eks ma ikka oleks huvitatud. sest ka mu j2rgmine gps tuleb ilmselt USAst.
kuigi mulle n2ib, et ilmselt ajas Sulle seletaja midagi kapitaalselt segi v6i oli lihtsalt myygimeesl. sest - kuigi eurooplased saavad peagi k2ima oma Galileo satelliidiv6rgu, on systeemid praeguse j2nki-GPSiga yhilduvad. lihtsalt euroopa oma ei saa mikimauside s6jardid niisama lihtsalt v2lja lylitada kui tuju tuleb. mis laseb eurooplastel gps-i palju olulisematel kohtadel kasutada kui seni. teine asi on WAAS/EGNOS yhilduvus. see on t2iendav omadus uuematel gepsudel, mis t2psust lisab. WAAS ehk Wide Area Augmentation System siis meeriklastel ning EGNOS Euroopas. p6him6tteliselt j2llegi samad asjad.
v6i on ikkagi kusagil midagi, millest ma kuulnud pole? s6idan juba aastaid merd gps-i kasutades ja m2letan ka Selective Availability aegu...
GPS
GPS
Lisaks eelkirjeldatule ei tohiks unustada ka veel vene süsteemi GLONASS mis näiteks töötab ka polaaraladel kus GPS kipub hätta jaama. Süsteem koosneb 21 geodünaamilisest satelliidist ja 3-st orbitaallennukist. Tagab sama täpsuse ainult et vastavat tehnoloogijat ei ole laiatarbekaubana kuna kood suletud - küll peagi lahti murtakse. Koodil on veel lisaks militaarosa mida eriti kiivalt varjatakse.
Sellist võimalust et euroopas ei tööta USA-st ostetud GPS-id ei saa minu teada sündida kuna tegemist geodünaamiliste satelliitidega mille almanahhid ja efemeriidid on pidevas muutumises. Iseasi kui euroopa kohal olevatel satelliitidel S/Apeale pannakse. Ka SA kood ei tee mitte kasutamist võimatuks vaid muudab teatud ajavahemikus täpsust edastades rubiidium ja tseesiumkellade aega nihkes.
Sellist võimalust et euroopas ei tööta USA-st ostetud GPS-id ei saa minu teada sündida kuna tegemist geodünaamiliste satelliitidega mille almanahhid ja efemeriidid on pidevas muutumises. Iseasi kui euroopa kohal olevatel satelliitidel S/Apeale pannakse. Ka SA kood ei tee mitte kasutamist võimatuks vaid muudab teatud ajavahemikus täpsust edastades rubiidium ja tseesiumkellade aega nihkes.
Ise kasutan Magellan Meridian Color:
1,5 aastat tagasi ca. 9700 eek, värviline suur ekraan, mõõtmetelt nagu Nokia 1610, lihtne käsitleda, sisemälu vist 16 MB, SD kaardi kasutamise võimalus. SD kaardile laetud aluskaardid (Eesti põhikaart ja RMK metsade kaart), kasutan kahte AA tüüpi akut (pole energiaga probleeme).
Kuna jahiala ei tunne, siis metsa tundma õppimisel aparaadist kasu väga suur. Aju teha ka super. Juhataja näitab kuidas peab aju liikuma (arvestades et üks inimene koeraga seda teeb ning tätsamaid kohti läbima peab) ja reeglina käin selle väga täpselt läbi. Tore ja lihtne on jälgida ka ulukite liikumist teatud olukordades. Näiteks kaardistasin haavatud sea liikumise kuni lõpppunktini, hiljem rada salvestatud ning üle veatud arvutisse, kus panin ortofoto alla (järgmine kord tean, kust loom vastu võtta). Kasu oli ka sellest suur, et sain mehi pidevalt kaardi järgi suunata (kuhu poole haavatud uluk liigub), sest pole harvad juhused et kui jälitaja käest küsida kuhu loom liigub saab vastuseks, et mees ei tea kus ta isegi asub. Kui muidugi metsad selgeks saavad pole aparaadist enam mingit kasu, kuid senikaua on muutunud väga tähtsaks abiliseks eriti üksinda koeraga jahti pidades. Eelnev kehtib muidugi juhul kui massiivid suured ja metsa ei tunne. Kui juba metsa tunned siis aparaat suht mõttetu.
1,5 aastat tagasi ca. 9700 eek, värviline suur ekraan, mõõtmetelt nagu Nokia 1610, lihtne käsitleda, sisemälu vist 16 MB, SD kaardi kasutamise võimalus. SD kaardile laetud aluskaardid (Eesti põhikaart ja RMK metsade kaart), kasutan kahte AA tüüpi akut (pole energiaga probleeme).
Kuna jahiala ei tunne, siis metsa tundma õppimisel aparaadist kasu väga suur. Aju teha ka super. Juhataja näitab kuidas peab aju liikuma (arvestades et üks inimene koeraga seda teeb ning tätsamaid kohti läbima peab) ja reeglina käin selle väga täpselt läbi. Tore ja lihtne on jälgida ka ulukite liikumist teatud olukordades. Näiteks kaardistasin haavatud sea liikumise kuni lõpppunktini, hiljem rada salvestatud ning üle veatud arvutisse, kus panin ortofoto alla (järgmine kord tean, kust loom vastu võtta). Kasu oli ka sellest suur, et sain mehi pidevalt kaardi järgi suunata (kuhu poole haavatud uluk liigub), sest pole harvad juhused et kui jälitaja käest küsida kuhu loom liigub saab vastuseks, et mees ei tea kus ta isegi asub. Kui muidugi metsad selgeks saavad pole aparaadist enam mingit kasu, kuid senikaua on muutunud väga tähtsaks abiliseks eriti üksinda koeraga jahti pidades. Eelnev kehtib muidugi juhul kui massiivid suured ja metsa ei tunne. Kui juba metsa tunned siis aparaat suht mõttetu.
väike võrldlus
et asja keerulisemaks ajada siis skaneerisin ühe võrdluse, mis ilmus soome ajakirjas ERÄ 14-2006. võrreldi kahte gpsi: Magellan Explorist 600 ja Garmin GPSmap CSx. artikkel on siin:
http://www.zone.ee/kalalee/.test/keps.pdf
http://www.zone.ee/kalalee/.test/keps.pdf
one life? - live it!
