2. leht 4-st

Postitatud: K Aug 22, 2007 9:17 pm
Postitas Farmer
Mitteametlikult kah vist ei lubata:-)

Postitatud: N Aug 23, 2007 9:31 am
Postitas turbolents
Krt Novembriks on need venemaa kaalujälgijad ikka mõnusalt rasvas juba meie viljast!

Postitatud: N Aug 23, 2007 12:51 pm
Postitas jorr
Ka mitteametlikult on kevadel hanejaht keelatud,kuid keegi pole keelanud talumehel,kelle nisuorasel tuhandeliikmeline haneparv keha kinnitab,neid jahipüssiga hirmutamast.Jahipüss antud talumehele ju enese ja VARA kaitseks.Käristab nüüd talumees jahipüssiga kaks pauku ÕHKU,sest häälega ja koeraga ajamise peale vahetavat hańed aint asukohta.Esimese paugu peale viskub linnuparv kohe õhku ja kuna anti ka teine lask,siis võib sealt õhus ikka midagi haneparvega juhtuda küll.Kevadene hani ju julge ja jultunud,laseb ligemale.Seaduse järgi,võib talumeest muidugi süüdistada varakaitsepiiride ületamises jne. aga see juba seadusemeeste rida.

Postitatud: N Aug 23, 2007 1:00 pm
Postitas turbolents
Väga hea jorr :D:D:D Naer tuli peale kohe südamest seda lugedes

Postitatud: R Aug 24, 2007 9:41 pm
Postitas rajaleidja
Sai ka siis täna vetel paar pauku tehtud ja üks ka koju toodud. Ei tea, kas vile töötas või oli lihtsalt juhus, et nad varsti peale minu prääksumist kohal olid. ei tea, mis siis veel juhtub, kui kujud ka veel vette viskan :P

Postitatud: L Aug 25, 2007 7:32 am
Postitas jorr
Kui kujudega mõtled veele minna siis soovitan,et pane aint üks välja nähtava koha peale,toimib paremini kui mitu kuju.Aint ole ettevaatlik,et seal rohkem neid püssiga tegelesi ei liiguks.On juhtunud,et see kujukene tükib kaasjahimeeste torude ette jääma ja tina saama.Enda tähelepanekust,et priks tuleb kuju peale paremini kui sinikael aga olen kuju peale tulnud sinikaela ka lasknud.

Postitatud: L Aug 25, 2007 3:35 pm
Postitas turbolents
nende kujudega nts aega veel. Minu meelest töötavad paremini nõks hiljem, kui part parve hakkab kogunema( september-oktoober).

Postitatud: L Aug 25, 2007 3:48 pm
Postitas jorr
Nii ta on jah,et kui rändpart spt-okt tuleb siis kuju peale lendab allapoole küll.Rändpart ongi rohkem parvelind ja kus teisi ees näeb sinna ikka tuleb vaatama,et mis toimub?

Postitatud: T Aug 28, 2007 10:18 am
Postitas lendorav
Käisin neljapäeva õhtul pardijahil ja kutsusin ühe vanema jahimehe kaasa.Pardi lend oli üsna niru, aga kormorane meeletult.Lasime kahepeale 16 kormorani.Jahikaaslane lasi 7 pauguga 6 kormorani, mul kulus terve vöö, et 10 alla saada.Järgmisel päeval kui paati koristasin oli üllatus väga suur kui vaatasin kestade järgi, et mees oli lasknud nr.8 haavlitega.Ise lasin nr.3 moonaga.Huvitav küll, et kaarraja paukudega nii suurt lindu ja veel sellise tabavusega lasi.
Ise pole küll pardijahil alla nr.5 pauke kasutanud ja ei soovita ka.

Postitatud: T Aug 28, 2007 1:03 pm
Postitas turbolents
Vanad jahimehed laevad vahel ise pauke.. Tegelikult suhteliselt tihti.. Sest poepaugud nende jaoks kallid ja pole ka alati võimalust linna minna laskemoona järele. Ja üldse vanasti laadisid enamus jahilisi ise oma moona.Pensionipõlves hea keldris laskemoona kallal nokitseda..Saab just sellist laengut ja moona kasutada nagu endale meelepärane.
Eelmise aasta seajahis said mul kuulid otsa (unustasin vöö koju :oops: ) . Küsisin siis ühe vanema käest padruneid laenuks. Mul vajus karp lahti kui ta mulle 4 nr.5 haavli märgiga padrunit ulatas. Peale seda tuli muje suunurka, kui padruni otsa vaatasin ja sealt kuul vastu vaatas!

