Olen ka natuke mõelnud, et võiks ühe poolautomaadi sügiseks muretseda, aga kas see segama ei hakka kui kasutada erineva ümberlaadimisega relvi?Inimene on ju oma harjumuste ori.
Nägin ise kuidas kütiliinis naabrimees peale esimest pauku siledaga hakkas paaniliselt püssi küljelt lukku otsima.
Kuna ise lasen ka siledast palju rohkem, siis endal ka juhus olnud, kui imestasin, et polt-lukuga relvast ilma laadimata teist kiiret pauku ei tulegi! Mis arvate, kas ei hakka segama, eriti kütiliinis kus teinekord aega ainult loetud sekundid?
lendorav kirjutas:Kuna ise lasen ka siledast palju rohkem, siis endal ka juhus olnud, kui imestasin, et polt-lukuga relvast ilma laadimata teist kiiret pauku ei tulegi!
Sellisel juhul ju poolautomaat olekski parem lahendus kui poltlukk
Võistlustel poleks vindilaskmisel see sekund-paar jahmunud viivitust ka kõige suurem probleem, Kakuke Liikuvaid märke lastakse seal ühekaupa ja seisva märgi harjutustes pole ümberlaadimise kiirus oluline.
Ma ise arvan, et probleem on tõepoolest ainult ühesuunaline - poolautomaadi kasutuselt käsilaadimisega relvale üle minnes. Samas, kui jahil kütiliinil seistes parajasti käes olevat relva piisavalt "vaadata ja tunnetada", ehk siis korduvalt endale meelde tuletada, mis süsteemi relv parajasti käes on, siis peaks mured kindlasti vähenema. Mul on endal 4 jahirelva ja kõik sisuliselt laadimise kontekstis erinevad, tõsi, poolautomaati nende hulgas pole. Jahil olles ikka mõtled situatsioonid kuni lasuni ja peale seda mingis ulatuses eelnevalt läbi.
Endal on nii,et kui kütiliinis olen siis määran laskemaa kahele poole endast ära(silma järgi),et aint siit siiani lasen ja kaugemalt pole enam minu laskemaa.Aga laskekauguse määrab relvaliik mis parajasti käes.Meil tavaliselt nii,et pikapüssiga olles ikka suuremad vahed ja kaugused kütiliinis,siis segadust eriti ei tule,et mis relv käes.Vindiga 30m vahemaad kütiliinis tavaliselt pole.
Eks vist nii ole igalpool, et vindi mehed lagedatel ja sileda mehed sihtide ja teede peal.Ega kitsa sihi peal ju optikaga eriti midagi teha pole.
Me teeme tavaliselt 3-4 aju päevas ja enamus meestel nii vint kui sile kaasas.Olenevalt kohast kuhu pannakse, siis selle relva võtad, aga kui adrenaliin möllab kas siis jõuad enam nii selgelt mõelda kõik käib rohkem autopiloodiga.
Ma kipun ise ka arvama, et poolautomaadiga terve sügis-talve plõksides kindlasti mingi mõju avaldub polt-lukuga relva ümberlaadimis kiirusele.
Vat siit hakkabki see nn. kiibitsemine peale. Meie seltsis samuti, et siledaga võsavahele, pikaga lagedamale. Aga oh seda õnnetust- enamusel meestel juba vintraudsed ning siledamehi üksikuid. Paaril mehel karabiinidel juba kiirjalad- seda vajadust hakkkan isegi järjest tunnetama. Seda aga, et 2 püssi kaasas- pole veel oma meeste suust kuulnud ega ka tähele pannud. Häda selles, et seda nn. võsastunud ala kipub järjest juurde tulema. Kui enne oli alt lage metsaalune- lasid ennast kükakile ja nägid põdra valgeid põlvikuid välkumas- said suuna paika panna- nüüd suured puud maha lõigatud ja paari aastaga juba 2-3 meetrine võsa peal. Ei näe alt ega pealt. Seega pika püssi vajadus osades ajudes 0 %. Kunagi aga ette ei tea kuhu piirkonda otsustatakse minna. Seetõttu kaldub ka enda mõte kiirjalgadega poolautomaadi poole. Küsimus ainult kaliibris. See 9,3 on hea "sihitegija" küll aga samas lagedale sattudes kuuli lennutrajektoor paneb väga täpsed piirid peale. Samas palju siis seda 200-300 m pealt õngitsemist ikka on. Lihtsalt mõte, et 6,5 paneks tiiru püssiks- samas kitse-sokku 200 m võtab hästi. 300 pealt juba paneb mõtlema-igatahes "pähe "laskmist pole kunagi harrastanud. Kitsal metsasihil aga ei usu mina, et ootamatul looma ilmumisel-püssi palge tõstmisel- kaitseriivi vabastamisel- looma sihikule saamisel on olemas nii kõvad mehed, et panevad mitu pauku järjest- olgu siis kaheraudsest või automaadist. Minu arusaamisel see 2 pauk juba p...e läheb. Jutt muidugi 2-3 m laiustest metsesihtidest-teedest. Eriti veel sigade ajus. Meil kutsutakse sellistes kohtades üle jooksvaid sigu lendsigadeks. Seega ei oma ümberlaadimiskiirus minu silmis nii suurt tähtsust võsas kui just lagedamal alal. Aga tegijal juhtub ikka ja seega tuleb erinevat relva käes hoides ikka mõistus selge hoida- muidu hakkad tõesti adrenaliinipuhangu toimel poltlukuga relva ümberlaadimiseks lahti murdma...
aivar00 kirjutas:Aga oh seda õnnetust- enamusel meestel juba vintraudsed ning siledamehi üksikuid. Paaril mehel karabiinidel juba kiirjalad- seda vajadust hakkkan isegi järjest tunnetama.
