Tere serx
Tõepoolest, Los7 igati asjalik relv. Olen ise samuti õnnelik Los7 omanik. Omasin privileegi ja sain valida kõikide relvade hulgast ja seega õnnestus mul saada eriti ilusa mustriga tumepruuni päraga variant. Laseb väga täpselt ning augustis soetatud relvaga mitu siga, sokku kui ka põtra lastud. Käisin nüüd poes vaatamas teisi relvasid, Sauer ja Blaser jne, annab tunda küll, et lukk käib paremini jne, aga kui viksad õlga, pole mingit vahet. Ja kui mõelda, et Los7 maksis 8900 koos jalgadega, siis paremat varianti ei oska uneski tahta. (Blaser oli 85 000 komplekt)! Väga rahul oma valikuga. Optika sai peale Leupold ja siiani pole olnud vajadust optikat näppida, sest kontrolllasud ikka kümbis. Kuigi püss on saanud paratamatult kolakaid.
Tervitades
LOS
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Kroomitud raudadega pole mingeid probleeme, KUI NEID PUHASTADA. Ekslikult on jahimeestel arvamus, et kroomitud raud ei vaja hooldust. Vajab ja veel kuidas ! Sest nagu suvalisest metallist püssiraual on ka kroomitud raual alati mikroõnarused kuhu laskmisel tekkivad jääkained sadestuvad ja oma relvavaenulikku tööd alustavad. Et need mikroõnarused suvalises rauas olemas on, saab veenduda sellise katsega - peale laskmist puhastega püss nii, et puhta lapi läbilükkamisel jääb see täiesti puhtaks. Pange nüüd relv päevaks ilma õlita seisma ja proovige uuesti. Lapp on jälle must ! See mustus ongi raua booridest välja ilmunud jääkained. Relvemeistrite arvates kestab selline raua "hingamine" ilma spetsõlisid kasutamata kuni 4-5 päeva !! Hulluks teeb kroomitud raua puhul asja aga see, et korrosioon võib tungida kroomi ja relvaraua terase vahele, mistõttu raud "ussitab" kroomi alt ja ühel heal st. väga halval päeval lööb raua küljest kroomi tükina lahti. Selline raud on aga juba kõlbmatu korralikuks laskmiseks. PROBLEEMI EI OLE, KUI RELVA NORMAALSELT PUHASTADA !!! Kroomitakse rauda aga ikkagi eelkõiga tema kulumiskindluse suurendamiseks ( sõjarelvad, eriti automaatrelvad)
Olen käes hoidnud 70 ndatel aastatel valmistatud Los karabiini, mis ka pidevas kasutuses ja raud on suurepärane. Ja lasi selle omanik enamasti vene päritolu moonaga, mille paukelavhõbedal sütik ju eriti agressiivne. Muidugi omanik ka ülihoolas.
Sama kroomitud rauad on ju ka TOZ 34. Kes hooldab oma relva, sellel rauad korras, kes ei hoolda ....
Olen käes hoidnud 70 ndatel aastatel valmistatud Los karabiini, mis ka pidevas kasutuses ja raud on suurepärane. Ja lasi selle omanik enamasti vene päritolu moonaga, mille paukelavhõbedal sütik ju eriti agressiivne. Muidugi omanik ka ülihoolas.
Sama kroomitud rauad on ju ka TOZ 34. Kes hooldab oma relva, sellel rauad korras, kes ei hoolda ....
