BM tegi puust ja punaseks ja täpselt nii ta on! Jorr need ajad on möödas,kus keegi kuskilt käsutab ,kui iga mees /selts on PEREMEES omal maal siis ongi ju kõik OK ja probleeme ei tekki.Kui keski kuskil on äpu ja ootab ainult korraldusi ,siis las ta olla teiste vahel reservuaadiks,kuni majandama õpib.Load on vaja väljakirjutada ,mitte punnida selle ühe loaga terve suve jahti pidada ,küllap siis muutub ka veidi statistika.See luba on ju pelgalt paberitükk mida praktiliselt ise väljastame ja milline peremees ikka nii loll on ,et oma põhikarja hävitaks.Ma näen just siin seda probleemi ,kus tagasihoidlikumad tõrjutakse kõrvale ja mingi ärksam seltskond püüab rasvaselt nohikute seljas liugu lasta,väites nagu lube ei antaks.
Igal jahtkonnal peaks olema majanduskava ,Väljastatud maakorraldusega kümneks aastaks,võtke vaevaks ja tutvuge sellega ,muuhulgas on seal märgitud ka ulukite optimaalne arvukus,lugege oma loomad enamvähem õieti kokku ja hakake aga julgesti lubasid väljastama ,et see arvukus seal optimaalse piirimail püsiks. Ja ära muretse naabrimehe pärast ,küll ka tema oma asjad ise ajab! Nii lihtne see ongi!
Kivi kotti!
Ulukite arvukusest
Jah,ega teoreetiliselt siin midagi keerulist olegi,kõik enda teha.Mina aga praktiline jahimees ja näen asja nati teise nurga alt.Võtame või selle kitselaskmislubade juurte taotlemise.Limiit saab tavaliselt lastud täis kuskil jahiaja lõpupoole.Ja nüüd taotleme lubasid juurte,kuidas siis asi praktiliselt käib?Seltsi päälik küsib juurte laskelubasid kohaliku KKT(klubi kõrvale jättes) jahinduspetsi käest, see saadab taotluse Tallinnasse,seal siis otsustatakse kas rahuldada asi või mitte ja saadetakse tulemus siis kohaliku KKTjahipetsi kätte, tema siis teatab seltsipäälikule tulemuse.
Selline taotlus ei toimu kunagi nädala-paariga ja tavaliselt saab jahiaeg enne otsa kui uued load kohal on.Teine asi on küll enda kapsaaias,kitse(soku-)load jagatakse ju meeste vahel jahi algul ja aktiivsemad lasevad ka loomad ära, mõni aga alles viimasel päeval ja juhtub,et jääb ka laskmata.Juurte aga saab taotleda siis,kui kõigil lastud.
Arvan,et see on mõtetu vaidlus,üks räägib aiast,teine aiaaugust,ehk teoorija ja praktika.Ehk loomade arvukus püütakse tasakaalus hoida hobijahimehe kätega.
Selline taotlus ei toimu kunagi nädala-paariga ja tavaliselt saab jahiaeg enne otsa kui uued load kohal on.Teine asi on küll enda kapsaaias,kitse(soku-)load jagatakse ju meeste vahel jahi algul ja aktiivsemad lasevad ka loomad ära, mõni aga alles viimasel päeval ja juhtub,et jääb ka laskmata.Juurte aga saab taotleda siis,kui kõigil lastud.