Samas ei tea, äkki sihtis pähe , nr.8 ju haavlivihk palju tihedam. Olen Vanemate meeste jäest kuulnud, et kunagi olla Hanesid põllust lastud nii: Haned olid põllus, väikese künka taga mehed hiilisid künka peale ja panid puki mõlemasse rauda nr.7 haavlid ja sihtisid kõige suuremasse hanepunti ja justnimelt pähe. Kahe pauguga olla 5 hane maast olnud :D.
Endal juhtus ka selline asi, et 308-ga lasin hane, kui teda läksin maast ülesse võtma oli tal seljataga veel teinegi maas. Kuul oli ühel hanel tiivajuurest sees aga teine õnnetu oli p***e püsti maast viljateri nokkinud ja sinna see kuul lendaski. Kusjuures kuuli ei olnud ka teise hane sees.

Postitatud: T Aug 28, 2007 1:18 pm
Postitas sammal.habe
nr. 5 haavliga lasin eile emajõel koprapoja - ja varem olen sama numbriga rebase lasknud. kõik pardijahi käigus... eks ligidalt pea laskma, ei muud.

Postitatud: T Aug 28, 2007 1:59 pm
Postitas Beretta
Haakub kormoraniteema ja pardijahiga.
Mõned aastad tagasi, enne pardijahi algust Mustamäel Küti Äris. Küsin pardipauku cal. 12. Mehed pakuvad B&P no 7 "competion 2000". Minu nurina peale, et peenike, nähvab Schotter, kes parajasti ka letitaga juhtub olema: Mis kuradi peenike, pihta peab laskma!
Peale seda õppetundi olen ikka esimese kuu sama no 7 kasutanud. Kui rändpart tuleb siis no 5.
Kormoranile aga 0. On teine haava peale tugev.

Postitatud: T Aug 28, 2007 2:20 pm
Postitas rajaleidja
Kuna poemoon oli otsa saanud, siis võtsin ka kapist vanad nr. 7 paugud. Part kukkus sellega ilusti alla

Postitatud: T Aug 28, 2007 3:50 pm
Postitas jorr
Eks vanadel ole kogemus,mida kui peenega lasta ja kuhu,eriti kui ikka ise laadid siis tead palju midagi(rohi-haavel)paned.Üks vana jahimees rääkis ka mulle seda hanejahilugu ,et peenega hane lasevad.Pidid nii tegema,et roomavad põllus olevatele hanedele laskeulatusse ja siis üks vile,hanedel kõigil pead püsti ja siis peene haavliga pikku kaelsid,pidi mitu tükki ära võtma.Aga haavli jämedus, millega lasta, oleneb ikka püssist ja püssirauatsokist ning lastava uluki kaugusest.Seepärast olen toonitanudki,et tehke oma siledaga katsed,et kui kaugelt ja kui tihedalt ja kui tugevalt võtab.Siin foorumis rohkem jahutakse vintide kohta(et kui kallis püss kallis optika ja mis moonaga) aga sile nagu kõrvale jäänud.A siledaga terve põlvkond jahimehi end ära jahtinud ja siin on ka seda tarkust omajagu.Hea on lugeda praktilisi jahilugusid ja kogemuste vahetamisi aga mitte seda,kui keegi leiab,et teda on solvatud ja nüüd vaja tagasi teha.Et tema jutt on see õige ja kui keegi nõus ei ole siis on lauajalg.Vanade käest on kindlasti midagi ikka õppida küll,nemad ju olid,kes selle vene aja aint siledaga jahil käisid ja ka hakkama said.Arvan,et iga püss tahab ise moona ja meest sinna taha siis laseb ka.

Postitatud: T Aug 28, 2007 4:09 pm
Postitas kraavik
Paugud paukudeks, aga linnujahi võimalused tunduvad ahenevat igast küljest. Oli alles jutuks jahi keelamine Piklas ja sellest, et vabale rannale võõrastele lube ei müüda. Ise uurisin maad Saaremaal, kus mõtlesin kohalike kalurite rõõmuks natuke kormoranijahti teha, kuniks rändpart ja hani lendama hakkavad. Aga kuuldes päevaloa hinda - 250 krooni - hakkasin selles mõttes tugevalt kahtlema. Millest selline hind? :roll: Ega muud ei oska arvata, kui et vennalikest naaberriikidest usinalt saaremaad külastavad jahimehed on selle hinna nii kõrgeks ajanud oma priske rahakotiga. Linnu- ja rannapuudust ei tohiks ju saares olla, et peaks võõraid jahimehi kõrge hinnaga eemale peletama? Kurb igatahes. :cry: