Kütiliin - 2007 ja edasi

[Ahto Kattai]

Kuulge mis te siin nende vanemate meeste eest püüate soiguda,olen olnud piisavalt kaua jahimees et näha, kes sai 25 -e aastaselt pihta see saab ka 50-ne aastaselt pihta ja kui see mees on saanud 70-75 siis tavaliselt täidab ta oma normi endiselt probleemiteta On aga teatud kontinkent kellele käib normitäitmine igas vanuses üle jõu! Teises teemas jahute kui tarvilik ikka ohutuse mõttes oraanz vest ,vahel on hoopis tunne ,et vajalik oleks kuulivest! Relv on ohtlikum kui auto ja ometi ei tehta juhiloa taotlejale mingit vanuselist hinna alandust,miks siis peaks seda suurema ohuallika korral tegema? Ammuks need kohustuslikud vestid välja tulid ja kedagi ei lastud maha ka ilma vestita,aga laskekatse latti on kogu aeg allapoole lastud! Rääkides siin toelt /pukist lastes,vean kihla ,et paljudele on ka see ülejõu käiv katsumus,kui märkleht muidugi küüniukse suurune ei ole! On olnud nii mõnedki juhtumid kus mees palub oma relv tiirus kellegil teisel pele lasta(kindlalt toelt),sest ta ise pole lihtsalt selleks võimeline,kui palju selline vend jõuab salamahti üksinda pukis tegutsedes metsa raipeid tekitada ei tea keegi! Keegi pole siin rääkinud suurmeistri normi täitmisest ,jutt on ikka laskekatse normi täitmisest,kui kõrgele seal nõudmised seatakse ,selle üle me siin praegu just diskuteerime ! Selge on aga see ,et praegune nõudmine (üle aasta 6 pauku) on selgelt vähe! Ja ärge nende vanemate meeste varju midagi pugege need on tihtilugu tegijamad ,kui noorhärrad!
Kivi kotti!

[baddmann]

[...]Olgem ausad - vanematel meestel on selle katse sooritamine niigi keeruline ja kui karmimate nõuete tõttu tuleb neil suuruluki jahiks püss nurka visata, siis lööb see ikka kõvasti nende hinge pihta! Aga just nemad on ju need kes oma teadmisi ja kogemusi noorematele edasi annavad. Nemad on ju selle jahikultuuri ja -vaimu edasikandjad ja neid jahist eemale tõrjuda on minule vastuvõetamatu.[...]

Et kogemusi nagu kartetš ja täismantelkuul + liigväike kaliiber suurulukijahil, jahile hilinemine, viinavõtmine jahipäeva alguses, kestel ja lõpus ning kõikide teiste autoriteedi uuristamine peale iseenda oma ?

Maitse üle muidugi ei vaielda...

BM

[kraavik]

Et kogemusi nagu kartetš ja täismantelkuul + liigväike kaliiber suurulukijahil, jahile hilinemine, viinavõtmine jahipäeva alguses, kestel ja lõpus ning kõikide teiste autoriteedi uuristamine peale iseenda oma ?

Maitse üle muidugi ei vaielda...

BM

Kas sinu jahtkonna "vanameestel" pole tõesti aastatega muid kogemusi kogunenud, kui vaid soru enne, soru pärast ja soru peale jahti??? Kahju. Mina lähtusin nendest meestest, kellega mul kokkupuuteid olnud. Ega ma mitmes pundis jahil ei käi kah, seega adekvaatne ülevaade vabariigi lõikes puudub. Tunnistan siis üles, et olin vanameeste kaitsele asudes liiga naiivne ja heausklik vanema generatsiooni suhtes. Kasvatus selline, et hallpead austa, kiilaspead kummarda. Eks tuleb ümber õppida, kui elu nõuab.
Aga selle laskeosavuse juurde tulles, siis milline see laskekatse peab olema, mille läbimisel saab väita, et see mees on nüüd õigustatud suurulukijahti pidama??? Ja miks üldse nõutakse laskekatset vaid suuruluki jahiks, aga mitte linnu ja väikeuluki jahiks? Kes ei saa pukist seisvat siga lastud, ei saa lendavat lindu hoopiski mitte. Et kus on siis piir hea ja halva laskeoskuse vahel?