Arvan,et see on mõtetu vaidlus,üks räägib aiast,teine aiaaugust,ehk teoorija ja praktika.Ehk loomade arvukus püütakse tasakaalus hoida hobijahimehe kätega.
noorus on ilus aeg
Ma arvan, et sellega peaks olema kursis sinu seltsi päälik. Ja tavaliselt, kui on ikka probleem loomadega, siis lastakse nad ära olenevalt, kas jaht sellele loomale on läbi või mitte. Kas on lube juurde vaja või mitte selle peaks siis varem selgeks tegema, kui viimasel minutile asi jätta.jorr kirjutas:Jah,ega teoreetiliselt siin midagi keerulist olegi,kõik enda teha.Mina aga praktiline jahimees ja näen asja nati teise nurga alt.Võtame või selle kitselaskmislubade juurte taotlemise.Limiit saab tavaliselt lastud täis kuskil jahiaja lõpupoole.Ja nüüd taotleme lubasid juurte,kuidas siis asi praktiliselt käib?Seltsi päälik küsib juurte laskelubasid kohaliku KKT(klubi kõrvale jättes) jahinduspetsi käest, see saadab taotluse Tallinnasse,seal siis otsustatakse kas rahuldada asi või mitte ja saadetakse tulemus siis kohaliku KKTjahipetsi kätte, tema siis teatab seltsipäälikule tulemuse.
Selline taotlus ei toimu kunagi nädala-paariga ja tavaliselt saab jahiaeg enne otsa kui uued load kohal on.Teine asi on küll enda kapsaaias,kitse(soku-)load jagatakse ju meeste vahel jahi algul ja aktiivsemad lasevad ka loomad ära, mõni aga alles viimasel päeval ja juhtub,et jääb ka laskmata.Juurte aga saab taotleda siis,kui kõigil lastud.
Arvan,et see on mõtetu vaidlus,üks räägib aiast,teine aiaaugust,ehk teoorija ja praktika.Ehk loomade arvukus püütakse tasakaalus hoida hobijahimehe kätega.
Jorr, ma väga-väga vabandan Sinu ees, aga Sa ajad praegu väga-väga vale ja sogast juttu. Lausa sellist desinformatsiooni, et minu mõistus ei võta, kuidas Sa selleni üleüldse oled jõudnud. Minu jutt käis justnimelt nii teooria kui praktika kohta ja kui Sinu praktika on teistsugune, siis on Sinu ajaarvamine kuskil aastates 1994-2003, kui mitte veel varasemas ajajärgus.
Esiteks: ma kordan juba vist küll sajandat korda siin foorumis, et suurulukiküttimise loa annab välja jahipiirkonna kasutaja. S.o reeglina jahiselts. Mõnes maakonnas on seltside elu lihtsustamiseks lubade väljaandmine koondatud keskse klubi, liidu vms kätte, seal siis annab see klubi loa küll välja, aga teeb seda ikkagi konkreetse jahipiirkonna kohaliku jahiseltsi nimel (kui ikka jahipiirkonna kasutusõiguse luba on selle jahiseltsi nimel, mitte keskse maakondliku organisatsiooni nimel, nagu nt Viljandimaal, suuremal osal Põlvamaal ja Valgamaal jmt).
Teiseks: maakondliku keskkonnateenistuse jahinduse spetsialist ei tee mitte midagi muud, kui valmistab ette sellesama kohaliku keskkonnateenistuse juhataja õigusakti (korralduse) selle kohta, kui suur on konkreetse jahipiirkonna konkreetse aasta küttimismaht suurulukite osas. See korraldus vormistatakse konkreetse jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmisena. Kui küttimismaht on kinnitatud, siis sõltub juba selle kinnitusakti sisust, kas tegemist on minimaalse küttimismahuga (metskits, -siga) või täpse küttimismahuga (põder). Miks esimesel kahel on tegemist minimaalse mahuga, olen ma varasemalt juba selgitanud. Põdra puhul on loenduse ja seire (vaatluste) andmed ja teadustöö andmed piisavalt ülevaatlikud ja täpsed, et öelda: Eesti on suuteline majandama põtra piisavalt efektiivselt, hoidmaks arvukuse ühelt poolt piisavalt kõrgel ja teiselt poolt kontrolli all.
