Sõna sekka. Õigus seltsi liikmeks astuda ei ole tont. Igas seltsis ei olegi vabu kohti. Iga maaomanik ei ole jahimees. Seltsi liikmel on kontroll suurem, teda tuntakse paremini. Kui pahandust teeb, saab välja visata ja korras. Nagu relvaseaduse poliitika: mida rohkem registreeritud relvi, seda korralikumad relvaomanikud.
Sellegipoolest võiks p2 sõnastada umbes nii: Jahiseltsi liikmeks vastuvõtmisel eelistatakse isikut, kes omab jahipiirkonnas vähemalt X ha maad ning kellel on jahitunnistus. Peenemad tingimused võib ette näha jahiseltsi põhikiri.
See õigus väikeulukit jahtida praegu al. 20 ha peal... panna 5 ha peale? Ja mis siis? Väikemaaomanike hordid kihutavad püssid seljas mööda oma suvilakrunte ja veavad tonnide viisi põdraliha vabrikusse: 'ei näinud täpselt, vaatasin, et reps tuleb ja andsin tina...!'. Ei ole loogiline. Suureneb jah nende arv kes saavad oma maa peal relvaga jalutada ja ettekäändeid leida, aga ülevaade neist läheb ka paremaks. Seisus kohustab. Vana nali ju seegi, et kõige vähem roolijoodikuid on jahimeeste hulgas. Ei noh minu jaoks ei juhtu midagi, mul see 20 ha täis, aga tõesti, rebane ja kobras kiusavad ju 10 ha omanikke ka vahel...
Jahinduse arengukava 2007-2013
joosep kirjutas: Ei noh minu jaoks ei juhtu midagi, mul see 20 ha täis, aga tõesti, rebane ja kobras kiusavad ju 10 ha omanikke ka vahel...
Tegelikult nii ongi. See on minu endaga nii olnud ja tean nii mõndagi, kes mujal jahimees ja omab kinnistut teises jahipiirkonnas. Siis millegipärast oleks vaja küttida, aga ei saa. Küll käib nugis mesitarus, rebane virutab kanu, kobras uputab jne. Tavaliselt ei vaata kohalikud jahimehed ka selle peale hästi, kui ütled neile, et tahad nende juures vaid väikeulukijahti pidada ja suuruluk ei huvita. Reeglina kukutakse kahtlustama, et ei tea mida ta seal üksi küll ära teeb. Siis polegi muud, kui liikmeks muidu ei võeta, et kas hakkad täieõiguslikuks liikmeks või kasutad seadusejõudu, millega saad selle õiguse. Mina läksin raskema vastupanu teed ja ei kasutanud seda 20ha võimalust (astusin sellepärast liikmeks), aga vist oleks pidanud.
Mis puutub sildistamist ja tarastamist. Krt, mind on see lagastamine välja juba vihastanud. Mingide õllepudelite metsast koristamise elaks veel üle, aga kui juba hügeenisidemeid maha unustatakse ajab harja punaseks. Võta sa siis kinni, et milline see korralik on ja milline lagastab. Kõik nad näkku vaadates ühesugused ja nii jõuadki sinnamaale välja, et kõigile tuleb kriips peale panna ja siis pole maajagamist.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Jah ei saagi aru- milleks seda jahiseadust , arengukava jne. üldse vaja on. Laseks siis vanaviisi edasi- EJS midagi ei tee, riik midagi ei tee ja foorum ka varsti nagu tütar Delfi kohta ütleb-peldikusein. 