[Pauli]

Ja laskekatse, kui mees laseb 6-6 või 6-5, mis seal lõppude lõpuks vahet on?

Tühine 1/6 ehk 16,7% kõigest! Minu arvates kakukese näide (oli vist ikka tema) oli väga tabav, et sellise inimese, kes tänaval kõigist laternapostidest mööda ei mahu, autojuhtimisoskust ei peeta piisavaks. Iga jahimees, kes tahab jooksvat siga lasta, peaks vähemalt kontrollitud tingimustes (loe: tiirus) sellele seale vähemalt pihta saama (iga lasuga, mitte nii, et vahest harva ikka trehvab ka), miinimum silmade arvust pole ju juttu olnud.

[reimakas]

Esimene muudatus peaks olema see, et laskekatse tuleb sooritada iga aasta. Tean sektsiooni, kus mehed käivad aasta enne põdrajahti tiirus ja kes katsed ära ei tee, on ajaja. Selline lähenemine on meeste oma kokkuleppe.
Vanakeste kohapelat palun mõelge selle peale, et me ise oleme ka need vanakesed varsti. Kas te siis tahate, et teid jahle ei võetaks, või teid poputatakse. Kogemus näitab seda, et vanakesed on hingega jahimehed, noored on alles arenevad. Ma olen ise ka vihastanud vanakeste peale, kui nad mööda lasevad, või looma maha magavad aga see on reaalne elu.... Hästi toimiv selts on see, kus pingeid ei ole. Jaht on hobi, jaht on nauding ja eluviis. Ärme ajame asja profesionaalseks. Asi on pigem selles, et mõtle enne kui lased ja selline tegevus väldib paljud eksimused.

[Neljas]

Asi on nutune nende meestega küll kes sauna uksele ka pihta ei saa. Olen isegi kütiliinil mõne tüsedama kuuse varju hoidnud.

[pri:t]

Jaht on hobi, jaht on nauding ja eluviis. Ärme ajame asja profesionaalseks. Asi on pigem selles, et mõtle enne kui lased ja selline tegevus väldib paljud eksimused.

&

Jaht on hobi ja seda ei saa teha sunduslikuks. See on ja ma loodan, et jääb vabatahtlikuks.

Kas sunduslikuks muutub ta siis läbi selle, et nõutakse jahimehelt, kes tulirelvaga ringi käib, suuremat relva tundmist(so. käsitlemise tundmist, relva tunnetust) ning lisaks suuremat lasketäpsust(jah, paraku küll tehislikes tingimustes)? Kas see, et aastas tabatakse 6'st lasust 6 märklehte(ntx Euroopa metssiga) ja/või lastakse 25/15 pigilindu muudab jahimehe kuidagimoodi proffesionaalseks?? Proffesionaali näitajad on midagi väga muud. Laskekatse juures ärge unustage seda, et tegemist on ka nö. relva käsitlemise testiga- kas jalutad mööda tiiru lukk kinni ja vehid püssiga suvaliselt ringi või käitud ohutult nii endale kui kaaslastele.(et vältida võimalikku segadust, siis selle lause all pole silmas peetud kedagi isiklikult!!) Nagu tiirus, nõnda metsas.....
Sunduslikuks ja nö. "proffesionaalseks" on jaht nagunii mõnevõrra juba läinud ja läheb veelgi seoses erinevate liikide arvukuse probleemidega

[jorr]