Kolmandaks (ja nüüd tõepoolest just kõige olulisemana Jorri silmadele): minimaalse küttimismahu ulatuses JA ka seda ületavas osas on jahipiirkonna kasutaja täiesti vaba kirjutama välja NIIPALJU METSKITSELUBASID NAGU TA ISE SOOVIB!!! Mingisugust keskkonnateenistusest lubade/limiidi/küttimismahu juurdetaotlemist kitse ja sea osas ei toimu. Ning ammugi ei toimu keskkonnateenistuse poolt mingisugust heakskiidu taotlemist Tallinnast. Selts kütib ise niipalju kui tahab, usub Jorr seda või mitte.
BM
Esiteks: ma kordan juba vist küll sajandat korda siin foorumis, et suurulukiküttimise loa annab välja jahipiirkonna kasutaja. S.o reeglina jahiselts. Mõnes maakonnas on seltside elu lihtsustamiseks lubade väljaandmine koondatud keskse klubi, liidu vms kätte, seal siis annab see klubi loa küll välja, aga teeb seda ikkagi konkreetse jahipiirkonna kohaliku jahiseltsi nimel (kui ikka jahipiirkonna kasutusõiguse luba on selle jahiseltsi nimel, mitte keskse maakondliku organisatsiooni nimel, nagu nt Viljandimaal, suuremal osal Põlvamaal ja Valgamaal jmt).
Teiseks: maakondliku keskkonnateenistuse jahinduse spetsialist ei tee mitte midagi muud, kui valmistab ette sellesama kohaliku keskkonnateenistuse juhataja õigusakti (korralduse) selle kohta, kui suur on konkreetse jahipiirkonna konkreetse aasta küttimismaht suurulukite osas. See korraldus vormistatakse konkreetse jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmisena. Kui küttimismaht on kinnitatud, siis sõltub juba selle kinnitusakti sisust, kas tegemist on minimaalse küttimismahuga (metskits, -siga) või täpse küttimismahuga (põder). Miks esimesel kahel on tegemist minimaalse mahuga, olen ma varasemalt juba selgitanud. Põdra puhul on loenduse ja seire (vaatluste) andmed ja teadustöö andmed piisavalt ülevaatlikud ja täpsed, et öelda: Eesti on suuteline majandama põtra piisavalt efektiivselt, hoidmaks arvukuse ühelt poolt piisavalt kõrgel ja teiselt poolt kontrolli all.
Kolmandaks (ja nüüd tõepoolest just kõige olulisemana Jorri silmadele): minimaalse küttimismahu ulatuses JA ka seda ületavas osas on jahipiirkonna kasutaja täiesti vaba kirjutama välja NIIPALJU METSKITSELUBASID NAGU TA ISE SOOVIB!!! Mingisugust keskkonnateenistusest lubade/limiidi/küttimismahu juurdetaotlemist kitse ja sea osas ei toimu. Ning ammugi ei toimu keskkonnateenistuse poolt mingisugust heakskiidu taotlemist Tallinnast. Selts kütib ise niipalju kui tahab, usub Jorr seda või mitte.
BM
Viimati muutis baddmann, T Juul 17, 2007 9:38 pm, muudetud 1 kord kokku.
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Nii uskumatu kui see ka pole 
On mainitud raamatukene (millest Kakukegi räägib) meil reajahimehe käes,kes sai koosolekul ühisel nõul sellega toimetamiseks määratud! (Päälikul niigi kohustusi palju) Tema siis annab välja ja võtab vastu.Seda kui palju ta neid üle miinimumi võib välja kirjutada otsustame üheskoos jahi käigus,vastavalt kuidas looma on.Ka põdra load,need muidugi vastavalt liimiidile.Kuid on ka siin klubi lõikes vajadusel võimalik midagi ümber mängida!
Kivi kotti!
On mainitud raamatukene (millest Kakukegi räägib) meil reajahimehe käes,kes sai koosolekul ühisel nõul sellega toimetamiseks määratud! (Päälikul niigi kohustusi palju) Tema siis annab välja ja võtab vastu.Seda kui palju ta neid üle miinimumi võib välja kirjutada otsustame üheskoos jahi käigus,vastavalt kuidas looma on.Ka põdra load,need muidugi vastavalt liimiidile.Kuid on ka siin klubi lõikes vajadusel võimalik midagi ümber mängida!