Ülo kirjutas:Kroomitud raudadega pole mingeid probleeme, KUI NEID PUHASTADA. Ekslikult on jahimeestel arvamus, et kroomitud raud ei vaja hooldust. Vajab ja veel kuidas ! Sest nagu suvalisest metallist püssiraual on ka kroomitud raual alati mikroõnarused kuhu laskmisel tekkivad jääkained sadestuvad ja oma relvavaenulikku tööd alustavad. Et need mikroõnarused suvalises rauas olemas on, saab veenduda sellise katsega - peale laskmist puhastega püss nii, et puhta lapi läbilükkamisel jääb see täiesti puhtaks. Pange nüüd relv päevaks ilma õlita seisma ja proovige uuesti. Lapp on jälle must ! See mustus ongi raua booridest välja ilmunud jääkained. Relvemeistrite arvates kestab selline raua "hingamine" ilma spetsõlisid kasutamata kuni 4-5 päeva !! Hulluks teeb kroomitud raua puhul asja aga see, et korrosioon võib tungida kroomi ja relvaraua terase vahele, mistõttu raud "ussitab" kroomi alt ja ühel heal st. väga halval päeval lööb raua küljest kroomi tükina lahti. Selline raud on aga juba kõlbmatu korralikuks laskmiseks. PROBLEEMI EI OLE, KUI RELVA NORMAALSELT PUHASTADA !!! Kroomitakse rauda aga ikkagi eelkõiga tema kulumiskindluse suurendamiseks ( sõjarelvad, eriti automaatrelvad)
Olen käes hoidnud 70 ndatel aastatel valmistatud Los karabiini, mis ka pidevas kasutuses ja raud on suurepärane. Ja lasi selle omanik enamasti vene päritolu moonaga, mille paukelavhõbedal sütik ju eriti agressiivne. Muidugi omanik ka ülihoolas.
Sama kroomitud rauad on ju ka TOZ 34. Kes hooldab oma relva, sellel rauad korras, kes ei hoolda ....
noh olgu see raud kroomitud või mis iganes....relva peab ikka puhastama peale igat lasku......noh ja vahel niisamagi....
Nüüd ongi see väike vastuolu olemas selle näol, et peale puhastamist esimene lask pidi veidi nihu minema, kui silmas pidada neid "nn" ülitäpseid pähe laskjaid. Kas siis peab enne metsa minekut paar põmakat taevasse tegema ja alles siis metsa? Mina ennast nii täpseks meheks ei pea ja niisugusi peensusi taga küll ei aja. Kui ikka loom on kaugel, siis jätan parem laskmata, kui hiljem mitu tundi mööda metsa raibet otsida ning lask esimese käpa taha on minu arvates alati parim looma surmamise koht (kaelakarbonaad maitseb väga).
ikka lõbusalt
aivar00 kirjutas:Nüüd ongi see väike vastuolu olemas selle näol, et peale puhastamist esimene lask pidi veidi nihu minema, kui silmas pidada neid "nn" ülitäpseid pähe laskjaid. Kas siis peab enne metsa minekut paar põmakat taevasse tegema ja alles siis metsa? Mina ennast nii täpseks meheks ei pea ja niisugusi peensusi taga küll ei aja. Kui ikka loom on kaugel, siis jätan parem laskmata, kui hiljem mitu tundi mööda metsa raibet otsida ning lask esimese käpa taha on minu arvates alati parim looma surmamise koht (kaelakarbonaad maitseb väga).
loomulikult........seda külma lasku metsas ei tunneta...ainult tiirus märklehe pääl....
Serx kirjutas :
"noh olgu see raud kroomitud või mis iganes....relva peab ikka puhastama peale igat lasku......noh ja vahel niisamagi...."
Nii ta ju ongi. Aga siin foorumis ka ju vahel lugeda, et ...." käisin laskmas-jahil, sadas ka veel ja unustasin püssi puhatsamata kapinurka ja nüüd roostetäpid peal...."
Puudutasin antud teemat seetõttu, et Loz kroomitud raua kohta on kuulda olnud arvamust, et see kroom tuleb sealt "heast peast lihtsalt lahti". Tahtsingi rõhutada, et EI TULE, kui relva normaalselt hooldada ja tuleb küll, kui seda mitte teha. Aga ära ussitab IGASUGUNE hooldamata relv.
"noh olgu see raud kroomitud või mis iganes....relva peab ikka puhastama peale igat lasku......noh ja vahel niisamagi...."
Nii ta ju ongi. Aga siin foorumis ka ju vahel lugeda, et ...." käisin laskmas-jahil, sadas ka veel ja unustasin püssi puhatsamata kapinurka ja nüüd roostetäpid peal...."
