308win või vene vint ca 250 kg looma, 7,62x39 (1943. a.) aga ca 150 kg looma. 200 m distantsil vastavalt ca 180 kg ja 110 kg. Järelikult pole suurtele padrunitele, nagu .30-06 ja enam, meil lihtsalt looma, mida mõistliku maa pealt lasta. Tapmiseks peab kuulil olema suur algkiirus ja suht väike mass, küll aga on lugu vastupidi looma momentaalse peatamisega. Siis peab olema kuulil suur mass ja energia. Selliselt töötab sileraudne püss. Suur vintrelva kuul omab tabamiskohal rohkem peatavat energiat kui väiksem kuul, kuid samas on täpsus enam sõltuv vahemaast. nt 8 ja 12 gr kuuli langemise vahe 200 m on 92 mm (8 gr- 85 mm ja 12 gr- 177 mm) , kui püss on sisse lastud sajale meetrile.
Seega minu arvates on optimaalne 9-10 gr kuuliga laskmine, kuna eksimus laskekauguse hindamisel ei too kaasa asjatuid haavamisi. Samas külgtuule mõju on enam vähem sarnane.

[sass]

Teoorias võib kõik õige olla,kuid elus.
Looma võtab maha ikkagi õigele kohale lastud lask.
Kuna on teada,et suurem algkiirus ja raskem kuul tekitab suuremad purustused ja tugevama shoki on jahi edukus tihti sellest sõltuv.

See on vist enda kaitseks öeldud kuna kasutan 30-06 12g poolmantel Alaskat st. Norma padrunit . 100 m. pealt märki lastes ei näinud erinevust lastes 9g täismantliga või 12g Alaska kuuliga,lasud olid 4sm. ringis. Üle 100m on langevus kindlasti olemas. Vaata http://www.norma.cc/htm_files/javapageem.asp Tavaliselt ostan hooajaks 40-50 padrunit ühest partiist,kontrollin mõne lasuga tiirus optikat.
Siledaraudsel (Mossberg 500) kasutan kergemaid kuule,kõge paremini sobivad täpsuse poolest 28g. Konteineris kuulidest jooksid väga hästi Haapsalus tehtud kuulid,need stabilisaatoriga.

[honkomees]

Looma võtab maha ikkagi õigele kohale lastud lask.
Kuna on teada,et suurem algkiirus ja raskem kuul tekitab suuremad purustused ja tugevama shoki on jahi edukus tihti sellest sõltuv.
... 100 m. pealt märki lastes ei näinud erinevust lastes 9g täismantliga või 12g Alaska kuuliga,lasud olid 4sm. ringis. ... Konteineris kuulidest jooksid väga hästi Haapsalus tehtud kuulid,need stabilisaatoriga.

Nõus, et tabamus saba pihta looma maha ei võta.
Siiski on algkiirus ja kuuli raskus pöördvõrdelises seoses. St et raskemal kuulil on algkiirus väiksem ja seda on ka tehaseandmetest näha. Võib-olla iselaadijad teavad, kui palju peaks rohtu rohkem puistama, et sama algkiirust saavutada. Ja siis koormus püssile ja tagasilöök... Eri kaaluga tehasepaugud on erineva algkiirusega.
Kui püss on 100 m sisse lastud siis suurt erinevust ei tohiks sajal meetril tõesti olla. Probleem selles, et jahis on raske hinnata tegelikku kaugust (eriti seal 100 m juures ja kaugemal) ja mõnikümmend meetrit eksimust hinnangus toob raskemal kuulil kaasa möödalasu või kerge haavamise, aga suurema algkiirusega kergem kuul tabab täpsemini. On ju nii et kuni 100m hindame üsna täpselt, aga sel pole laskmise seisukohalt erilist tähtsust, kuid kas maa on 120 m (millisele maale võiks 100m sisselaskmisega võiks lasta) või 170 m on raske vahet teha.
Kahjuks pole siinkandis Haapsalu kuulidest kuulnud-näinud. Tahaks proovida küll. Äkki on võimalik anda kontakt, kust-kellelt neid saab!