Kivi kotti!
Jah,siis teil load vabad,kui loaraamatud käes.Meil load küll vabad pole ja jagamine käib nii,et üldkoosolek kinnitab arvud ja (viimasel ajal loosi järgi) jagab siis kitse-sokuload nimeliselt ära.Nimekiri (kes mida sai) läheb klubisse kus siis eraldatud lubadele ise järgi läheme ja välja ostame.Sokulubasid oli 15 ja need jagati neile ,kel koprasaba ette näidata,mõni sabamees jäi ka ilma ja mingit juurtesaamist polnud.Seaload on teatud kohas ja määratakse jahipäevad kui teeme siis ka kirjutame loa.Lubadega jahiseltsipäälik ei tegele meilgi.
Kui unistada,siis oleks ka ise rahul kui mõni seltsiosa oleks kitsevaba,saaks talvel rahuga hagijajahti teha,see aga unistus.
Männili jutt,et soodustame ilvese levikut,tundub nati imelik.Ilves ei võta aint kitse,vaid teeb ka platsi jänesest(mida niigi vähe) puhtaks.
BM, leian,et vabandada pole siin minu ees midagi ja olen täitsa rõõmus,kui püüad mulle seadused punaselt ette anda,tänan,jutt pole ju isiklik ja ilvesel paks nahk.
Kui unistada,siis oleks ka ise rahul kui mõni seltsiosa oleks kitsevaba,saaks talvel rahuga hagijajahti teha,see aga unistus.
Männili jutt,et soodustame ilvese levikut,tundub nati imelik.Ilves ei võta aint kitse,vaid teeb ka platsi jänesest(mida niigi vähe) puhtaks.
BM, leian,et vabandada pole siin minu ees midagi ja olen täitsa rõõmus,kui püüad mulle seadused punaselt ette anda,tänan,jutt pole ju isiklik ja ilvesel paks nahk.
noorus on ilus aeg
Jah, nüüd on selge, kuidas jahiseltsis "K" asjad käivad. Üldkoosolek muidugi reeglina on jahiseltsis kas hästi tagurlik (Jorri seltsis ja minu ühes seltsis veidi kah) või siis liialt edasipüüdlik (mis selts see nüüd ühest hiljutisest foorumiteemast oligi, kus turismijaht osadele mitteosalistele väga hinge läks) organ.
Kui üldkoosolek ehk selts ise ei taha küttida rohkem kitsi või sigu, kui miinimumlimiit, siis ei ole tõesti midagi parata. Samas on see sellisel juhul seltsi enda valik ning hea, kui üldkoosolek on seda valikut tehes teadlik oma võimalustest. Kui aga küttimismahud otsustatakse kinnitada lähtudes miinimumlimiidist ja arvamusest, et rohkem ei saagi/ei tohigi, siis on üldkoosolek lihtsalt eksiteel ja ei ole viinud end kurssi sellega, et ajad on muutunud ja võimalused laiemaks läinud. Maakondlik keskorganisatsiooni võiks minu arvates teha rohkem ja intensiivsemalt sellekohast selgitustööd oma liikmete hulgas, kuid eks ole ju ammust ajast olnud pigem nii, et kes oskab küsida, see ka saab rohkem teada.