Puudutasin antud teemat seetõttu, et Loz kroomitud raua kohta on kuulda olnud arvamust, et see kroom tuleb sealt "heast peast lihtsalt lahti". Tahtsingi rõhutada, et EI TULE, kui relva normaalselt hooldada ja tuleb küll, kui seda mitte teha. Aga ära ussitab IGASUGUNE hooldamata relv.
Ülo kirjutas:Nii ta ju ongi. Aga siin foorumis ka ju vahel lugeda, et ...." käisin laskmas-jahil, sadas ka veel ja unustasin püssi puhatsamata kapinurka ja nüüd roostetäpid peal...."
Sellisest asjast olen vaid mina siin kirjutanud. Esimene kord siis kui olin terve päeva sügisel püssiga jahil olnud (kas püssi tuleks poole jahi pealt hooldada?) ja teine kord nüüd. Püssi unustasin relvakotiga köetud ahju otsa (püsse kuivatangi ahju otsas, aga ilma kotita) ja kui oleks olnud niiskust läbilaskev kott mida Kleveri kott kohe kindlalt pole, poleks ka probleemi olnud (vast ööpäeva sai olla). Kui nüüd korralikumalt meenutan siis käisin tollelgi päeval kahe püssiga laskmas ja kõnealusest püssist pauku ei teinudki. Lükkasin ka peale jama ilmnemist lumivalge lapi torust läbi ja minu hinnangu põhjal ta sealt ka sama puhtalt välja tuli.
PS. Ka kõige paremas perekonnas juhtub vahel, mitte teha selle põhjal põhjapanevaid järeldusi.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kakuke.
Pole hullu. Ei pidanud sugugi Sind silmas ja vabandan, kui liiga tegin. Metsas käies aga minul küll valus vahel mõne mehe püssi vaadata. Aga eks igal mehel õigus oma varaga nii ümber käija kuidas ta ise õigemaks peab. (muidugi kui asi nüüd nii hull ei ole, et lausa teistele ohtlikuks muutub)
Pidasin ikka silmas kroomitud rauaga Loz karabiiniga seonduvat. Ja just seda, et ka kroomitud raud vajab väga hoolikat hooldust.
Pole hullu. Ei pidanud sugugi Sind silmas ja vabandan, kui liiga tegin. Metsas käies aga minul küll valus vahel mõne mehe püssi vaadata. Aga eks igal mehel õigus oma varaga nii ümber käija kuidas ta ise õigemaks peab. (muidugi kui asi nüüd nii hull ei ole, et lausa teistele ohtlikuks muutub)
Pidasin ikka silmas kroomitud rauaga Loz karabiiniga seonduvat. Ja just seda, et ka kroomitud raud vajab väga hoolikat hooldust.
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Ülo. Tean samuti üht LOS-4 meest ,keda sinagi väga hästi tunned .See oli üks esimisi vinte mida venajal lihtrahvale lubama hakati.Point selles ,et mees hooldas oma relva täiesti kindlalt korralikult ,aga aastat arvata kümne pärast tuli kroom ikka lahti ja raud hakkas narmendama.Muidugi polnud siis saadaval need spets õlid,võibolla nendega on asi parem ,ei oska öelda 
Siis käis puhastamine nii-pistsid raua otsa petrooli purki ia vardaga imesid seda nagu süstlasse ,kuniks raud oli puhtaks pestud.Siis kuiva lapiga kuivaks ja harjaga õli sisse.Oleme seda arutanud ja oletanud -kas mitte seda rauda liialt nühitud ei saanud,et kulutas/lihvis kuskilt kroomi maha ,mis kaudu pärast roosteuss kroomi alla võis pugeda Vastus on teadmatta,igal juhul polnud see hooletu ringi käimine relvaga.Seepärast pean kroomimatta rauda selles suhtes paremaks(hooldamise mõttes),roostel jne. pole kuhugi vahele lihtsalt pugeda.
Kivi kotti!