Jah tiirumehed,ärge aint ajage segi tiirulaskmist ja jahti tulirelvaga.Lasketäpsus on nagu iga teinegi spordiala mis vajab ka annet ja seda pole mitte kõigil.Palju on meil Eesti kohta neid tiirupoisse kes 196-ega maha saavad?Või ütleks 198 ja see ka lagi siis.Mõni tiirupoiss on kolmandat põlve laskja,kõike teab,kuidas hoida ja kuhu sihtida ja püssijooks selge(võib teisigi treenida ja õpetada) aga seda 200 eriti palju ei paista.Arvan,et siin ikka on ka annet ja head närvi vaja,seda aga paljudel pole.
Ja hakata nüüd vägisi kõiki jahimehi tiiru vedama,et siis on kõik täpsuskütid,iga lask tapab,ei usu mina seda.Olen oma silmaga näinud(ja mitte ainult üks kord) kui hea tiirupoiss metsas mööda laseb.Samas tean ka andekat laskjat(julgeoleku ohver),kes,ah ma parem ei ütle mida lasi,mõni poisike proovib veel järgi.Mehel oli anne veres ja lasi liikuvat objekti peaaegu sihtimata ja tavaliselt alati ka tabas.
Aga jahimehi,nagu inimesi ikka, on ka meil igasuguseid ja mõni ei saa tõesti küüniseinale pihta ja karta on,et ei saagi peale tiiru külastamist ka.
Antke nüüd tiirupoisid tuld minu joru kohta,elan üle.

[baddmann]

Eks vaidlustes selgub tõde. Ma pakuks, et:

1. kuulilaskmise katse oleks peaaegu sama, mis praegu Kütiliini harjutus - distants 35/50 m, 2 seisvat, 8 liikuvat märki, ja lastakse euroopa metssea märklehte. Tabamisala peavad olema tabanud vähemalt 9 lasku, et lugeda laskekatse sooritatuks (10 % viga võiks ikka lubada). Katse toimub vaikimisi igal aastal. Juhul, kui tabamuste punktisumma ületab teatud taset (ma ise ei julgeks hetkel kiiruga välja pakkuda, mis see tase võiks olla, aga nulle ehk möödalaske seal sees ei tohiks olla ja näiteks 75 silma 100-st), siis võib sooritada laskekatse üle ühe aasta. Katse oleks vajalik jahipidamiseks suurulukitele kasutades kuulipadrunit.

2. laskekatse haavlilaskmises - nõutav sama taseme täitmine samas harjutuses, mis sooritatakse jahitunnistuse saamise laskekatsel (ehk 7 märki 15-st CSP rajal). See tase ei nõuaks, et jahimees peaks olema meister-haavlilaskur, ent ta peaks olema suuteline oma algselt omandatud kvalifikatsiooni püsivalt säilitama. Katse sooritatakse üle ühe aasta. Katse oleks vajalik jahipidamiseks kõikide muude juhtude puhul peale p 1 märgitut, kui jahipidamisel kasutatakse tulirelva.

3. Eraldi 100 m vintrelvakatse või seisvate siluettide laskekatse (varitsusjahi katse) sooritamise võimalus ei ole minu arvates praktiline. Esiteks ei ole 100 m lasketiire niipaljudes kohtades kui 35/50 m tiire (muidugi, ma võin eksida ja eks olukord pidevalt paraneb kah, aga harjutamisvõimalused peavad olemas olema, et mingit muudatust normaalselt vastu võetaks). Teiseks oleks juba 3 erineva sisuga laskekatse sooritustunnistuse väljastamine ja selle kontroll jahil järjekordne täiendav toiming. Pean silmas nii kontrolli jahijuhataja poolt jahipäeva alguses kui ka KKI inspektori poolt järelevalve teostamise käigus.

Kui aga siiski tekitada veel ka kolmas laskekatse variant, siis võiks tegemist olla sellesama 35/50 m tiiruga ja euroopa metssea märgiga, mille puhul laskuril siis lihtsalt antakse valida - kas laseb 2+8 või kõik 10 seisvat. Teisel juhul siis lisatakse tunnistusele selge märge seisva märgi pihta sooritatud laskekatse kohta, kui aga lastakse liikuvaid märke, siis on tegemist lihtsalt laskekatse sooritamisega.

