Kitsed

[Jahimees]

Noortel sokkudel veel sarved karvased ja ise ka sellised hallid veel. Vanadel poistel karv punane ja sarv ilus olen näinud mitut ilusat trofeed

[kakuke]

Ise pole karvaste sarvedega sokule nüüd trehvanud. Enamasti on olnud viksid ja viisatad poisid (karv punane ja sarv kena), aga mõni üksik halli kasukaga isend on ka vaatluste sekka eksinud.

[Feen]

Karvaste sarvedega sokkudega sama lugu. Pole ka juba mõnda aega selliseid näinud. Aga selline kidur hallikarvaline liikus küll ringi. Mõnes kohas olla kohe nii, et igasuguste viletsamate loomade laskmine on soodustatud (kui ikka geneetiliselt vigane, siis saab täiesti tasuta lasta nt).
Aga meie laseme oma sokud augustis. Tavaliselt võetakse luba välja juuli lõpus, aga siiani on ikka laksmine augustisse jäänud. Et jooksuajal las jooksevad

[Ahto Kattai]

-----Meie laseme oma sokud augustis------Aga siis ju pääasevadgi igasugused pässakad ka löögile.Viletsad tuleks just enne jooksuaega ära korjata,muidu ikka pääseb mõni äbarik ka löögile.Ja veel :sarved ja välimus võivad ju kaugelt enam-vähem paista,aga mõtlesin eelmises postituses,et üldiselt on kitsed kogult kasinaks jäänud.Olen oma 25 a jahimees olnud,vanasti kui soku ikka maha lasid kaalus lihakeha paarkümmend ja rohkem kilo,nüüd annab sellist otsida.Ka talved on olnud suht leebed (loodus pole oma valikut teinud),seepärast mõtlengi-jahimees peaks kuidagi resoluutsemalt sekkuma.Kivi kotti!

[Feen]

Hmmm... meil seltskonnaga siiani kõik sokud kaalunud 20 ja enam kilo. Kuigi... ise olen ka päris ilusaid loomi näinud. Selliseid päris kiduraid ja muidu viletsaid ei olegi ette tulnud (et hakkaks väga silma). Meil pole 20ne loomalisi karjasid ka... no, 6-7t juhtub ikka koos nägema. Aga jah... vanemad mehed teadsiva kõnelda küll, et varasematel aigadel neid suurembaid ikka rohkem olnu. Nojah... kokkuvõtes võin siiski öelda, et ma piisavalt noor jahimees... ei ole vanast ajast võrdlusastet ka. Siiani aga on tundunud kõik töötavat. Kõigile ikka teada, et kui satub selline kahtlane sokk ette, siis tuld. Samamoodi võib suve alguses ja ka ilus sokk trofeeks langeda. Ise arvan, et selline nõrgemate isendite küttimise soodustamine on vast kõige paremini õigustatud variant.. (kui ei teki juhust, et nägin.. täiesti vildakas, lasin... aga siis selgus, et oli hoopis ilus ja terve ja suur ) .

[kakuke]

Huvitav mida selle hagijajahi kohta arvatakse Pole siinkohal mõtet hakata seadust tsiteerima

Seadust ei tsiteeri, aga IMHO on see mõte täitsa jama. Kitsejahti peetakse 1 sept. - 30 nov. ja selleks ajaks on kitsed teatavasti ära paaritatud. Kui nüüd hakata paaritatud looma meeletult tagant kihutama + stress siis võib isegi arvata, et kui palju korralikke eluloomi järgmine kevad ilmale tuleb.
Probleem muidugi iseenesest mõningates kohtades on ja siinkohal aitaks IMHO valikküttimine ja panustamine suurkiskjatesse, milledest, aga paljud vanemad jahimehed oma eelarvamuste ja kehva lastetoa tõttu kuuldagi ei taha (muidugi ei käi see kõigi kohta, sest on ka väga mõistlike inimesi).
Järsku Sa räägiksid lähemalt, et kust mida kuulnud või lugenud oled, et lähisugulus selleks probleemiks on osutunud (ise olen seda ühelt jahindusalaselt loengult kuulnud vaid väikeste saarte kohta käivat).

[Ahto Kattai]

Ex ma ikka enda ja sõprade tähelepanekutest järeldusi teen. Tahtsingi ju tegelt teada mida teadjamad arvavad minu teooriast. Niipalju kui lõualuu ja sarvede uurimisest klubisse (Järvamaa) tagasisidet on olnud- populatsioon on tublisti noorenenud, eks valiklaskmine veidi kriiva. Selle suguluse värgiga on vast nii nagu lambakarjagagi, kui ei sekku siis kängub peagi kogu kari.Mida vähem kitsekarja häirida, seda paiksem ta on ja rohkem suguluses ka.Kitsekarjad tavaliselt külatukkade ümbruses kuhu ilvesed, hundid ka ei liigu nii et...
Selle tiinusega pidi vist nii olema et kitsel hakkab loode aktiivselt arenema veidi hiljem, hilise kevade korral pidi kits isegi poegimist edasi lükkama ja põdrad ju ka jahiajaks osaliselt tiined, aga ometi jahti koeraga peetakse. See isiklikult minu arusaam asjast, kui eksin selgitage

