Ettevalmistus ja koprajahi läbiviimine!
Kuidas te seda varandust küll koprakraavideni kannate? Mul tuleb tavaliselt mõnisada meetrit kuni kilomeeter mööda tihedat võsa murda, kopraga tulles jääb püssi optika igale poole kinni jne. Väljatõmbamiseks on ahinguharust tehtud kokkupandav torkevahend peenikese nööri otsas. Kohapeal võtad taskust, monteerid kokku ja torkad lõigatud ridva otsa, ei pea väga kõvasti-tihedalt istuma. Kui kobras lastud, siis torkad ridva otsas oraga augu läbi naha ja kerid nööriga välja. Kuna nöör on pikk, siis kaugemalt võib ka täpsusodaviskamist proovida, mööda siis kerid välja ja uuesti.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Ma ei kiitnud kopra laskmisel ääretulepadrunit. Andsin vaid infot, mida see padrun teeb, kuna olin ka eelnevalt seda teiste jahimeestega arutanud (see vene mees ei olegi enam jahimees, kes neid kopraid lasi spordikast, jäi salaküttimisega vahele). Ise ma ei ole kobrast ääretulepadruniga lasknud, nii et isiklikku kogemust pole.
Siiski pean õigeks, et siin foorumis võib ikka arutada, mida üks ja teine padrun teeb, see pole nagu ebaseaduslike vahendite kiitmine. Kui midagi on keelatud, peavad noored ka taipama, miks see nii on ja seda tuleb neile rääkida, mitte lihtsalt viitama, et on keelatud ja edasi mõtlemine ja arutelu ebasoovitav. Igal keelul peab ikka sisu ja mõte taga olema ja siis tuleb asi lahti rääkida- konkeetsel juhul on 22LR-l tapajõudu vähe ja laskmine võimalik vaid 100%-lise täpsuse puhul kui lastakse tagantpoolt pähe. Selleks peab olema hea püss ja treenitud käsi ja kui see nii pole, on palju haavatuid. See ongi keelu põhjus.
No nii. Polnud ju raske lahti rääkida. Ja ülaltoodust tulenevalt ma 22LR kasutamist koprajahil ei reklaami.
Siiski pean õigeks, et siin foorumis võib ikka arutada, mida üks ja teine padrun teeb, see pole nagu ebaseaduslike vahendite kiitmine. Kui midagi on keelatud, peavad noored ka taipama, miks see nii on ja seda tuleb neile rääkida, mitte lihtsalt viitama, et on keelatud ja edasi mõtlemine ja arutelu ebasoovitav. Igal keelul peab ikka sisu ja mõte taga olema ja siis tuleb asi lahti rääkida- konkeetsel juhul on 22LR-l tapajõudu vähe ja laskmine võimalik vaid 100%-lise täpsuse puhul kui lastakse tagantpoolt pähe. Selleks peab olema hea püss ja treenitud käsi ja kui see nii pole, on palju haavatuid. See ongi keelu põhjus.
No nii. Polnud ju raske lahti rääkida. Ja ülaltoodust tulenevalt ma 22LR kasutamist koprajahil ei reklaami.
volli30 kirjutas:Meil om koprad nii lähedal, et mul on Sinust lausa kahju.
Sõidame kraavi äärde...ootame ...ja laseme!Kui ei saa esimesel, vai järgmisel siis hiljem saame kindlasti
Või pole teil võsa... aga mida nad söövad
Meil ikka elavad sihukeses võsas, et laskmise kohta ei leia, nina ees 2 m tühja maad e vett, aga muidu pead ikka läbi võsa otsima okste vahelt auku, kas läheb kuul läbi või mitte. Ja palju teisi ...Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Minu kogemus on see, et kõigepealt tuleb korralik luure teha, leida pesapaik, enamkasutatavad käiguteed, pooleliolev värskelt söödud puu jms. Siis välja valida varitsuskoht või kaks. Seejärel vaikselt sisse saagida/lõigata laskesihid (liiga suur sehkendamine peletab nad ära), sest enamuses on kobraste elukohaks meeletu rätsik, kus üle kolme sammu midagi ei näe ja kuulile kindlalt miski ette jääb. Hea on, kui varitsuskohti on mitu, et saab tuule suunda arvestades valida sobiva. Seisan, või istun kokkupandaval toolil, mille olen ise teinud kääksumiskindlaks. Seni pole erilist hoolt, kuni kobras välja ei tule, kuid nad mõistavad vahel nii vaikselt luuret teha, et ainult äraujujat näed... seega, olen nii kuss nagu mind poleks olemaski. Arvestan ka tuule suuunda kaldasse tehtud hingamisaukude suhtes. Sääsed - panen end hoolega kergelt riidesse, nii et läbi riiiete mind süüa ei saaks ja et õhtu jahtudes külm ei hakkaks, ja kasutan käes tumepruune kindaid (fleece), peas laiaservalist jahimütsi, mille peal on rinnuni ulatuv peene tumeroheline sääsevõrk. Ja näitan rahulikult sääskedele keskmist sõrme. Mingit keemiat ei kasuta - mõttetu, olen igat asja proovinud. Lõhn karjub nagu megafoniga üle metsa, et siin on üks idioot, kes arvab, et on nähtamatu... Pealegi on enamus sellest kraamist ülimalt mürgine - ja kosmeetikud ütlevad, et mida sa süüa ei kavatse, ei soovita ka nahale määrida. Lasen ainult veest väljas olevat looma, ujujat ei lase. Passima lähen kas keskpäevast kl 14.00 edasi kuni täispimedani, ka tund enne loojangut on hea, aga siis peab juba kohal olema. Või varahommikul enne valgenemist. Katsun eeltööd enne ära teha, et lõpetaksin ca tund enne kopra ilmumist (soovitavalt eelmine päev). Lahe jaht, üks mõnusamaid. Sääsevõrk on kunigas!
No eelistan ikka märtsi-aprilli jahti. Miks?
1. Jää peal on võimalik suht hääletult läheneda ja ka sinna minna, kuhu muidu ei pääsegi
2. Kuna välja käimise kohti on vähe, on lihtsam valida passimiskohta
3. Sulavete lisandudes hakkavad intensiivselt välja käima ja pole vette laskmise muret
4. Sääski pole
5. Lehtpuuvõsa on raagus, näeb ka läbi okste lasta
Eraldi sihte pole küll sisse raiunud, neid ei oska ette planeerida, siis tuleks vist lageraiet teha
1. Jää peal on võimalik suht hääletult läheneda ja ka sinna minna, kuhu muidu ei pääsegi
2. Kuna välja käimise kohti on vähe, on lihtsam valida passimiskohta
3. Sulavete lisandudes hakkavad intensiivselt välja käima ja pole vette laskmise muret
4. Sääski pole
5. Lehtpuuvõsa on raagus, näeb ka läbi okste lasta
Eraldi sihte pole küll sisse raiunud, neid ei oska ette planeerida, siis tuleks vist lageraiet teha
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Nõus, Honkomees, 100%. Tõin selle suvise värgi sisse vaid sellepärast, et kogu diskussiooni vältel ei maininud keegi sääsevõrku kordagi. Ma ei kujuta suvist passimist veekogu läheduses muidu mingil kombel ette, sest sind süüakse lihtsalt elusalt ära. Isegi kõrgistmetel on esinenud probleeme, ehkki tuul jms aitavad. Aga kevadisest koprajahist paremat ei kujuta küll ette, päike juba soendab, linnud laulavad, vesi vuliseb - ja putukaid pole: paradiis.