Minu arusaamise järgi vaidlustes selgubki tõde ja see arengukava ongi kokku sätitud vaidlustest selgunud seisukohtade põhjal. See, et ta kõigile ei meeldi on õige- minule ka palju asju ei meeldi ja kui on võimalus neid asju muuta endale meeldivamaks (loe sobivamaks), siis tuleb ka seda teha. Mitte kisades ja olemasolevat asja sitaks nimetades vaid ettepanekute esitamisega ja ka oma seisukkohtade põhjendamisega. Siis on ehk lootust helgema tuleviku peale ja asja arengule. Kui aga ise seda ei tee, siis teevad maaomanikud meile sellise "hea elu", et ei taha selle peale mõeldagi
Minu arusaamise järgi vaidlustes selgubki tõde ja see arengukava ongi kokku sätitud vaidlustest selgunud seisukohtade põhjal. See, et ta kõigile ei meeldi on õige- minule ka palju asju ei meeldi ja kui on võimalus neid asju muuta endale meeldivamaks (loe sobivamaks), siis tuleb ka seda teha. Mitte kisades ja olemasolevat asja sitaks nimetades vaid ettepanekute esitamisega ja ka oma seisukkohtade põhjendamisega. Siis on ehk lootust helgema tuleviku peale ja asja arengule. Kui aga ise seda ei tee, siis teevad maaomanikud meile sellise "hea elu", et ei taha selle peale mõeldagi
ikka lõbusalt
Jahinduse arengukava 2008-2013
Olen tallanud jahiradu üle 30 aasta ja vannun käsi piiblil,et ei ole kandnud hügieeni sidet,veel vähem neid maha unustanud.Usun,et enamus jahimehi on sellised.Jällegi üks olematu patt meie hingel.Vastaksin Aivarile.Seda arengukava on tarvis selleks,et kindlustada rahavoo liikumine endises suunas.Tehes maaomaniku jahimeheks saab ju teda teha kohtlaseks,kes iseenda käest küsib kahjude katmiseks raha.Pealegi kordistades jahimeeste hulka, saame kordistada ka ressursi maksu.Äriplaan missugune.Kurvastuseks nendele tulevastele ÕIGUSE korras saanud jahimeestele.See raha mis metsast on tulnud,on ka sinna tagasi läinud,ostes jahtkonna kohta kümme ja enam tonni vilja,rajades kümme ja enam ha söödapõlde.Enamus kasumist moodustab tervis ja rahulolu kordaläinust.On kirjalikult tõestatud,et kui kogu jahtkonna maa piires olevad omanikud saaksid midagi hammaste taha,kuluks ühe aasta katteks kolme aasta lastav limiit.Sealjuures jahtkond ei saaks ise muud kui künda,külvata,osta ja valvata kellegi varandust.Jahimees on tavaline inimene kelle hobiks on jaht.Kui tavaline inimene läheb magama või peole,siis jahimees läheb omanike ja tootjate vara valvama.See kellel on selleks soodumus ja tegelik ettekujutus jahist,on juba jahimees Suure kasumi lootjad saavad pettuma.Jahindusele oleks siin nii mõndagi vasturääkivat.Suured pahandused tekivad just edaspidi OMANIKE vahel"Sina müüd palki ja saad kasu,loomad lastakse aga minu võsast ja võetakse omale"laadis.Ei ole siin maapeal täit tõde ja õigust.
Ei olegi väitnud, et jahimehed need lagastajad on, aga tõin näite mille pärast võivat tekkida tõkkepuud ja liikumist piiravad sildid. Kaua sa ikka teiste laga koristad. Ma käiks selle asemel parema meelega jahil näiteks. Üks tilk tõrva võib rikkuda kogu meepoti.
Ps. Sellele vaatamata pole minu elamine kuskiltki otsast sildistatud, ega eraldatud tõkkepuudega, aga vihale ajab küll.
Ps. Sellele vaatamata pole minu elamine kuskiltki otsast sildistatud, ega eraldatud tõkkepuudega, aga vihale ajab küll.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Lugesin veelkord seda arengukava ja jäin mõtlema. Ulukikahjustuste hüvitist saab siis, kui ulukite arvukus on liiga suur ning vajalikud tööd on tegemata- tingimusel, et maaomanik ei ole jahipidamist keelanud. Umbes sama sõnastus on kehtiv ka praegu. Selline määrang annab ühe lauaga kõigile ulukitele ja nende kahjustustele. AGA... paar näidet:
1. Metskits. Arvukus on üle ja limiit on täitmata. Kahjustada saab metsakultuur 4 ha suurusel kinnistul, mille omanik on jahipidamise keelanud. Kahjutasu nõuda ei saa. Kits aga on nii liikuv loom, et kui ka kogu jahihooaeg kuulipritsidega see 4 ha läbi kammida, talvel tuleb kits ikka kõrvalt sisse ja teeb oma töö.