[sass]

Leidsin kuulide karbi. Kirjas on "Jahipüssi kuulid P-2" AS Tarve ,Haapsalu
ja vist tel. vana number 8-2 47-44-227 esimesi numbreid peab muutma.Hind ka karbil 23EEK.10tk.Paar aastat tagasi sai Pärnust toodud.

Soomlastest jahimehed kellega sai püsside optikat kontrollitud 100m pealt
lasid oma püssid sisse nii,et lasud jooksid 60mm lehe tsentrist ülesse Jutt oli umbes selline,et see parandab lasu täpsust kauguse valel hindamisel,kuna vintrelvakuuli liikumine kuni 100m on praktiliselt sirgjooneline

[honkomees]

Soomlastest jahimehed kellega sai püsside optikat kontrollitud 100m pealt
lasid oma püssid sisse nii,et lasud jooksid 60mm lehe tsentrist ülesse Jutt oli umbes selline,et see parandab lasu täpsust kauguse valel hindamisel,kuna vintrelvakuuli liikumine kuni 100m on praktiliselt sirgjooneline

tänud infi eest!
Aga sommid lasid ju siis sisuliselt püssi sisse ca 150-175 m peale ja selge see, et 100 m peal on enam vähem paigas. 200 m pealt sisselastud püssi kohta on erinevate kuulide langemise-tõusmise kohta kirjanduses andmed olemas. Tegelt ongi nii, et selliselt sisselastuga saab enam-vähem iga maa peal lasta, vahemaa hindamise eksimisega ei pane lasketulemusele otsustavat põntsu. Ainult väga lähedase maa peal, kui kuul on oma lennutrajektoori tõusvas faasis, on nats mööda pauk.

[Andres - saarlane]

Olen natuke uurinud norma tabeleid ja jõudnud arusaamisele, et optimaalsem püssi sisselaskmise maa on 175 m. Kuna siis on kuuli lennu trajektoori vahed 100 m ja - 200 m peale suhteliselt väikesed.

[Pathfinder007]

Hei! Honkomees seleta mulle oma teooriast lähtuvalt milline kuul ja laeng sobiksid ise laadimisel 6,5 x55 padrunile 200m distantsilt, lastes rebasest põdrani

[veelüksjahimees]

Honkomehe teooria peab ju üldiselt paika aga vaatame veidi täpsemalt, mis 200 m peal toimub. Jahiraamatu autorite seisukohalt jääb sellel kaugusel näiteks .308 Win laengu energia juba suurema uluki ( kult, põder, karu, hirv ) jaoks ebapiisavaks, vene vint on samas kandis,veidi parem sõltuvalt kuuli kaalust, 7,62x39 -e 8 gr aga jääb vähemalt teoreetiliselt juba üle 100 m distantsil isegi metskitse ja väiksema seaga jänni, või noh, napilt jännist väljas. Ega nende arvutustega liiale saa minna, kuid arvan, et .30-06-e ja suurema kaliibriga on ikka teha küll. Samale raamatule viidates pole isegi .30-06-l veel 200 m peal väikseimat vajalikku energiat suure kuldi või suure põdrapulli tarvis. Kindlasti tehakse enamus laske vindiga 80-150 m distantsilt aga suuremate kauguste hindamisel, nagu räägitud, võib kergelt puusse panna ja tegelikult 200-300 m pole siiski mingi müstika veel, kui relvas jõudu jätkub. Lõpuks-seda energia värki peab muidugi arvesse võtma.

