Oranz vest

[Feen]

Ehhh, kõik algab jahijuhatajast. Kui jahijuhataja ütleb, et vest selga, muidu jahti ei tule, siis nii ka on. Ja kui metsas vest seljast võeti, saab ka jahijuhatajale sellest teatada.

[sooviku]

Et siis nagu ära kituda või?

[aivar00]

Nimeta seda kitumiseks või mitte, aga mina käsiksin jahikaaslasel vesti tagasi selga panna. Kui juhtud jahijuhataja olema ja tullakse kontrollima-siis saad ise nagu tolmab. Aga õnneks ei ole sellist asja täheldanud, et mõni mees jahi alguses on vestiga ja metsas järsku võtab ära lootes, et siis tuleb loom tema peale-selline mees on minu arusaamise järgi eesti keeles öeldes lihtsalt "LOLL".

[hendrik]

Nimeta seda kitumiseks või mitte, aga mina käsiksin jahikaaslasel vesti tagasi selga panna. Kui juhtud jahijuhataja olema ja tullakse kontrollima-siis saad ise nagu tolmab. Aga õnneks ei ole sellist asja täheldanud, et mõni mees jahi alguses on vestiga ja metsas järsku võtab ära lootes, et siis tuleb loom tema peale-selline mees on minu arusaamise järgi eesti keeles öeldes lihtsalt "LOLL".

Ma olen sellisega ühel jahil olnud, mitme jahtkonna peale oli tõeline ühisjaht. Kütiliini naabermees, kes oli minust ca 200m kaugusel, võttis vesti seljast ja viis selle 10m ajust väljapoole ja siis asus oma kohale tagasi... Jalutasin tema juurde ja selgitasin olukorda. Eriti naeruväärne oli see, et samal jahil viibisid kõigile teadaolevalt mitmeid kkt ja kki inimesi - nö õppepäev oli. Igasugu oinaid ja orikaid leidub..

[jorr]

Tooks tänasest seajahist ühe näite selle vesti kohta.Olin kütiliinil ja pealetuule nii 10-15 m, tuli kits metsast.Vaatas korraks minu poole(mul vest seljas) ja jalutas rahulikult edasi.Tõstsin naljapärast pikkamisi püssi,et näha,mis juhtub,ei juhtunud midagi,seisis ja jälgis mind,pange tähele,liigutasin end pikkamööda ja vest seljas.Lõpuks tegin häkilise käeliigutuse ja loom kadus kohe pika hüppega.Oli pealttuule ja lõhna ta ei tundnud ja vesti nägi hästi aga regeeris aint häkilise liikutuse peale.Olen sellist asja varemgi kogenud,et loom ei näe sinu pikkamisi tehtud liigutuses ohtu,ta nagu ei märka seda,olgu siis vatt seljas sinine või punane.Samas on kiire liigutus kohe loomale otsene oht ja ta kaob.Kunagi tõstsin nii umbes 20 sammu kaugusel istuvale ja mind jõllitavale jänesele püssi ja loom istus edasi,alles minu häälitsuse peale tegi minekut.

[Sarvik]

kiskjalised ( hunt, ilves, rebane) näevad ja eristavad inimesest paremini värve ja nende vahetoone.....

Ole hea ja anna mõni viide sellel teemal, tahaks ennast harida. Mina olen seni lugenud risti vastupidist, aga kuna pole viitsinud sellesse problemi eraldi süveneda, siis ei vaidle vastu. Aga mõnda autoriteetset viidet tahaks küll.

sry, olen olnud ebatäpne.
kiskjalised näevad värve. Kiskjalised näevad värve pastelsemalt(mitte nii kirkalt/kontrastselt kui inimene). kiskjaliste värvieristus langeb punase spektri poole liikudes. samas nende nn. mustvalge (on ka öönagemiseks nimetatd) nägemine kordades inimesest parem. seetõttu on nende sama värvi tooneristus (so. värvi ja m/v nägemise süntees) meist parem. samas on silma ehitus/paiknemine anatoomilis/optiliselt küllaltki erinev mistõttu on looma vaateväli enamasti suurem, teravustaud osa väiksem, kaugust hindav(kahe silma koostöö) sektor väiksem jne. seega on eri liikide nägemise võrdlemine üleüldse tänamatu ülesanne....
http://mbe.oxfordjournals.org/cgi/content/full/21/2/295
http://journals.cambridge.org/action/di ... aid=469285

ja veel huvitavaid linke (mis pole küll nii autoriteetsed )kus ka loomade värvide nägemisest juttu:

näiteks hirve (sõraline) nägemisest: http://home.adelphia.net/~geffert/deervis.htm

karude nägemisest:
http://www.bowhunting.net/bearhunting.net/bear2.html

hundi nägemisest:
http://lioncrusher.com/animal.asp?animal=35&page=3

põdra nägemisest:
http://www.bowhunts.com/moose_1.html

metssigade nägemisest:
http://www.springerlink.com/content/95u1627x44784762/
väga huvitav katsetulemus siin- jaapani metssiga ( Sus scrofa leucomystax -see ei ole sama mis meil) ei erista punast sama tonaalsusega hallist!

