Eraser kirjutas: Alati ei ole hea haavlilaskja ka hea kuulilaskja, kaks erinevat asja ju! Ntks üks Eestis üsna heal tasemel Viljandi vet. CSP laskja ei saa kuulilaskmises küll eriti kiita, ei taba metsas siga ja ega ka tiirus suurem asi pole!
Alati võib-olla tõesti pole, aga sportingu või kaare laskmine annab ikka hea keha liikumise ja märgiga kaasavedamise oskuse koos kiire reageeerimisega. Sportingus on tavaliselt märgi lennu trajektoor tunduvalt keerulisem, kui sirgjoones liikuva sea oma. Ma olen millegipärast väga kindel, et need, kes aktiivsemalt pigilindu on kõmminud, on sileda laskekatse esimese korraga ära teinud. Esimest korda vinti käes hoides ei pruugi see kohe õnnestuda (sihikute erinevus, kuuli lennukiiirus jne), aga mõne katse järel saab sellegi tehtud.
Ütleks tiirulaskmise juurte veel midagi.Tiirus ju kindlalt kauguselt see paugutamine,kindel märgi liikuimis kiirus ja märk hakab liikuma sinu hõike peale,ka märgi kuju ja suurus üks.Kui nüüd õiga sihtimiskoht leitud,siis edasine on lihtsalt "närvide mäng".See eriti silueti peale laskmisel aga ka haavlilaskmisel.Metsas need asjad kõik põhiliselt puuduvad ja siis tulebki möödalask,sest mehed ei oska silmaga vahemaad õigesti paika panna ja ka loom ei liigu ühtlase kiirusega.Jutt põhiliselt siledaga lastes sest vindil asi nati parem kuna optika aitab ja kallimatel op-sihikutel ka kaugusemööt peal.Et tiirulaskmist viia jahilaskmisele lähemale,võiks ka siluett liikuda tiirus näiteks nurgeti,kas siis lähemat kaugemale või vastupidi ja mitte täpselt ühtlase kiirusega iga kord,kas või nati jõngsutades(lühikeste peatustega).Praegune risti liikumine,ühtlase kiiruse ja kauguse juures on see kõige lihtsam lahendus ja lasketipud võistlevad omavahel rohkem selle üle, kellel täna kindlam käsi trehvab olema,sest tiirus vajaminevat laskeoskust omavad nad kõik ja siingi summitakse mööda.
Mõni sõna ka enda kogemusest vindi laskmisel.Esimest korda vindiga tiirus lastes ja teadja mehe soovituse kohaselt,lasin üle ootuse aint ühe mööda(erutusest).Järgmisel aastal enam nii täpselt ei suutnud kohe esimese korraga,kuigi teadsin,kuhu sihtida.
Sellest ju põhiliselt jutt käibki,et tiirus asi lihtsam ,kui jahis,aga kui isegi seda lihtsamat (tiiru) katset ei suuda lasta ,siis keerulises metsa oludes on toimetuleku tõenäosus veelgi väiksem! Keegi pole ju väitnud ,et pärast katse sooritamist enam prohmakaid metsas ei juhtu,aga kindlasti on neid vähem!
See on õige küll,et kõigil võib juhtuda mõni jama,aga arvan,et kas see tiirukatse pole jahimehe jaoks nati lihtne nagu?Minu arvates on head jahimehed(hea laskeoskusega) ka tiirus tegijad,sest oskavad looduses laskmise järgi määrata kaugust ja sihtimiskohta,seda aga kõik tiirumehed metsas ei oska,kuigi kindla maa peal lasevad küll.Sellepärast pakkusin välja,et lastav märk ei pea jooksma kindlal kaugusel ja kindla kiirusega nagu praegu asi tomib.
jorr kirjutas:Jah tiirumehed,ärge aint ajage segi tiirulaskmist ja jahti tulirelvaga.Lasketäpsus on nagu iga teinegi spordiala mis vajab ka annet ja seda pole mitte kõigil.Palju on meil Eesti kohta neid tiirupoisse kes 196-ega maha saavad?Või ütleks 198 ja see ka lagi siis.Mõni tiirupoiss on kolmandat põlve laskja,kõike teab,kuidas hoida ja kuhu sihtida ja püssijooks selge(võib teisigi treenida ja õpetada) aga seda 200 eriti palju ei paista.Arvan,et siin ikka on ka annet ja head närvi vaja,seda aga paljudel pole. Ja hakata nüüd vägisi kõiki jahimehi tiiru vedama,et siis on kõik täpsuskütid,iga lask tapab,ei usu mina seda.Olen oma silmaga näinud(ja mitte ainult üks kord) kui hea tiirupoiss metsas mööda laseb.Samas tean ka andekat laskjat(julgeoleku ohver),kes,ah ma parem ei ütle mida lasi,mõni poisike proovib veel järgi.Mehel oli anne veres ja lasi liikuvat objekti peaaegu sihtimata ja tavaliselt alati ka tabas. Aga jahimehi,nagu inimesi ikka, on ka meil igasuguseid ja mõni ei saa tõesti küüniseinale pihta ja karta on,et ei saagi peale tiiru külastamist ka. Antke nüüd tiirupoisid tuld minu joru kohta,elan üle.