[Olavi Kool]

200-300 jäägu ikka tiiru distantsiks. endal on Mauseri karabiin 8x57js padruniga ja esimestel aastatel oli tarvis oma relvaga uhkeldada lasta looma kuni 300m ja siis kui sokuke tegi peale tabamist paar hüpet oli vesi ahjus, paar kilomeetrit jala autoni edasi 20km koera järgi veel sama maa uuesti laskepaika siis juba väljas pime koer leidis looma sealt samast kõrge rohuga varjatud põõsa alt. sealt koju ja kes **** viitsib sinuga öösel tulla maksa sööma ja pitsi viina võtma ? Raiesmikul varitsusest põdraga on teine asi. Aga vaielge vastu kui huvi on selleks ju foorum loodi

[veelüksjahimees]

Eriti nagu vaielda polegi, siin on asjal mitu tahku. Ütleme siis nii, et nõrga pauguga võid ju ka 200-lt täpselt lastes tabada ja siin tuleb mängu nüüd see energia jutt-kui seda pole piisavalt, siis lähebki uluk kolama ja otsi teda pimedani. Minu sõnum ikka see, et kui tugeva energiaga kaliibriga 200-lt täpselt lasta on loom maas ja asi mutt. Loomulikult olen minagi vahel mööda kõmmutanud aga olen ka 260-lt sammult rebase lasknud
.30-06-ga ja 240-lt hõbedase soku .243Win-ga.
Ärme unusta ka jahiõnne.

[Mart]

siis kui sokuke tegi peale tabamist paar hüpet oli vesi ahjus, paar kilomeetrit jala autoni edasi 20km koera järgi veel sama maa uuesti laskepaika siis juba väljas pime koer leidis looma sealt samast kõrge rohuga varjatud põõsa alt. sealt koju ja kes **** viitsib sinuga öösel tulla maksa sööma ja pitsi viina võtma ?

Nu jah sellistel puhkudel oleks mõnus ulukiotsija vöökotist välja võtta ,paar minutit skannida ja lastud sokuke leitud ning maksasööjad ja pitsi viina võtjad pole veel jõudnud koti peale kobida

[honkomees]

Hei! Honkomees seleta mulle oma teooriast lähtuvalt milline kuul ja laeng sobiksid ise laadimisel 6,5 x55 padrunile 200m distantsilt, lastes rebasest põdrani

häh, pole iselaadija ja ei tunne sellist riista ja tema padruneid, kuid pean seda kaliibrit kõige kavalamaks. Katsun ära kah seletada miks. Suur laeng annab väikesele kuulile suure algkiiruse ja see tagab täpse tabamuse erinevatel distantsidel.
Oletame, et rohtu paneme normi (vastavalt tabelitele, noh +- 3 gr) ja kuuli 8 gr, siis plussiks on väiksem tagasilöök, suurem kuuli algkiirus (ligi 900 m7s) ja selle tulemusena väga hea lennutrajektoor: 200 meetrile sisselastud püssil võtab üles 50 m 1 cm, 100 m 4 cm ja 150 m samuti 4 cm, 200 m loomulikult 0 ja 300 m langeb 20 cm. Energiat on alles 200 m ca 1800-1850 J, mis tähendab tapvat jõudu ca 180-230 kg looma jaoks. Noh põdra puhuks on vist natu vähe, aga mõtle ise.
Kui võtame kuskilt hea 12 gr kuuli, siis ega rohtu rohkem panna nagu ei tasu, võib-olla mõned eksperimenteerijad leiutavad midagi, aga kuhu toruotsa viskab tagsilöögist.... Aga arvestame selle 3 gr normiga, mis enamasti tehasepaukudes on. Sellise kuuliga on märgatavalt valusam tagasilöök kui kergega ja jääkenergias 200 m võidad ca 200 J ehk võid tappa ca 20-25 kg raskemat metsalist. Nagu erilist vahet pole, kui arvestada, et teistele peale põdra jätkub tapaenergiat niigi ja põdrale võib (aga ei pea, sõltub tabamusest) ka nendest närustest kilodest-džaulidest väheks jääda. Mida raske kuuliga kaotad on sihtimistäpsuses erinevatel vahemaadel. 200 m sisselastud püssil võtab üles järgnevalt: 50 m 5 cm, 100 m 9 cm, 150 m 8 cm, 200m on 0 ja 300m laseb alla 37 cm.
Mida järeldada:
1. 8-9 gr kuulil on tapajõudu küllaga ja poolmantel hea otsaga teeb oma töö nii-ehk-nii.
2. kerge kuuliga on tagasilöök mõistlik ja võimaldab vajadusel kiiresti sooritada järgmise lasu
3. kerge kuuliga on võimalik suhteliselt hea täpsusega (+4cm) lasta kõigil distantsidel kuni 200 m ja ...
4. raske nt 12gr kuuli ainus pluss on suurem energia, mis teeb laskmise suht ebamugavaks suure suudmeenergia tõttu, aga omab samavõrra rohkem tapajõudu kui kerge kuul (ca 10% vahe)
5. 12-gr kuuli miinus on kuuli lennutrajektoori muutumine (kuni 10 cm), mis teeb erinevatel distantsidel tulistamise väga raskeks. Erinevus võrreldes 8gr 50-60%. Seda saab parandada laengu suurendades, kui vt p.4. Pealegi on ikka relval ja hülsil oma piirid ja normid ka...
6. Võrreldes 10% erinevust raske kuuli kasuks tapajõus ja 60% erinevust kuuli trajektoori kõikumises, kaldun täpsema lasu kasuks otsustama. Ei saa ju metsas looma köide panna sisselastud maa peale. Aga 10 cm kõikumist moonast tingituna + oma adrenaliinivärin ja ongi piisav eksimus käes, et loom haavatuna metsa kõngema jääks.
Kuna seadus alla 9 gr kuuliga suuremaid metsalisi tappa ei luba, siis tuleks sinna piirile end oma moonaga kah sättida. Ja mitte oma püssi võimsa laenguga lõhki paugutada hääs usus, et suurem kuul ikka rohkem kurja teeb.[/b]

[Pathfinder007]

Ole meheks honkomees ! See minu küsimus oligi konksuga ,et keegi asja põhjalikult ära seletaks.Ainult Sinu näites 6,5mm-le minuteada raskemat kuuli kui 10,1g polegi saada ja kuskilt on meelde jäänud,et mingi eeskiri keelab alla 10,1g suurulukit üldse lasta,see selleks.Põhimõtteliselt olen Sinuga päri. Lõpetuseks või hoopis uueks teemaarenduseks, lähtuvalt lamedast lennutrajektoorist ja sellest tulenevast lihtsast sihitavusest ,tahan öelda,et 7mm Rem.Magnum on veel parem kaliiber.

[honkomees]

...kuskilt on meelde jäänud,et mingi eeskiri keelab alla 10,1g suurulukit üldse lasta,see selleks.... lähtuvalt lamedast lennutrajektoorist ja sellest tulenevast lihtsast sihitavusest ,tahan öelda,et 7mm Rem.Magnum on veel parem kaliiber.

Hmhm .. mingi eeskiri ... jahieeskirjas oli kirjas 9 gr ja üles loetletud ekes üle selle peavad olema, kui mälu ei peta siis põder, hirv, siga. Igatahes mitte kõik suurulukid, nt kitse võib eeskirja järgi ka kergemaga lasta, seal pole piirangut, vaid kesktulepadruni nõue.
Noh, iga magnum annab lennutrajektooris parema tulemuse, kuid ...

[veelüksjahimees]

Esialgu veel 7mm Rem. Magn teemat arendama ei hakka, kindlasti on ka see kaliiber OK nagu nii mõnigi muu. Küsiks nüüd targematelt sellist asja-energiast on siin üsna palju räägitud aga kas see on ka otseses sõltuvu-ses näiteks shokiga? Tabelitest on palju näha, et sama kaliibri ulatuses kergem kuul suurema algkiirusega võib teatud maal omada suurematki energiat kui paar grammi raskem kuul. Või isegi-kui need energiad oleksid
võrdsed, siis kas shoki tekkimise seisukohalt on erinevust kergema ja raskema kuuli vahel või on see kõik kokku võetud kaalu ja kiiruse koosmõjus (energias)? Tundub, et üks tegur siin on veel kuuli ehitus ja moondumine tabamisel. Vahest keegi oskab selle ka lahti rääkida. Tänud!