[Pauli]

Tänud! Kuna paar linki (MBE näiteks) on tõesti vägagi autoriteetsed, siis selgitan natuke ka oma kahtluste põhjusi. Nimelt olin siiamaani lugenud, et kolmevärviline (RGB, mille peal ka telerid-monitorid töötavad) värvinägemine on ainult päevase eluviisiga ahvidel (inimene kaasa arvatud) ja enamikul imetajatel on võrkkestal ainult ühte tüüpi valgustundlikke rakke (inimesel kahte ja lindudel mõne klassifikatsiooni järgi koguni kolme). Siis olin ma lugenud veel seda, et kassil, kui nö tüüpilisel ööloomal on võrkkestal ainult "kepikesed" - järeldus vähemalt kaslased värve ei erista. Samas kuna kuskilt ei õnnestunud lugeda, mis karva on kassi nägemisrakkude valgustundlikud pigmendid, siis ei teadnud ma, kas ta näeb maailma halltoonides või läbi roosade või roheliste etc prillide (ehk siis ikkagi värviliselt). Tänan veelkord viidete eest ja üritan neist läbi närida.

[Pauli]

Nii, nüüd ma olen ennast natuke harinud ja võtan jälle sõna. Hämmastav, mida inimese mälu ikka faktidega korda võib saata (ma olen siin ikka sihukest iba ajanud, et häbi hakkab). vast saab asi sedapuhku väheke rohkem reaalsusele vastavalt kirja.
Esiteks, kõigil imetajatel on silmas siiski kahte tüüpi valgustundlikke rakke. Ühed (nimetatakse kepikesteks, igliskeeli rods) tajuvad üksnes valguse olemasolu, kuid on see eest väga tundlikud (vajavad väga vähe valgust), teised (kolvikesed, ing. cones) aitavad olenevalt neis sisalduvatest pigmentidest erinevaid värve näha, kuid on väikese valgustundlikkusega. Peamine erinevus öö- ja päevaloomade silmas on nende rakkude omavahelises suhtes.
Teiseks värvinägemine. Kõiki vikerkaarevärve näevad ainult inimene, osad ahvid ja linnud, kõigil teistel on värvitajumine kehvem. Vaaladel ja osadel ööloomadel on kolvikestes ainult üht värvi pigmenti (tundlik pikalainelise valguse suhtes), mistõttu nad näevad maailma punases valguses. Kuna nad aga värvidest midagi ei tea, pole vale ka öelda, et must-valgelt. Enamikul imetajatest on silmas kaks värvilist pigmenti: üks lühilainelise (sinise) ja teine pikemalainelise (rohelise - rohusööjatel või punase - kiskjatel) valguse jaoks. Seega enamik loomi näeb maailma ilmselt vähemalt sini-must-valgelt. Kiskjate värvitaju on üldiselt parem kui rohusööjatel, kuid see, et nad on võimelised punast värvi nägema, ei tähenda veel, et nad seda eristavad (vrd. daltoonikud - inimesed, kes ei erista punast ja rohelist). Samas ühes sarviku viidatud artiklis oli juttu, et ehkki siga ei erista punast värvi hallist (silmas puudub vastav pigment) ja võib-olla ei erista ka rohelist värvi hallist (ehkki sobiv pigment on olemas), on teataval määral siiski võimeline eristama punast ja rohelist omavahel. Nii, et mine võta kinni, kuidas selle värvinägemisega tegelikult on, sest lõppude lõpuks ei sõltu asi mitte niivõrd silma omadustest, kuivõrd sellest, kuidas aju saadud infot töötleb (kas ta viitsib värvide eristamisega vaeva näha).
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõigi meie jahiloomade värvinägemine on inimese omast tunduvalt kehvem ja vähemalt sõralised suure tõenäosusega punases vestis jahimeest kuusekesest ei erista. Aga see polegi eriti tähtis, sest esiteks on paljud loomad lühinägelikud (nagunii 100 m seisvat kütti eriti ei näe) ja teiseks ei usalda ükski neist (peale ilvese ehk) eriti oma nägemist.

[Teder]

Sain aru, et linnud näevad värve inimestele lähedaselt?
Kuidas hanedega on, need peaksid siis punast vesti hästi eristama?
P.S. Hea, et lõpuks jutt teemakohaseks läks, vahepeal tekkis tunne, et arutati, kas ikka peab punast vesti kandma ja ägedamad arvasid, et kui on selline kohustus, siis arutelu loomade värvinägemisest olla ei tohikski. Mulle oli küll huvitav teema, muidu ainult mingid arvamused ilma teadusliku tõestuseta.

[Pauli]

Haned näevad punast või oranži vesti sama hästi kui inimene või isegi paremini. Paljud linnud nimelt tajuvad ultravioletti (ei mäleta, kas haned ka) ja näevad seetõttu hoopis rohkem värvitoone kui inimene. Samas võivad nad asjade värvusi näha veidi teisiti kui inimene: näiteks ultravioletti peegeldava laki või vahaga kaetud must pind võib neile näida sinine ja vastupidi - ultravioletti neelava kattega sinist pinda võivad linnud pidada mustaks. Vaadake, kuidas ööklubis või nn narkarikindlas kemmergus värvid muutuvad! Samas on lindudel seesama "mõistusehäda" mis paljudel imetajatelgi: nad ei pööra eriti tähelepanu liikumatutele objektidele, istuv kass ei kujuta ju varblase jaoks ohtu.

[jorr]

Ka seda meelt,et ulukile pole tähtis mitte värv,vaid liikumine.Liikumatud kogu metsloom-lind eriti ei karda aint algul,nagu võõrast asja ikka ,uurib.Kui see uus asi aga liikumatu on, siis uluk eriti ei hooli temast.Siit ehk selline asi metsas,et kui loom sind enne silmab,kui sina teda,siis ära üldse liiguta,või kui tahad kangesti püssi liigutada,siis hästi pikkamisi,olgu sul siis vest punane või signaalroheline.