Jorr, Jorr! Nüüd otsustasid küll libedale jääle tangot tantsima minna! Öelda, et head tiirumehed jahis hästi ei lase on nagu öelda Markko Märtinile, et Tallinn-Tartu maantee on sinu jaoks liiga ohtlik!
Kui sul vähegi mahti on, püüa mõne suurmeistriga vindilaskmises kütiliinil kõrvuti seista ja möödalaske loendada. Neid palju ei tule.. ehk kõige hullem on võsastes tingimustes seajaht, põdrast küll sportlaskur mööda ei lase...
Veel võiksid mõne "kibeda", vähemalt meistriklassi haavlilaskuriga linnujahis käia, tavalised olukorrad lahendatakse väga kindlalt ära, (Ineshin ei käi pardijahis, igav on linde alla lasta ...järjest...) mul on au olnud olla kõrvuti jahis Kuusmiku, Järvelaiu, Peetso, Spirenkovi, Volmeri ja paljude teiste "reaalsete" laskesportlastega ja see on üks lust ja rõõm! Linnukesed kukuvad nagu robin ja juttu jätkub kauemaks!
Nii, et ära arva, et mehed kes on investeerinud oma laskeoskuse arendamisse tõsisel moel ja aastate jooksul selle kunsti ka omandanud peaksid olema mingi ime läbi jahis kehvad laskurid? Pärast tuhandeid laske? Pärast kümneid tuhandeid laske? Palju sinul treeninglaske hinge taga on? Ütle iseendale...
Tere
Lugedes eelnevaid postituse tekib tunne, et need kes on metsas täpse käega mehed on ka tiirus tegijad. Pigem nagu ütleks seda, et laskeoskus, nii seisva kui jooksva jooksva looma laskmiseks ja ka tabamiseks tuleb ikka tiirust. Ei tea kust kohast need algteadmised ja esimesed kogemused tulevad- kohe metsast või??? , kiiruse ja muu määramise tunnetus metsas tuleb ajajooksul ja hiljem. Ei tea kui palju tänapäeval on näiteks ühes aastas ühel tavalisel jahimehel võimalust siga ja põtra lasta metsas? Ehk et mitu korda reaalselt on tal võimalik harjutada ja minu poolest ka katsetada kuhu see kuul loomale satub erinevalt kauguselt ja kiiruselt. Seda, et laskekatse on natuke kerge olen nõus. See 5 lasku kuuest lehte sisse saada ei ole küll teab mis kunst. Kui vaadata kus asub jooksval põdral näiteks 1 silm kell kuus, siis kas see põder peab metsas analoogse lasuga tõesti maha jääma? Aga seda, et üldises plaanis tiirus lihtsam lasta on kui metsa kohe kuidagi ei usu. Kui see nii lihtne on siis miks VSS, VJM ja JP arvestatavaid laskijaid kogu vabariigi peale vaevalt 20-30 meest on. Ja vähemalt pooled neist noored mehed, kellel metsa kogemus vähene või üldse puudub.
No ma ei tea, mis te jahute!
Kas selleks et autoga maanteel sõita (jahti pidada), peab ilmtingimata ralli või ringraja (jooksva sea ja pigilinnu) trennis käima ja siis veel iga aasta selle kohta eksami tegema? Jäägem ikka terve mõistuse juurde, kes tunneb et vaja see käib liberajal sõitmas, kes tahab laseb tiirus, sundimine muudab hobi küll paljudele vastikuks, niigi on igasugu keelde ja pabereid üle mõistuse ...
Elus toimib ikka see nn."kuldne kesktee".Meie jahtkonnas kütiliinile pääsevad küll ainult need ,kel peale kehtiva suuruluki laskekatse ka enne igat jahihooaega(suuruluk)vähemalt 1x tiirus käidud.See on üldkoosoleku otsus ja siiani pole keegi protestinud.Enda eest räägib seegi, et aastaga tõusime "Kütiliinis "40. piirimailt esikümne joone alla ja 2-e viimase hooaja suuruluki ajujahis pole praaki juhtunud.Ei taha küll ära sõnada,aga kindlasti on siin tiiruslaskmisel küllalt suur osa.Muide jahtkonna keskmine vanus 50-ne piirimail.
Tiirus käimine annab ikka väga palju juurde. Priiduga igati nõus. Palju sul metsas ikka seda lasu võimalust on ja kui oled ikka tiirus paugutamas käinud, siis palju kindlam tunne metsas. Oma relva tunnetuse saab ikka tiirust kätte ja erinevad distantsid on ka olemas. Kogemustega mees ütleb kõrvalt vaadates vead kah ära, ise pimesi võibki pusima jääda. Palju keegi tiirus käib on igaühe enda teha ja pole see laskekatse ka midagi nii lihtne, kui harva lastakse.