Selline vidin on hea kinnitada vindile optika külge ja saad ka võsas "pikaga" lasta.
Kakuke ,ma saan su imestusest aru! Mõte on vast selle vidinal tõesti hea ,aga üle optika sihtides ei ole vist enam püss palges ja jääb selline kaenlaalt laskmise tunne.Või on võikalik üle optika kõõritada? Ilmselt peab seda asja oma ihusilmaga nägema ,siis saab otsustada,kui mugav/mittemugav vidin on!
See ümberlaadimisega harjumine oli minul sedapidi,et algul kippusin ikka iselaadijat õlast ära võtma,samas poltlukuga lastes laadimisliigutus küll käest pole läinud.Mõne kuuga harjusin ära ja olen rahul. Muidugi ei anna see kiirlaadimine lõputut eelist.Mis lännu ,see lännu ,aga on siiski küllalt palju olukordi kus sekundi murdosad võidu sinule kallutavad.Mõistus peab jääma selgeks,et võtta aega ka teise ja kolmanda paugu sihtimiseks! Mingi sihtimatta kiirplärtsutamise korraldamine on lollus ja raipete tekitamine!
Kivi kotti!
Kult olen sinuga 100 % nõus ja sellele ma ka viitasin, et ilma täpselt sihtimata sõrme ei kõverda. Aga see sakslase kollimaator tundub küll huvitav asi olema- kuid jah enne kui pole ise proovinud ei julge kommenteerida. Üks manalateele läinud jääger mainis alati hea kiire lasu tegemiseks relval nn. põse ja kaba kokkupuutepunkti "treenimisele". Samast asjast oli ka mingi aeg teise härrasmehe poolt Jahimehes juttu, et tehes "kuiva"trenni relva palge ja sihtmärgile suunamises pani võistlustel pika puuga...
Äkki Sakslane selgitab kuda siis see sihtmärgi vaatamine käib?
Endal nagu selline arusaam, et olgu optikaga või ilma- kui relva kaba on enne lasku korralikult paigas- on ka tulemust.
aivar00 kirjutas:Äkki Sakslane selgitab kuda siis see sihtmärgi vaatamine käib? Endal nagu selline arusaam, et olgu optikaga või ilma- kui relva kaba on enne lasku korralikult paigas- on ka tulemust.
Kui loom ikka väga lähedalt, robinaga tuleb, tõstadki põse kabast lahti, viid täpi loomale ja lased. See ongi mõeldud metsas lähedalt laskmiseks, püssi jätad ikka õlga, lihtsalt pea upitad nats ülesse, kui mugav see on on iseasi.
Aga kas müügil on siis ka teleskoopkael jahimehele. Mul ta krt küll lülidega suht kõvasti kere küljes kinni. Pea st. Nali naljaks, aga inimesed näevad roppu vaeva, et püss istuks inimesega, kui valatult kokku ja korraga tuleb hakata puusalt laskma.
Kui loom ikka väga lähedalt, robinaga tuleb, tõstadki põse kabast lahti, viid täpi loomale ja lased. See ongi mõeldud metsas lähedalt laskmiseks, püssi jätad ikka õlga, lihtsalt pea upitad nats ülesse, kui mugav see on on iseasi.
Metsas laskmiseks on ikka vastavad optikad olemas, 1-4x,1-6x, isegi 2-12.
Selle viguriga ma oleks küll vist väga hädas, pigem valiks siis juba lahtise sihiku vindil või sileraudse. Ja noh, üldiselt ma tean kuhu ma ette lähen.
Kui loom ikka väga lähedalt, robinaga tuleb, tõstadki põse kabast lahti, viid täpi loomale ja lased. See ongi mõeldud metsas lähedalt laskmiseks, püssi jätad ikka õlga, lihtsalt pea upitad nats ülesse, kui mugav see on on iseasi.
Metsas laskmiseks on ikka vastavad optikad olemas, 1-4x,1-6x, isegi 2-12. Selle viguriga ma oleks küll vist väga hädas, pigem valiks siis juba lahtise sihiku vindil või sileraudse. Ja noh, üldiselt ma tean kuhu ma ette lähen.
Kas teil,siis jahijuhataja ei panegi küttiliini paika,vaid igamees seisab seal ,kus heaks arvab?
Ja ausalt öelda oleks päris huvitav teada kuidas on üldse võimalik lasta looma 2-3m laiusel sihil,kui loom sealt üle läheb on ju teine mees koos loomaga optikas ,ise küll ei julgeks pauku lahti lasta või veelgi enam seista mehe kõrval,kellel nii öelda refleksid pole korras ja seda siiski teeb.
Liikuvaid märke lastakse seal ühekaupa ja seisva märgi harjutustes pole ümberlaadimise kiirus oluline.