[kakuke]

Ilves võibolla tõesti küla ligidale ei tiku, aga juttu huntidest, kes suisa külast koeri minema viivad on olnud küll ja küll. Kitse liigub ka mujal, kui küla ümbrus (vähemalt siin Võrumaal on asjad nii).
Ülessetõstatatud küsimus oli ju ennekõike hagijajahist. See koer on teadagi tuntud oma visaduse poolest (arvatavasti sellepärast ka suurulukijahid temaga keelatud). Tean nii mõndagi hagijat, kelle omanikud on puupüsti hädas, kuna koer läheb jumal teab kuhu uluki järel. Et mitte niisama hämada siis uurisin ka uuest "Jahiraamatust" jahinduse bioloogilisi aluseid, kus jutuks, et Lääne-Euroopas on kohti, kus metskitse asurkond on kuni 20 korda suurem, kui meil keskmiselt ja Saaremaal esinevast metskitsest räägiti, kui isolatsioonis (mandri omadest) olevast populatsioonist. Antud populatsioonile pidi omane olema mõnevõrra suurem sarvepartii mis pidi kuuluma idapoolsele asurkonnale (oli vist siberi metskits). Kui kupatada metsloomi muudkui koertega tagant, võib tekkida olukord, kus ilmnevad tervisehädad just liigselt kulutatud energi tõttu mida on just talvel hädasti tarvis. Hea, kui leiduks mõni bioloog, kes antud jutu kinnitaks/ümber tõukaks või mis veel parem , igaüks võiks selle peatüki ise sealt läbi lugeda.

[Ahto Kattai]

Ega meist keegi see kõiketeadja muidugi pole,aga nagu öeldakse -väitlustes selgub tõde.Vähemasti jõutakse tõele lähemale.Kõigeparem muidugi oleks kui viidaks läbi mingi sellesuunaline uuring.Kiskjatel ju nõutakse väga põhjalikke andmeid,aga näit kitse kaalu ja suuruse vastu pole keegi vist huvi tundnud.Muidugi eks ta ole kordi mahukam töö ja sedavõrra keerulisem(kui meitte võimatu)läbi viia.Selle koera värgi kohta olen veel kuulnud- lätlastel pidada olema spets aju koerad kes häälega ajavad,aga mitte nii pikalt nagu meie hagijad.Ehk keegi teab neistki täpsemalt Ps kes ikka koeraga jahti pidanud teab-koera aju metsas(emotsioon) sootuks midagi muud,kui kuskilt kantslist looma tulistada.Kivi kotti!

[kakuke]

Ise pole karvaste sarvedega sokule nüüd trehvanud.

Tuleb hakata oma sõnu sööma. Karvaste sarvedega sokule trehvasingi täna hiilimisjahi käigus peale, kelle ka ära kutsusin.
Nii palju, kui palju olen ringi liikunud, pole kuskil kellelgi veel karvaseid sarvi trofeena näinud. Igasugu muid väärarenguid on küll kuhjaga eksponeeritud. Huvitav kas see, et laske nõrku isendeid enne jooksuaega on kõigest mingi sõnakõlks või milles asi
PS. Muidugi ninakiin oli tegija.

[Ahto Kattai]

Eks neid karvaste sarvedega ikka trehvab ja kui nad veel ära ka kuivavad pole seal midagi trofeena säilitamis väärset.Lasin ka paar päeva tagasi---sarved paar cm pikad ja karvased.Karv oli punane,mõne ükisku halli tutiga.Viskasin huvi pärast kaalule--koos kõigega 14,3kg,vot nii.Kui sihuke veel oma sama viletsale õele löögile saab,võib ette kujutada mis asjast välja tuleb Kivi kotti!

[tsuks]

Palju õnne!
Nigu ma arusaan- elu esimene?

A uvitav- mitu soku luba sul on?

Järgmine aasta hiilid ja juba lased karvadetta sokku.
Ülejärgmine vaatad suuremat/ilusamate sarvedega.
Siis juba peibutad/valid. Noore saad.
Neljandal ehk saad juba midagi- nii- kolmeharulise.
Viiendal aastal tahad kindlasti medalisarvi- a saad piigid!
Kuuendal- lased esimese- mis optikas näed- ei eksi- saad kõige ilusamad sarved.
Seitsmendal möödaminnes paneb sõber laksu ja saab medali.

[Mart]

Mnjah mul ka ei õnnestunud soku luba saada.Paar tükki vist said sektsiooni peale.Eks hiljem suve peale saab.Meil siin nii,et kõiki lube kohe välja ei anta,enne jooksuaega.

[Mart]

sarved paar cm pikad ja karvased.Karv oli punane,mõne ükisku halli tutiga.Viskasin huvi pärast kaalule--koos kõigega 14,3kg,vot nii.Kui sihuke veel oma sama viletsale õele löögile saab,võib ette kujutada mis asjast välja tuleb Kivi kotti!

Vaevalt ta löögile oleks saanud,oleks ilma territooriumitagi jäänud .

[kakuke]

Tsuks !!!