BM

P.S. Ma tean küll, et Kütiliini harjutus on tegelikult 4+6 seisvate/liikuvate märkide suhe, aga jahiolukorrale vastaks pigem siiski liikuvate märkide ülekaal.

bm

[baddmann]

Lisan hilinenud mõtte eraldi postitusena:

Nimelt peaks rohkem rõhku panema nii laskekatsete sooritamise tegelikule aususele kui ka koolitusele lasketiirudes. Ma nägin möödunud suvel enda tulemuste paranemisel suurepäraselt, kui palju annab juurde juba väikenegi selgitustöö relva hoidmise, keha asendi, sihiku paigutuse ja relvalae kuju osas. Maksimaalselt 2 h koolitusega saab huvitatutele "anda laskeabi" ehk isegi rohkem, kui 100 paugu varasemate oskuste baasil väljatulistamisega.

BM

[Ahto Kattai]

BM -i jutule lisaks ,et ka 100 m liikuv märk võiks tulla arvesse laskekatse täitmisel! Nimelt on minumeelest 100 m "põtra" kergem lasta(seda just poole pikema sihtimis aja tõttu ja suurem märklaud) ,kui 50 -ne m siga! Seal võiks siis anda vindimeestel valida ,kas 50 v 100 m distants! Ja muidugi peaks olema 10 pauku ,ma ei tea miks see kuue paugu jama vahepeal kasutusele võeti?! Ja asi paraneks juba siis tunduvalt ,kui mehed võtaks ja teeks /laseks teha mugavtused oma relvale ,päästiku tõmbetugevus ,optikaga lastes põsetugi ,laskekatse vastuvõtja peaks ka oskama selle eelpool mainitud väikese koolituse anda jne.Uskuge mind ,ka head laskjad ei ole ilma nende mugavtusteta nii head,kui päästikut pead ikka kangutama 4-5 kg -se jõuga ,ega siis pole ka tulemust loota.Praegu oleme aga nii laisad ,et küsiks palju meestest teab /on kaalunud kui suur tema relva päästiku tõmbetugevus on?

[pri:t]

Ja hakata nüüd vägisi kõiki jahimehi tiiru vedama,et siis on kõik täpsuskütid,iga lask tapab,ei usu mina seda.Olen oma silmaga näinud(ja mitte ainult üks kord) kui hea tiirupoiss metsas mööda laseb.Samas tean ka andekat laskjat(julgeoleku ohver),kes,ah ma parem ei ütle mida lasi,mõni poisike proovib veel järgi.Mehel oli anne veres ja lasi liikuvat objekti peaaegu sihtimata ja tavaliselt alati ka tabas.
Aga jahimehi,nagu inimesi ikka, on ka meil igasuguseid ja mõni ei saa tõesti küüniseinale pihta ja karta on,et ei saagi peale tiiru külastamist ka.
Antke nüüd tiirupoisid tuld minu joru kohta,elan üle.

Selge see, et annet on ka vaja... nii on igal alal&valdkonnas. See jutt, et näed kõvad tiirulaskjad lasevad metsas mööda... muidugi juhtub seda, sest tiir on ikkagi jahisituatsiooni kõige lihtsam väljund. Sellest tulenevalt ei tohiks ju ometi kaelamurdev olla see, et laskekatse sooritatakse iga aasta ja ehk natuke karmimate reeglite kohaselt kui praegu. BM'i toodud ettepanekud ju täitsa OK'd kõik. Ja kes ei saa isegi küüniseinale pihta......selline inimene on ju ohtlik teistele! BM'i jutt ka ses osas õige, et teoreetiliste juhiste(eelnevalt saadud) ja kuiva trenniga teeb juba väga palju ära, aga kõik on lihtsalt inimeste viitsimise taga kinni.

[kakuke]

BM´l viimane väljaöeldu väga hästi toimiv. Tean omast praktikast, kui tähtis on saada õiged juhised laskmiseks, et seda siis hiljem praktikas rakendada. Mõtetu paugutamine ei anna tõesti seda mida vaja.