N'h, soetasime sihukese 60CSx ja ei saa talle veel pihta ... ei oska kasutada, juhend krt ingliskeelne, millele pihta ei saa... äkki netis on venekeelne saadaval.
Ja veel, istun tööl ja gps näitab et 165 m samas sellest kohast eemal ... mis see on, kas kaardi ühilduvuse või koordinaatide määramise viga?
Äkki on Lõuna-Eestis keegi, kes juhataks otsa pääle?
Ja veel, istun tööl ja gps näitab et 165 m samas sellest kohast eemal ... mis see on, kas kaardi ühilduvuse või koordinaatide määramise viga?
Äkki on Lõuna-Eestis keegi, kes juhataks otsa pääle?
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
sealt ju tellitud sai, see va lühijuhend ütleb umbes nii "lehekülge saab kasutada ...valida kaardilt punkte ja salvestada neid teepunktidena ..." aga kuidas?
või "kui kaarti nihutada (Pan Map) ilmub ekraanile väike nool mida saab kasutada kaardil olevate objektide identifitseerimiseks või kaardi nihutamiseks..." ei saa pihta kust ja kuidas ja milline nool ???
P.s. intruktsioonidest saab ainult siis aru, kui asi on katse-eksimuse meetodil juba niikuinii selgeks saanud ...
või "kui kaarti nihutada (Pan Map) ilmub ekraanile väike nool mida saab kasutada kaardil olevate objektide identifitseerimiseks või kaardi nihutamiseks..." ei saa pihta kust ja kuidas ja milline nool ???
P.s. intruktsioonidest saab ainult siis aru, kui asi on katse-eksimuse meetodil juba niikuinii selgeks saanud ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
honkomees kirjutas:äkki netis on venekeelne saadaval.
Aga palun http://www.baltichunter.ee/pdf/gps60c.pdf
Ei ole täpselt sinu mudeli oma, aga põhifunktsioonid ja käsitsemine on sama.
Mart kirjutas:...Aga palun http://www.baltichunter.ee/pdf/gps60c.pdf
Ei ole täpselt sinu mudeli oma, aga põhifunktsioonid ja käsitsemine on sama.
Tänud, esimesel pilgul tundub asine juhend olevat, reeglina on vene keelde korralikumalt tõlgitud kui eesti keelde, ju vist raha rohkem taga ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
kui sel gps regio eesti kaardil kursori mingi koha peale viin, siis ütleb nt et Jõgi või tee ja tänavanimesid näitab, ainult mõned suuremad jõed on märgitud otse kaardile nimega, muidu ainlt teede-tänavate võrk ja jõed järved, needki suuremad, maju-külasid pole isegi punktina märgitud....Kas see peabki nii olema?
aga kui ma ajju lähen ja mulle öeldakse, et sisse mine Jaani maja kõrvalt ja välja tule Juhani maja juurde, siis ma selle kaardi järgi küll ei oska neid punkte paika panna... isegi oma maja koordinaate ilma kohapeal käimata ei pane paika, kui kaardil suurte tee kõrval tühjad väljad ...
ikka vanaviisi oma x meelele lootma peab või ei saa ma sellele kaardi seadistusele pihta?
aga kui ma ajju lähen ja mulle öeldakse, et sisse mine Jaani maja kõrvalt ja välja tule Juhani maja juurde, siis ma selle kaardi järgi küll ei oska neid punkte paika panna... isegi oma maja koordinaate ilma kohapeal käimata ei pane paika, kui kaardil suurte tee kõrval tühjad väljad ...
ikka vanaviisi oma x meelele lootma peab või ei saa ma sellele kaardi seadistusele pihta?
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
See kaart, mida Regio trükib paberversioonina, müüb oma CD atlasena ja mida nüüd viimastel aastatel juba ka Magellani ja Garmini GPS-idesse paigaldatakse, on justnimelt Eesti Teede Atlas (minu rõhutus). Sealt ei tasu loota sellist ilusat mõnusat füüsilist kaarti, kus metsad on rohelised jne. Pealegi ei võimaldaks GPSides kasutatavate mälukaartide suhteliselt piiratud maht nii suuri andmeid seadmes kuskil säilitada.
BM
BM
paberatlasel on ikka küla-linna nimed ja hooned klotsikestena peal, oskab millegagi kokku viia.baddmann kirjutas:See kaart, mida Regio trükib paberversioonina, müüb oma CD atlasena ja mida nüüd viimastel aastatel juba ka Magellani ja Garmini GPS-idesse paigaldatakse, on justnimelt Eesti Teede Atlas (minu rõhutus)...
no paneme selle 512 lisakaardi sisse, 10x rohkem infi peaks peale minema kui praegusel kaardil on, saaks ikka asja, mitte mänguasja ja kas mul vaja säilitada nt 50 tracki, mis asjata mälu koormavad ja muud iluasjad mis sääl juures on.Pealegi ei võimaldaks GPSides kasutatavate mälukaartide suhteliselt piiratud maht nii suuri andmeid seadmes kuskil säilitada
Ausalt öeldes olen ikka ostus pettunud küll ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!