2. Kobras. Arvukus üle jne. Maaomanik nõuab hüvitist üleuputatud ja langetatud metsa eest. Jahimehed laiutavad käsi- ise sa oma maa peal neid püüda ei lase...
Teine variant. Kober teeb maaomaniku metsale liiga, omanik jahti keelanud ei ole, aga hüvitist ei saa, sest näe, kopra arvukus jahipiirkonnas on normi piires.
Ütlen kohe ära, et mind ei huvita niivõrd see, et keegi raha saab vaid see, et oleks reeglistik, mis reaalses elus toimiks. Raha minu arust ei olegi esmane, tähtsam on, et vajadusel kiiresti reageeritaks. Võib- olla sedapidi, et maaomanik teeb kahjustuse metsateatise, KKI ise või patoloog kontrollib üle ja annab jahipiirkonnale teada, vajadusel korraldab loenduse , lisalimiidi, jahi väljaspool hooaega vms. Kahjunõue võiks tulla siis, kui kahjustus sellegipoolest jätkub.
See omavastutuse asi on küll mingil määral vastu võetav, iseasi kuidas seda rehkendada.
Pika jutu lõpetuseks:
- ulukikahjustuste värk on segane, uus arengukava seda selgemaks eriti ei tee
-jahipidamise keelamisega tõmbab maaomanik endale peale hirmsa needuse. Kuna loom vabal maal käib (ja sööb) seal, kus talle meeldib, on tõenäoline, et teda kahjustuskohal ei lasta. Seega on mõttetu, et kahjutasu nõuda võib ainult siis, kui jahipidamist keelanud ei ole. (Erand võib olla suuremal kinnistul või paikse eluviisiga uluki korral)
Segane jutt sai. Vaielge! (Või kiitke)
1. Metskits. Arvukus on üle ja limiit on täitmata. Kahjustada saab metsakultuur 4 ha suurusel kinnistul, mille omanik on jahipidamise keelanud. Kahjutasu nõuda ei saa. Kits aga on nii liikuv loom, et kui ka kogu jahihooaeg kuulipritsidega see 4 ha läbi kammida, talvel tuleb kits ikka kõrvalt sisse ja teeb oma töö.
2. Kobras. Arvukus üle jne. Maaomanik nõuab hüvitist üleuputatud ja langetatud metsa eest. Jahimehed laiutavad käsi- ise sa oma maa peal neid püüda ei lase...
Teine variant. Kober teeb maaomaniku metsale liiga, omanik jahti keelanud ei ole, aga hüvitist ei saa, sest näe, kopra arvukus jahipiirkonnas on normi piires.
Ütlen kohe ära, et mind ei huvita niivõrd see, et keegi raha saab vaid see, et oleks reeglistik, mis reaalses elus toimiks. Raha minu arust ei olegi esmane, tähtsam on, et vajadusel kiiresti reageeritaks. Võib- olla sedapidi, et maaomanik teeb kahjustuse metsateatise, KKI ise või patoloog kontrollib üle ja annab jahipiirkonnale teada, vajadusel korraldab loenduse , lisalimiidi, jahi väljaspool hooaega vms. Kahjunõue võiks tulla siis, kui kahjustus sellegipoolest jätkub.
See omavastutuse asi on küll mingil määral vastu võetav, iseasi kuidas seda rehkendada.
