Lasketiiru lähedus ja meeste laskeoskus

[Kaupo Kindsigo]

Huvitav tähelepanek, mida lähemal jahtkonnale on aktiivses kasutuses (vintrelva) lasketiir, seda paremini lasevad mehed jahis? Olin nädalavahetuses külalisena põdrajahis ühes väga aktiivses ja edukas jahtkonnas. 9 pauku, 9 põtra tabati! Kuidas tundub?

[Beretta]

Kas jutt käib eelmise nädalavahetuse jahist Virumaal, kus lasti ühest ajust 9 põtra, üks õnnelik kütt lasi kolm looma?

[reimakas]

Need asjad on kindlasti sõltuvuses. Kui jahiseltskonna juhtkond on aktiivsed tiiru külastajad, siis võetakse ka kaaslased kaasa ja trenni saavad kõik teha. Oluline et jahisektsioon rahastaks natukenegi laskesporti ja saaks aru treeningu vajadustest. Olen näinud, kuidas sektsioni esimees tegi oma sektsiooni sisese laskekatse põdra märgile ja kes ei sooritanud, need olid jahis ajajad. Päris asjalik lahendus minu arust

[kakuke]

.... Oluline et jahisektsioon rahastaks natukenegi laskesporti ja saaks aru treeningu vajadustest. ....

Huvitav ja kes seda sektsiooni siis rahastab? Pigem ikka nii, et kes tahab, see leiab ka võimalused.

[pri:t]

Tsiteerin meie sektsiooni esimeest : "Ega see tiirus laskmine ei tähenda metsas mitte midagi!" Tsitaat pärineb viimasest nädalvahetusest. Ei hakanud üldse vaidlemagi

[kakuke]

See on üllatavalt levinud väide, aga kui hakkad seletama, et näe tiirus saad teada, kuidas moon jookseb, kuidas püss palge istub, alles siis hakkab nii mõnelgi koitma. Kui ikka moon ei jookse ja püss palge ei istu ja laskmisega ei saa hakkama tiiru ideaaltingimusteski, siis pole mõtet metsa teemat edasi arendadagi.

[jorr]

Arvan sama,et tiirus tehakse kindlaks püssi ja moona täpsus ja kui need asjad teada,siis jahil ikka kindlam.Mõni mees õiendab kõik laskekatsed tiirus,mattes siis nii raha kui oma aega ja kui põdrajahi päev,leiab,et keegi ei tee väljagi laskekatse olemasolust ja kuna mees noor,siis ajamaminek kindel.Aga selline asi võtab ju igasugu tahtmise oma aega tiirus raisata.On ka meil see laskekatse kontroll väga harvaks jäänud,et omad poisid ja teada ikka,kuidas keegi laseb,noored ajama ja teised kütiliini aga jahil võib ju igale mehele loom ette tulla ja siis?
Arvan,et siin juba oleneb rohkem seltsi sisekorrast,kui lasketiiru lähedusest aga jaht oli,on ja jääb õnnemänguks.On küllalt juhuseid,kus kanged tiirumehed ja laskespordipetsid on mööda lasknud ulukist jahi tingimustes.Kui ikka esimees või jahijuhataja ei pööra laskekatse sooritamisele tähelepanu enne suurulukijahti,siis pole ka seda tiirukülastamist eriti.

[Feen]

No, Tartumaal läks sel aastal piisavalt nigelalt, et laskekatse teist vooru ei tule, Kütiliinist osa ei võeta (kes tahab saab katset valgas nt teha või mujal Eestis). Ehk siis, uus lasketiir pole kasutamiseks veel valmis.

Tuleval aastal vast saab miskit korraldama hakata, just suurulukijahi eel. Meil 1 mees põmmis 3 lasku mööda põdrajahis, pakkusin talle välja, et tulgu ja harjutagu tiirus, vastus oli siis selline, et seisvat märki laseb ta isegi (kaitseliidu võistlustel päris hea laskur), jahi situatsioonis aga jama ja jooksvate märkidega. Olgu kuidas on, aga mul on mitme mehe suhtes (selle mehe suhtes tegelikult ei ole), et neil pole aimugi kuidas nende püss ja moon jooksevad. Kui mingis situatsioonis tuleb välja, et püssist tehtud paar pauku pappkasti pihta ja et kusagile need pihta ka läksid... enam-vähem, siis mida jahiski enamat oodata.

[pri:t]

On küllalt juhuseid,kus kanged tiirumehed ja laskespordipetsid on mööda lasknud ulukist jahi tingimustes

Jorri öeldu on kusjuures väga populaarne väide ja kindlasti mitte alusetu. Meil jahis sama lauset kastuanud mitmed mehed ja huvitav on see, et need mehed on alati sellised, et kui küsida neilt moona "jooksmise" kohta, siis kehitatakse õlgu (ära nüüd Jorr arva, et see kuidagi sinu pihta peaks käima!!!).
Ja veel.... eks nn. "tiirumehed" lasevad ka jahis mööda, aga mida teeb siis inimene, kes ei ole seal käinud, kellel puudub püssitunnetus ja ei tea kuidas moon jookseb?
PS. möödalask on parem lask kui halb tabamus

[lendorav]

Eks jahil ole hasart ka suur tegur, mis kehvasid laske soodustab.Aga tigedaks teeb küll kui osad mehed valimatult turmtuld annavad, kõige pihta mis liigub.Selle asemel, et üks siga maha lasta on vaja kolm veriseks lasta.Teine kord kuuled laskude tiheduse järgi, et korralikust vedamisest ja sihtmisest pole haisugi, lastakse umbes.
Loomulikult on möödalask väga hea võrreldes halva tabamusega.