Harva tiiru külastades on tõesti tegemist,et see õige lasukoht teada saada,aga,kui lasukoht teada,siis aint oleneb kõik sellest,kui kindla närviga mees püssi hoiab.Toonitaks veel,et tiirus ju kaugus,märgi kiirus ja tabamiskoht(sihtimiskoht) üks.Siin keegi ütles,et vabariigi peale aint paarkümment noorepoolset meest on eesotsas,ongi nii,need ju noored mehed,kes tugevama närvikavaga.Ja see tiirulaskmine sõltub mehe närvikavast ka ja eks neid tugeva närviga mehi ole eestimaal rohkemgi,aint kõik ei ole tiirumehed.LR22-ega täitsa nõus,et tiirus harjutades,saad selle sihtimiskoha kätte ja siis paraneb ka tulemus.Aga seda ma ei usu,et mees,kes metsas täpselt laseb,seda tiirus teha ei oska.Vastupidi lugu aga olen oma silmaga küll ja küll näinud.Jah,tiirus käies saab paugutada isu järgi,metsas aga suure looma peale püssi palju ei tõsta ja tiirumärk ka väiksem kui loomakuju,et kui seda väikest märki tabad,siis suurt looma lased metsas ka.Olen näinud ka seda,kui jahimees, peale looma edukat tabamist metsas,ei saa suitsule tuld otsa,sest käed värisevad,tiirus tal sellist tunnet pole,kuigi ka siin läheb mõnigi mees laskmise juures närvi ja mis tulemust siis saad.Kas rääkisin midagi valesti?Nagu Honkomeeski ütleb,jaht on hobi ja siin tundub,et kõigist jahimeestest püütakse esmalt teha tipplaskjaid,et alles siis võid hobiga tegelda.Pole ka ise tiirumees,sest pole nii kindlat närvi,et pikad seerijad kindla käega püssi hoida,ka laskmisanne puudub(eks muudki hädad) aga jahil ikka tahaks käia .Olen ise jahilaskmist tiirus(olid veel suured viineerist lõigatud kujud)õige mitu aastat juhatanud ja igasugu mehi näinud.Seda,et tipplaskja metsas kindlasti mööda laseb,ma ei ütle,aga juhtub neilgi.Kas on padrun vigane,või kuul,või peatub loom just enne sõrme liigutamist,või tugev ristituul(vindimeestel kugelt õngitsedes),või on mingi kaugelt nähtamatu oks kuuli teel,ikka võib juhtuda kui õnne pole,nagu tiiruski.Harjutage tiirus kindlasti,siit algteadmised neile,kes muijal ei saa lasta,aga ärge väitke,et kõik tiirumehed ka metsas 100% lasevad.Tiirus ju puhas sport,metsas aga jahisport.
Kas mitte hiiumaal ei peetud sügisel paar päeva peiesid, kui üks meie vintrelva tipplaskur hirvest mööda lasi- hirv üsna põdra mõõtu loom.
See maailmameistri televiisoris hooplemine, et tal parti lasta igav on pani mind küll muigama.Kaares kus kõik kohad ja märkide kiirused on korduvad, mees kes aastaid ühes kuus "trampind" 1000 ja rohkem pauku, kellel on aastatega need liigutused nii sisse kulund, et võiks lasta ka unepealt, eksib vahel isegi "oma" rajal, ütleb, et parte kelle lennud on üsna erinevad on igav lasta.
Eksivad kõik kuna eksimine on inimlik(nagu Järvelaid kunagi ütle, et muidu oleks kõik maailmameistrid), loomulikult eksivad sportlaskurid kordades vähem, kui üks tavajahimees, aga eks see peabki nii olema.
Kahjuks peab tõdema, et kõikidest jahimeestest tipplaskureid teha on võimatu ja kahju oleks ka sellest, kui meil mõni mees sellepärast püssi varna riputaks, et laskekatse liigraskeks on tehtud.
Tegelikult peaks küsima laskekatse vastuvõtjatelt, et kas neile tundub, et praegune katse liiga kerge või mitte, nemad paeks kõige paremini sellega kursis olema, kuidas jahimehed lasevad.
Tiirus usinasti käinud mees tunnetab tegelikult kohe looma kiiruse ära ja oskab vastavalt sellele ka püssi käsitseda. Alles sellel nädalal oli jutuks, mees ütles et looma nagu viskas sihi peale, aga kutsusin looma ära ja arvan et seda ainult tänu sellele, et mees on ikka kõvasti tiirus lasknud. Mina vist oleks niisama suu ammuli elukat vahtinud või taguotsa tagant mööda lasknud. Tiirus käimine annab aga ka veel selle, et tunned ära, kas üldse lasta või hoopis laskmata jätta. Tunned kohe ära, et seda lasku lihtsalt ei suuda teha, tead oma võimeid ja jätad laskmata. See on ka selge, et kõigil lihtsalt pole aega ja võimalust laskespordiga tegeleda, aga jahimees võiks korra kuus laskmishooajal ikka harjutamas käia.
On jah see mis praegu toimub liialt labane ja toimub liialt harva. 