Siis käis puhastamine nii-pistsid raua otsa petrooli purki ia vardaga imesid seda nagu süstlasse ,kuniks raud oli puhtaks pestud.Siis kuiva lapiga kuivaks ja harjaga õli sisse.Oleme seda arutanud ja oletanud -kas mitte seda rauda liialt nühitud ei saanud,et kulutas/lihvis kuskilt kroomi maha ,mis kaudu pärast roosteuss kroomi alla võis pugeda Vastus on teadmatta,igal juhul polnud see hooletu ringi käimine relvaga.Seepärast pean kroomimatta rauda selles suhtes paremaks(hooldamise mõttes),roostel jne. pole kuhugi vahele lihtsalt pugeda.
Kivi kotti!
Kult.
Kõik võib olla. Kuna see Sinu poolt mainitud Loz 4 laskis ilmselt oma eluaja alguses vene moonaga, mis ikka eriti agresiivne korrodeerija siis jah. Ja kui see puhastamine oli ka selline nagu mainisid, siis mine tea. Puutusin vene kroonus olles põhjalikult kokku SVD-ga ehk olin oma rühma snaiper. Meie ülemuseks oli sõjakarastusega "vana" kes seda snaipri värki ikka jagas omajagu, aga see selleks. Relva hooldusele pani ta ülisuurt rõhku. Snaiperite "õnnistuseks" oli igapäevane relva "näppimine" koos puhastusega. Ja kui see "vana" nägi mõnda meest metallvardaga (Loz 4 oli ka metallvarras komplektis) oma SVD puhastamas oli köögitomkond garanteeritud. Reegel oli, et varras peab olema plastkattega ja ka siis võis ainult puhastuslapp relvarauaga kokku puutuda. "Vana" veendumust mööda ei muutunud enamus püssiraudu kõlbmatuks mitte laskmise tulemusena, vaid ebaõige hoolduse tulemusena.
Sinu kirjeldatud variant petrooliga puhastamisest kõlbas ainult hädapärast. Kõigepealt ikka nn. "selosnõi sostav" siis peale seismist raud puhtaks VASKHARJAGA, siis lapid ja siis PUHAS RELVAÕLI sisse. Ja kui järgmine päev relva jälle läbi lükkasid, oli puhastuslapp kui tökatiga koos. Nii agresiivne oli see vene padrun.
Ma julgen küll arvata, et tänapäeva lääne moonaga lastes ja korralike õlide-harjadega hooldades ei juhtu selle kroomitud rauaga miskit.
Aga sellest konkreetsest Loz 4 võiks rääkida privaatsõnumite vahendusel.
Kõik võib olla. Kuna see Sinu poolt mainitud Loz 4 laskis ilmselt oma eluaja alguses vene moonaga, mis ikka eriti agresiivne korrodeerija siis jah. Ja kui see puhastamine oli ka selline nagu mainisid, siis mine tea. Puutusin vene kroonus olles põhjalikult kokku SVD-ga ehk olin oma rühma snaiper. Meie ülemuseks oli sõjakarastusega "vana" kes seda snaipri värki ikka jagas omajagu, aga see selleks. Relva hooldusele pani ta ülisuurt rõhku. Snaiperite "õnnistuseks" oli igapäevane relva "näppimine" koos puhastusega. Ja kui see "vana" nägi mõnda meest metallvardaga (Loz 4 oli ka metallvarras komplektis) oma SVD puhastamas oli köögitomkond garanteeritud. Reegel oli, et varras peab olema plastkattega ja ka siis võis ainult puhastuslapp relvarauaga kokku puutuda. "Vana" veendumust mööda ei muutunud enamus püssiraudu kõlbmatuks mitte laskmise tulemusena, vaid ebaõige hoolduse tulemusena.
Sinu kirjeldatud variant petrooliga puhastamisest kõlbas ainult hädapärast. Kõigepealt ikka nn. "selosnõi sostav" siis peale seismist raud puhtaks VASKHARJAGA, siis lapid ja siis PUHAS RELVAÕLI sisse. Ja kui järgmine päev relva jälle läbi lükkasid, oli puhastuslapp kui tökatiga koos. Nii agresiivne oli see vene padrun.
Ma julgen küll arvata, et tänapäeva lääne moonaga lastes ja korralike õlide-harjadega hooldades ei juhtu selle kroomitud rauaga miskit.
Aga sellest konkreetsest Loz 4 võiks rääkida privaatsõnumite vahendusel.