[indian]

--------------------------------------------------------------------------------

Kaupo kirjutas siin 9 paugu jutu mis langetasid ka 9 looma. Eile rääkisin seda lugu edasi ühele vanemale kolleegile. Tema omakorda jutustas loo nõukaaja ''viimastel päevadel'' toimunud KGB ja Siseminni ühisjahist. Seal tehti alguses 28 (lugege kakskümmend kaheksa) pauku, kusjuures meestel juba vindid ja puha. Põder olla lastud sõelaks, enamasti taguots. Moonast tunti vaid täismantlit. Loom tuias edasi. Ajumehed olid ajus kõhuli maas, sest peade kohal ragistasid kuulid puuoksi. Ise oli ta mingis lohus kõhuli olnud. Siis olla jahijuhataja andnud käsu meestel relvad ühte UAZ-i panna, puht ohutuse pärast, võtnud sileda ja läinud üksi põdrale järgi, sellega ka siis looma lõpetanud. Selle 29-nda pauguga. Ka nii saab?
_________________

[jorr]

Jah, ka niimoodi saab.Ise mäletan veidi teistmoodi lugu aga üldiselt sama asi.Kunagi vene ajal oli võimalik(võib ka praegu olla), et klubist sai suuruluki jahiks vinti laenata,kuna siis vintpüss väga vähestel oli.Tõi ka meie selleaegne esimees siis klubipüssi jahti ning viis täismantelkuuliga padrunit ja tegime seajahti,et lasta suur siga.Padruneid võrdlemisi vähe oli saada ja põhiliselt ikka täismantel.Tuligi ühest mastist suur kult välja ja esimees avas vindist tule(kaugus umbes 50-100m) aga siga kannatas kõik viis pauku välja aint lisas kiirust kuigi vahel nagu oleks komistanud.Keegi meestest oli eespool ja luges pauke ning ootas,et kunas nüüd siga kukub,ei kukkunud vaid tuli mehele endale lausa peale ja kaheteist kaliibri pealask võttis ka maha.Nülgimisel selgus,et viiest vindilasust neli olid tabanud ja kolm lausa rinnakorvist läbi.Kui ma õigesti mäletan, siis püssiks oli vene LOS 7,62mm kaliibriga ja lahtise sihikuga.See püss oli meil hiljem ka kasutusel aga suuremat ulukit temaga ei lastud kui kits ja kitsele hakkas ta hästi peale.Olin ise tunnistajaks kui sama mees lasi selle püssiga kolmest kitsest kolme lasuga kaks ära,kitse ja talle,ning maa oli selline,et siledamehed poleks midagi teinud.

[reimakas]

Raha tuleb sektsioonist, ehk siis põdrate müügist. Üks põdra müügi raha ohvertada lasketiiru pole ju palju. Need laske oskuseb tulevad tiirus ja looduse koostööst. Ilma tiiruta peab ikka palju loomi laskma ja palju ka neid vigaseks laskma, ennem kui mehed pihta hakkavad laskma. Ma arvan, et me kõik oleme näinud vindiga kasvu raskusi, kuidas jooksvad loomad kukkuda ei taha. Need nipid tulevad ikka tiirust. Lihtsalt vanakesed ei taha selles aru saada ja arvavad, et kõik tuleb iseenesest. Kokku võtteks võib väita, et mööda lastud moona hulk metsas tuleb kokkuvõttes suurem kui tiirus kulutatud moona hulk ja arvestades lööki oma tervisele (teiste tögamine ja lõõk egole). Kui aega, peaks ikka tiiru külastama ja peale laskekatse peaks kindlasti ühiseid treeninguid tegema. On võimalust ju muuta klassikalisi harjutusi põnevamaks ja elu truuks.

[kakuke]

On jahtkondi, kus müüakse loomi ja kus mitte.

[Sarvik]

fakt: lasin viimases (spets. kitse-)jahis 2 x mööda.... ...150-200m, terjeri eest täiega jooks, ädalapõld, ideaalne nähtavus.....pärast seda läksin ajusse.....

kogemus: mu esimeses jahiseltskonnas kehtis kirjutamata reegel: iga möödalask on pudel + mees kes laseb lastava looma minema on õhtuni ja/või järgmine jahipäev ajus ja ainult ajus...

soovitus: kogemus oli töötav ja seltskonnal oli tõsine motiiv oma laskeoskust parandada...nii et võtke see reegel kasutusele....