Pika jutu lõpetuseks:
- ulukikahjustuste värk on segane, uus arengukava seda selgemaks eriti ei tee
-jahipidamise keelamisega tõmbab maaomanik endale peale hirmsa needuse. Kuna loom vabal maal käib (ja sööb) seal, kus talle meeldib, on tõenäoline, et teda kahjustuskohal ei lasta. Seega on mõttetu, et kahjutasu nõuda võib ainult siis, kui jahipidamist keelanud ei ole. (Erand võib olla suuremal kinnistul või paikse eluviisiga uluki korral)
Segane jutt sai. Vaielge! (Või kiitke)
Palju tavalisem on variant, et üks omanik on oma maal jahipidamise keelanud ja seetõttu ei saa aju teha suurel alal, kuna tema suht väike maaomand läbib osaliselt mitme-mitme aju alasid ... Kõik teised omanikud tulevad aga jahimeestele harja, et põder, siga ja kobras on nende omandit kahjustanud. Ja neil on õigus ka, kuna selles piirkonnas ongi asustus üleval, aga ühe "oina" pärast kannatavad teised maaomanikud ja nende läbi ka jahimehed. Muidugi võib õnnestuda jahtkonna üldine norm teiste piirkondade arvelt täis lasta, siis kannatavad vaid teised maaomanikud...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Tundub et järgmine samm on et igal jahiseltsil ( miks ka mitte igal jahimehel) peab olema tulevikus mingi omavastutuskindlustus. Kui ikka jama majas ja keegi nõuab sult kahjude tasumist siis et vältida pankrotti on vaja oma riskid maandada.
Eh ei meeldi mulle see lõpuni reguleeritud elu, tavaline inimene kes ei ole otseselt pättusel väljas kannatab alati kõige rohkem sellest. Mis see **** lõpuks maksma hakkab, ning kes selle kinni jõuab maksta.
Eh ei meeldi mulle see lõpuni reguleeritud elu, tavaline inimene kes ei ole otseselt pättusel väljas kannatab alati kõige rohkem sellest. Mis see **** lõpuks maksma hakkab, ning kes selle kinni jõuab maksta.
Ka halb kogemus on kogemus!!!!!
selgituseks Joosepile-
asja mõte on selline, et ulukite kahjustuste vastu tuleb hakata maaomanikul ennast kindlustama-see liik kindlustusel ka vaja teha. Kui aga on piirkonnas ulukite arvukus liiga kõrge, siis tuleb jahimeestel hakata maksma. Muidu tõesti ka 1 põder võib palju kahju teha. Kui arvukus aga normis, siis jahimeeste poolne panus korras ja edasi juba kindlustuse rida. Vähemalt mõte oli selline.
asja mõte on selline, et ulukite kahjustuste vastu tuleb hakata maaomanikul ennast kindlustama-see liik kindlustusel ka vaja teha. Kui aga on piirkonnas ulukite arvukus liiga kõrge, siis tuleb jahimeestel hakata maksma. Muidu tõesti ka 1 põder võib palju kahju teha. Kui arvukus aga normis, siis jahimeeste poolne panus korras ja edasi juba kindlustuse rida. Vähemalt mõte oli selline.
ikka lõbusalt
Kui asi tõesti peaks kindlustuse peale minema siis on vägagi reaalne, et jahimeestel tuleb kahjustuste korral maksma hakata. Ei usu, et kindlustus tuima näoga ise taob ja kannatab kahju. Kohtukulud tuleb ka siis jahtkonnal eelarvesse nii igaks juhuks kirjutada. Minu meelest on põder üks väiksemaid tegelasi kahjustuste juures ja ma teda ei kardaks, eriti, kui arvukus alla poole hakkab liikuma ja selle majandamist väga hästi osatakase täna.
Viimati muutis kakuke, K Jaan 23, 2008 10:13 am, muudetud 1 kord kokku.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
kakuke kirjutas:Kui asi tõesti peaks kindlustuse peale minema siis on vägagi reaalne, et jahimeestel tuleb kahjustuste korral maksma hakata. Ei usu, et kindlustus tuima näoga ise taob ja kannatab kahju. Kohtukulud tuleb ka siis jahtkonnal eelarvesse nii igaks juhuks kirjutada.
Paar aastat seda praktikat ja siis peab tõesti kindlustus tuima näoga maksma sest pole enam jahiseltsi kellelt kahju nõuda.
Jahinduse arengukava 2007-2013
See ,et loomi oli kunagi kordades rohkem,kui praegu,ei ole saladus.Loendasin 25 aastat tagasi septembri ööl heinamaal 14 pealise karja põtru.Riiginorm oli suurem aastas,kui praegu lastakse.Ka siis loomad ju toitusid,ometi tehakse tolleaja istandustes hoolega harvendusraiet-need on säilinud.Tänapäev saadakse istanduste rajamiseks toetust,mis tuleb ju ühiskonna(meie kõigi taskust),saades konkreetse isiku varanduseks nüüd.Lõviosa ühiskonnast ei ole mingeid ressursse oma varanduse suurendamiseks saanud ja vaikivad leplikult.Midagi on lahti istikutega,et need eriti maitsevad loomadele.Muidugi oleks võimalik hävitada taimtoidulised loomad,aga kas see ongi siis eesmärk teatud grupil?
Eks oluliseks kujuneb kindlasti ka ulukite loendus. See kisa, mille tulemusel hiljuti Vardi ja Märjamaa metskondade territooriumil tehti näitas kitsede arvukuse suureks. Samas olid kitsed ka loenduse ajal grupeerunud.
Ka üks kits jõuab ühe ööga paarile hektrile noorendikule kahju tekitada nii, et vähe pole. Seega ulukite loenduse ja arvukuse kindlaks tegemise metoodika on suur küsimus. Loogiline on, et metsamees tahab, et kahjustuste vältimiseks oleks 100 % sõralistest hävitatud. Mida aga peab tegema põllumees kui kevadel sookured.haned kohale tulevad? Vaevalt nüüd rändlinde kahuriga Eesti piirivalve tõrjuma hakkab Seega mingi kompromiss peaks tekkima. Fakt on see, et riik ei ole seetõttu seda nn. kahjude hüvitamise korda paika sättinud (vaid osaliselt ja see ka ei taha veel toimida) sest summad on suured. Samas kindlustused ka ei ole siiani sellisest teenusest olnud huvitatud kuna vähendaks tõenäoliselt oluliselt kasumit. Aga kuskil see kesktee olema peab, sest tavajahimees ei ole nii rikas. Kui rääkida "rikkurist jahimehest" nagu siit foorumist ka läbi käinud on, siis usun, et kui neil oli mõistust kasulik äri toimima saada, siis leiavad ka enda jahikire rahuldamiseks piiri taga hulga soodsamaid variante, kui kohapealses jahiseltsis "kahjude hüvitamisest" tingitud maksude eest. Siis aga tõesti nagu juba mainiti hüvasti jahimees Eesti pinnal. See oleks vaid siis võimalik, kui meil need nn. "põllukipsi majad" oleks täitnud tervet Eestimaad ja ükski uluk ei omaks elupaike peale loomaaia puuri. 
Ka üks kits jõuab ühe ööga paarile hektrile noorendikule kahju tekitada nii, et vähe pole. Seega ulukite loenduse ja arvukuse kindlaks tegemise metoodika on suur küsimus. Loogiline on, et metsamees tahab, et kahjustuste vältimiseks oleks 100 % sõralistest hävitatud. Mida aga peab tegema põllumees kui kevadel sookured.haned kohale tulevad? Vaevalt nüüd rändlinde kahuriga Eesti piirivalve tõrjuma hakkab
Seega mingi kompromiss peaks tekkima. Fakt on see, et riik ei ole seetõttu seda nn. kahjude hüvitamise korda paika sättinud (vaid osaliselt ja see ka ei taha veel toimida) sest summad on suured. Samas kindlustused ka ei ole siiani sellisest teenusest olnud huvitatud kuna vähendaks tõenäoliselt oluliselt kasumit. Aga kuskil see kesktee olema peab, sest tavajahimees ei ole nii rikas. Kui rääkida "rikkurist jahimehest" nagu siit foorumist ka läbi käinud on, siis usun, et kui neil oli mõistust kasulik äri toimima saada, siis leiavad ka enda jahikire rahuldamiseks piiri taga hulga soodsamaid variante, kui kohapealses jahiseltsis "kahjude hüvitamisest" tingitud maksude eest. Siis aga tõesti nagu juba mainiti hüvasti jahimees Eesti pinnal. See oleks vaid siis võimalik, kui meil need nn. "põllukipsi majad" oleks täitnud tervet Eestimaad ja ükski uluk ei omaks elupaike peale loomaaia puuri. ikka lõbusalt