[lendorav]

Ja kes ei saa isegi küüniseinale pihta......selline inimene on ju ohtlik teistele!

Ma ei saa aru, mis küüni seinteist te räägite?Kas ma olen vähe informeeritud ja kuskil tehakse laskekatseid jooksvale küüniseinale?
Minu arvamist mööda, kui mees laseb 6-5 siis pole seda mõtet võrrelda küüniseinale pihta saamisega.Ei väida üldse, et ei tahaks, et mehed laseks paremini, teinekord ajab ikka päris vihale kui haavatud looma tagaajamine terve toreda jahipäeva ära rikub.Tehakse palju mõtetuid laske nt. tagant järele või läbi tihedate okste mõttega, et ehk ikka vere kuidagi järgi saab -ühesõnaga lauslollust, aga tiirus laseb mees 6-6 ja on väga tehtud mees.
Ma ei kujuta, ette kas on vaja asju nii keeruliseks teha, et lisaks kuulile veel ka haavlit lasta, pigem siis võiks juba olla nii, et kes laseb haavlit 25-15 oleks sileraudsega katse sooritatud, sest tavliselt sellisel mehel ei ole ka probleemiks jooksvat siga tabada.
Ma arvan, et kui katse igal aastal oleks annaks see kindlasti mingisuguse efekti, sest praegu tiirus vaadata on küll kole, meestel püssid lahti murdmata, lukud kinni, rihmad peal, laskmisel riiv peal jne.
Sellise asja, et osad mehed saavad oma laskekatse ilma laskmata peab küll ära likvideerima, sest see on tõesti tõsine probleem.
Selles küll sama meelt, et kvaliteetne laskmine juhendaja näpunäidete järgi anna väga palju.Oleks ainult selliseid õpetajaid rohkem.

[Eraser]

Ja kes ei saa isegi küüniseinale pihta......selline inimene on ju ohtlik teistele!

Ma ei saa aru, mis küüni seinteist te räägite?Kas ma olen vähe informeeritud ja kuskil tehakse laskekatseid jooksvale küüniseinale?
Minu arvamist mööda, kui mees laseb 6-5 siis pole seda mõtet võrrelda küüniseinale pihta saamisega.Ei väida üldse, et ei tahaks, et mehed laseks paremini, teinekord ajab ikka päris vihale kui haavatud looma tagaajamine terve toreda jahipäeva ära rikub.Tehakse palju mõtetuid laske nt. tagant järele või läbi tihedate okste mõttega, et ehk ikka vere kuidagi järgi saab -ühesõnaga lauslollust, aga tiirus laseb mees 6-6 ja on väga tehtud mees.
Ma ei kujuta, ette kas on vaja asju nii keeruliseks teha, et lisaks kuulile veel ka haavlit lasta, pigem siis võiks juba olla nii, et kes laseb haavlit 25-15 oleks sileraudsega katse sooritatud, sest tavliselt sellisel mehel ei ole ka probleemiks jooksvat siga tabada.
Ma arvan, et kui katse igal aastal oleks annaks see kindlasti mingisuguse efekti, sest praegu tiirus vaadata on küll kole, meestel püssid lahti murdmata, lukud kinni, rihmad peal, laskmisel riiv peal jne.
Sellise asja, et osad mehed saavad oma laskekatse ilma laskmata peab küll ära likvideerima, sest see on tõesti tõsine probleem.
Selles küll sama meelt, et kvaliteetne laskmine juhendaja näpunäidete järgi anna väga palju.Oleks ainult selliseid õpetajaid rohkem.

Alati ei ole hea haavlilaskja ka hea kuulilaskja, kaks erinevat asja ju! Ntks üks Eestis üsna heal tasemel Viljandi vet. CSP laskja ei saa kuulilaskmises küll eriti kiita, ei taba metsas siga ja ega ka tiirus suurem asi pole!