BM
P.S. Jorr, muideks, jahiseltsil (ja ka ükskõik millisel muul mittetulundusühingul) võib olla aastas ka rohkem kui üks üldkoosolek. Nii et nüüd ruttu-ruttu limiite suurendama
bm
Kui üldkoosolek ehk selts ise ei taha küttida rohkem kitsi või sigu, kui miinimumlimiit, siis ei ole tõesti midagi parata. Samas on see sellisel juhul seltsi enda valik ning hea, kui üldkoosolek on seda valikut tehes teadlik oma võimalustest. Kui aga küttimismahud otsustatakse kinnitada lähtudes miinimumlimiidist ja arvamusest, et rohkem ei saagi/ei tohigi, siis on üldkoosolek lihtsalt eksiteel ja ei ole viinud end kurssi sellega, et ajad on muutunud ja võimalused laiemaks läinud. Maakondlik keskorganisatsiooni võiks minu arvates teha rohkem ja intensiivsemalt sellekohast selgitustööd oma liikmete hulgas, kuid eks ole ju ammust ajast olnud pigem nii, et kes oskab küsida, see ka saab rohkem teada.
BM
P.S. Jorr, muideks, jahiseltsil (ja ka ükskõik millisel muul mittetulundusühingul) võib olla aastas ka rohkem kui üks üldkoosolek. Nii et nüüd ruttu-ruttu limiite suurendama
bm
Eks meilgi ole neid üldkoosolekuid rohkem kui üks aastas aga minusuguse lihtliikme nõudmine seda koosolekut kokku ei aja.Ja milleks,eks meilgi ole neid aktiivsemaid jahimehi(noori) käputäis,suurem jagu neid vanemaid mehi,kes isegi seda miinimumlimiiti ei viitsi ära lasta,no milleks siis neil vaja lubasid juurte võtta?Isegi kui keegi peaks üldkogul selle idee välja käima siis see lugu kindlasti läbi ei lähe.Vanemad mehed ju mitukümment aastat vene võimu all elanud ja harjumused teised. Üksikud hääled siin ilma ei tee.
Olen täiesti kindel,et kui sina BM ka 65a täis saad,on sinulgi oma kindel harjumus elust ja jahist juba välja kujunenud ja ega seda mingite noorte jutu peale naljalt muuda küll.
Seda foorumit siin lugedes jääb vägisi mulje(võib olla ka et ekslik),et kui keegi leiab,et nende seltsis asjad nii ja kõigil nüüd peavad sellised olemagi.Et kes nii ei tee nagu tema arvab on loll?Aga äkki ei ole,on aint elukogemus ja haridusaste teine ja ka kadunud rektor Klement ütles.... .
Olen täiesti kindel,et kui sina BM ka 65a täis saad,on sinulgi oma kindel harjumus elust ja jahist juba välja kujunenud ja ega seda mingite noorte jutu peale naljalt muuda küll.
Seda foorumit siin lugedes jääb vägisi mulje(võib olla ka et ekslik),et kui keegi leiab,et nende seltsis asjad nii ja kõigil nüüd peavad sellised olemagi.Et kes nii ei tee nagu tema arvab on loll?Aga äkki ei ole,on aint elukogemus ja haridusaste teine ja ka kadunud rektor Klement ütles.... .
noorus on ilus aeg
Jorr, said veidi vääralt aru. Oma seltsis tehke nii nagu tahate, aga võtke samas teadmiseks, et see ei ole teps mitte ainuvõimalik lähenemine ja reeglina mujal tehakse teisiti - ma ei räägi nendest piirkondadest, mille kasutamises ise osalen, vaid laiemalt. Vanade, vene ajal "elu kogenud" jahimeeste hoiakud põhjustavad ka mujal vastuseisu pea kõigele, mis jahinduses eriti just viimastel aastatel muutunud ja uuenenud on. Sinna ei ole midagi parata, inimlikud põlvkonnad vahetuvad ja elu läheb edasi.
BM
BM
Lugedes Jorri tuleb pilt vägagi tuttav ette, tundub et see lubadesüsteem on tartu klubile omane. Teil on vähemalt üldkoosolek kes otsustab lubade jagamise üle meil on selleks juhatuse koosolek. Ning mahud on aastast aastasse samad, päälik väidab et KT ei luba küttimismahtu suurendada.
Ka halb kogemus on kogemus!!!!!